lg 1 järgi Prokuröri abi Vahur Verte Süüdistatav Tõkend Kaitsja Karl Linnas isikukood 39112224912; elukoht: XXX; kodakondsus: EV kodanik; haridus: keskharidus; emakeel: eesti keel, töökoht või õppeasutus: ei tööta; varem kriminaalkorras karistamata. elukohast lahkumise keeld Alla Jakobson RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Karl Linnas
lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust.
28.07.2011-28.07.2011.a., s.o. 1 (üks) päev vangistust. Kandmata karistus 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.
kohaldamisel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui Karl Linnas ei pane 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu, täidab
1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
lg 2 p 2 alusel määrata lisakohustus mitte tarvitada käitumiskontrolli ajal narkootikume. Määrata Karl Linnas Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast. Tõkend- elukohast lahkumise keeld - jätta Karl Linnas suhtes muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Välja mõista Karl Linnas ´elt KrMS § 179 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3, 4, 9 alusel sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäär, s.o. 695 (kuussada üheksakümmend viis) eurot ja 5 senti riigituludesse, kaitsja tasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest kokku 47 (nelikümmend seitse) eurot 94 senti riigituludesse ja menetluskulu s.o. narkootilise aine ekspertiisi nr 11E-AN0665 maksumus 168 (ükssada kuuskümmend kaheksa) eurot riigituludesse. Sundraha, menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777, Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri 2800049777. Selgitusse märkida „Karl Linnas 1-11-11034, sundraha „Karl Linnas 1-11-11034, kaitsjatasu“ , „ Karl Linnas 1-11-11034, menetluskulud” KrMS § 180 lg 3, § 423 alusel kohtukulud ja sundraha tasuda 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Sundraha ja menetluskulu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Asitõendid: taimeosad, mis on jäetud EKEI keemiaosakonda – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid: ekspertiisist tagastatud ümbrik ja kokku 13 valget värvi paberist voldikut, pakitud ühte ümbrikusse, mis asuvad pakendatult ja pitseeritult ühes ümbrikus kriminaalasja materjalide juures - hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. 2 Kohtuotsuse põhiosa Karl Linnas´t süüdistatakse selles, et tema omandas eeluurimisega täpselt tuvastamata kohas, isikult ja ajal, kuid enne 28.07.2011.a-l suures koguses narkootilist ainet kanepiõisikuid (marihuaanat) massiga kokku massiga 8,63 grammi, s.o rohkem kui kümnele inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi. Osa nimetatud narkootilisest ainest hoidis Karl Linnas enda valduses kuni 28.07.2011.a kellani 04.45, mil tema kahtlustatavana kinnipidamisel leiti ja võeti politseiametnike poolt tema rahakoti vahelt ära kahte pabervoldikusse pakendatult 0,81 grammi kanepiõisikuid (marihuaana), mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus oli üle 0,2% (15%).Ülejäänud osa nimetatud narkootilisest ainest viskas Karl Linnas 28.07.2011.a vahetult enne kella 04.45 Tallinnas Maakri ja Kuke tänavate vahelisel lagunenud maja juurde ühte ümbrikusse pakendatuna maha, kust see politseiametnike poolt leiti ja ära võeti. Ümbrik sisaldas 11 (ühtteist) valget pabervoldikut, mis sisaldasid kokku 7,82 grammi kanepiõisikuid (marihuaanat), mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus oli üle 0,2% (13%). Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid (hašis, marihuaana, vaik, ekstraktid, tinktuurid jne) kuuluvad Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005.a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad” lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Suures koguses narkootilise aine kanepiõisikute (marihuaana) ebaseadusliku omandamise ja valdamisega pani Karl Linnas toime
Karistuse liik ja määr:
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Vastavalt kokkuleppele nõuab prokuröri abi kohtus Karl Linnas´e karistamist
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud.
lg 1 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui Karl Linnas ei pane 18 (kaheksateist) kuu pikkusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi kohustudes: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Lisaks kohustub Karl Linnas
lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama narkootikume.
lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 1 (üks) päev, s.o 28.07.2011.a. Kokkuleppest nähtuvalt nõustus Karl Linnas ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning prokuröri poolt kohtus nõutava karistusega kuriteo toimepanemise eest. Kohus leiab, et süüdistatava Karl Linnas poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde. 3 Kohus tunnistab Karl Linnas süüdi temale esitatud süüdistustuses ning mõistab talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Taotletud karistus vastab Karl Linnas süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9 kohaselt on menetluskulu ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu, määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Karl Linnas ´el esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et Karl Linnas´elt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1-10-3472; 1-10-16328; 1-10-15032. Samas arvestab kohus väljamõistetud summade suurust, siis peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3, § 423 sätteid, s.t. pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõista menetluskulud s.o. sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäär, s.o. 695,05 eurot riigituludesse, kaitsja tasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest kokku 47, 94 eurot riigituludesse ja menetluskulu s.o. narkootilise aine ekspertiisi nr 11E-AN0665 maksumus 168 eurot riigituludesse. Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; 313 sätetest. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.