KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 04.10.2011 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-08-6631 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid Patrick MÜRGI elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Patrick MÜRK sünd. 23.11.1989, isikukood 38911232713, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, rahvuselt eestlane, elukoht xxx, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 13.03.2009 ja lõpp 06.12.2013 Jätta Patrick MÜRK elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 21.07.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Patrick Mürgi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Patrick Mürk on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 13.03.2009 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.2 p.1, 2 järgi ja karistatud KarS §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 4 aastat 8 kuud 24 päeva alates 13.03.
- 1 Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolm korda, reaalset vangistust kannab esimest korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Kinnipeetav lõpetas vanglas 12-nda klassi, osales sotsiaalprogrammides Viha juhtimine, Agressiivsuse asendamise treening, Convictus, Taastava õiguse programm, samuti sotsiaalprogrammis joovastisõltlastele ning vestlusringi- ja arvutiõppe algkursusel. Kinnipeetaval on olemas kehtiv isikut tõendav dokument. Vanglas toetavad kinnipeetavat majanduslikult õde, ema ja sõbrad. Täitise andmetel on kinnipeetaval tasumata rahalisi kohustusi summas 12 935,73 eurot. Kinnipeetava sotsiaalsesse võrgustikku kuuluvad ema ja õed, kellega suhtleb telefoni ja kirja teel. Kinnipeetav on tarvitanud kanepit, ecstasyt ja amfetamiini. Kinnipeetaval on oma vanusele ja sotsiaalsele taustale vastavad oskused, kuid tema saavutusvajadus on keskmisest suurem. Konflikte eelistab kinnipeetav vältida või lahendada neid verbaalselt. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetaval on head suhted ema ja õdedega. Kinnipeetava ema toetab kinnipeetava vabastamist enne tähtaega, kuna leiab, et kinnipeetav on vanglas muutunud täiskasvanulikumaks ja hakanud väärtustama haridust. Kinnipeetav suhtles vabaduses viibides mitmete kriminaalkorras karistatud isikutega, käesolevaks ajaks kannavad osad neist vanglakaristusi, mõned on Eestist lahkunud. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama Tartusse. Tegemist on 3-toalise kõigi mugavustega korteriga, kus elab kinnipeetava ema koos kahe alaealise õega. Kinnipeetava ema on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Äriregistri andmetel kuulub korter xxx, mille juhatuse liige xxx on samuti kirjaliku nõusoleku andnud. Kinnipeetava ema on töötu, pere sissetuleku moodustavad erinevad riiklikud toetused. Kohtutäiturite andmebaasi andmetel on kinnipeetava suhtes menetluses mitmeid täitenõudeid, võlgnevuste kogusumma on 12 935,73 eurot. Tartu Maakohtu 09.06.2005 otsusega oli kinnipeetav määratud kriminaalhooldusele. Tegelikkuses oli käitumiskontrolli teostamine võimalik kuni 22.12.2005, mil kinnipeetav vahistati seoses uute kuritegude toimepanemisega. Kohtu poolt määratud õpingute jätkamise kohustust täitis kinnipeetav vaid osaliselt, katseajal sooritas 4 väärtegu. Ametniku ja kinnipeetava vaheline läbisaamine oli hea, ametnikule oli jäänud mulje, et kinnipeetav on motiveeritud koostööks. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku panna Patrick Mürgile järgmised lisakohustused: jätkata õpinguid kõrghariduse/eriala omandamiseks või võtta end töötuna arvele 2 nädala jooksul vabanemisest; mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata; mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; alluda elektroonilisele järelevalvele 8 kuu jooksul. Maakohtu istung Kinnipeetav Patrick Mürk taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja seletas, et ta vangistuse ajal saanud vanemaks, on õppinud ja soovib õppimist jätkata. Prokuröri abi Sergei Travnikov leidis, et kuigi elektroonilise valve tingimused on käesolevas asjas täidetud, tuleb esikohal arvestada toimepandud kuriteo raskust ja asjaolusid, mille tõttu ei ole kinnipeetava vabastamine käesoleval ajal põhjendatud. 2 Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolm korda. Tartu Maakohtu 09.06.2005 otsusega karistati kinnipeetavat vangistusega 2 aastat 6 kuud tingimisi katseajaga 2 aastat 6 kuud. Nagu nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, oli kriminaalhooldust võimalik teostada vaid 6 kuud, kuna kinnipeetav pani kehtival katseajal toime uued kuriteod. Tartu Maakohtu 05.12.2006 otsusega karistati kinnipeetavat vangistusega 3 aastat 5 kuud 16 päeva. Karistuse kandmise ajal Viljandi Vanglas pani kinnipeetav taas toime kuriteod, seekord KarS §184 §lg.2 p.1, 2 järgi, mille eest kannab karistust käesoleval ajal. Eeltoodust nähtub, et kinnipeetav ei ole ilmselgelt õiguskuulekusele orienteeritud isik. Kinnipeetavale oli kord kohtu poolt antud võimalus tõestada, et ta suudab elada õiguskuulekalt ning mõistetud vangistus tingimisi. Kinnipeetav ei suutnud määratud katseaega nõuetekohaselt läbida ja pani uued kuriteod toime katseajal. Ka vangistuses olles ei suuda kinnipeetav käituda seaduskuulekalt ning on ka reaalse karistuse kandmise ajal toime pannud kuriteod. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb samuti katseaeg ning käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmise kohustus. Maakohtul puudub igasugune veendumus, et kinnipeetav seekord suudab katseaja läbida nõuetekohaselt. Maakohus leiab, et isegi elektroonilise valvega seotud piirangud ei ole antud kinnipeetav puhul piisavad seaduskuuleka käitumise tagamiseks. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval täitmata rahalisi kohustusi summas 12 935,73 eurot. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Soovi asuda edasi õppima kõrgkooli peab maakohus küll tunnustustväärivaks, kuid seejuures ei nähtu, millistest vahenditest ja millisel viisil kavatseb kinnipeetav ennast üleval pidama ning võlgasid tasuma hakata. Varasemalt on kinnipeetav toime pannud varavastaseid kuritegusid, käesolev kuritegu on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Seega on olemas reaalne oht, et majanduslike probleemide tekkimisel võib kinnipeetav taas toime panna uusi kuritegusid. Kindla elukoha, selle vastavuse elektroonilise valve seadmete paigaldamise tingimustele, elektroonilise valve nõusolekute olemasolu ja erinevate sotsiaalprogrammide läbimise vangistuses loeb maakohus antud asjas positiivseteks, kuid leiab, et vaid neil alustel on kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal põhjendamatu. 3 Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- Anne PALMISTE Kohtunik 4