KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 04.10.2011 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-11-7383 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kaitsja vandeadvokaat Arvo SUUBAN Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid Mart KAASIKU elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Mart KAASIK sünd. 11.03.1972, isikukood 37203110312, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, rahvuselt eestlane, elukoht xxx, töökoht xxx Karistuse kandmise algus 25.08.2009 ja lõpp 27.06.2013 Jätta Mart KAASIK elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Arvo SUUBANI taotlus, määrata tema poolt Mart KAASIKULE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 35 senti (s.h. ettevalmistus kohtuistungiks 15,98 eurot, esinemine kohtuistungil 15,98 eurot, käibemaks 6,39 eurot). Välja mõista Mart KAASIKULT riigituludesse kaitsjale (vandeadvokaat Arvo SUUBAN) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 35 senti. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 1 Viru Vangla esitas 22.06.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Mart Kaasiku elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Mart Kaasik on süüdi tunnistatud Tallinna Linnakohtu 09.12.2003 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.2 p.1, 2 järgi ja karistatud vangistusega 3 aastat, mille hulka tuli vastavalt KarS §68 lg.1 arvata eelvangistuses viibitud aeg 1 kuu 28 päeva. KarS §74 lg.1, 3 alusel otsustati vangistust mitte pöörata täitmisele 3-aastase katseajaga. Tallinna Ringkonnakohtu 01.03.2004 otsusega tühistati linnakohtu eelnimetatud otsus muuhulgas Mart Kaasikule mõistetud karistuse ja tema suhtes KarS §74 sätete kohaldamise osas. Sama ringkonnakohtu otsusega mõisteti Mart Kaasikule KarS §184 lg.2 p.1, 2 järgi karistuseks 4 aastat vangistust alates vanglasse saabumise päevast. Karistuse hulka tuleb arvata ka eelvangistuses viibitud aeg 1 kuu 28 päeva. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud esimest korda. Kinnipeetav töötab OÜ-s Palu Steel keevitajana. Kinnipeetav on ära proovinud enamuse narkootilisi aineid, kuid probleeme eitab. Kinnipeetaval on tasumata nõudeid summas 206,05 eurot, vabanemisfondis on 834,06 eurot. Kinnipeetava suhted päritoluperekonnaga on head, kuid kokkusaamisi toimunud ei ole. Sellest, et kinnipeetav hoidus aastaid karistuse kandmisest kõrvale, võib järeldada, et tal on olnud riskiv elustiil. Kinnipeetav on enesekindel, seltsiv, uute olukordadega kohaneb kiiresti, probleemide lahendamisel ei ole kasutanud agressiivset käitumist. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetav on taotlenud enda vabastamist elektroonilise järelevalve alla aadressile xxx, kus korteri omanikuks on kinnipeetava õde, kes ei soovinud elukoha kontrolli toimumist temale kuuluvas korteris ja allkirjast keeldumise elektroonilisest valvest. Seega puudub alus kinnipeetava poolt taotletud aadressile elektroonilise järelevalve seadme paigaldamiseks. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus asuda tööle OÜ-s xxx xxx. Täitise kohaselt on kinnipeetaval tasumata rahalisi nõudeid. Uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks on olukord, kus teenitav ametlik sissetulek ei vasta isiku ootustele. Negatiivne on ka asjaolu, et kinnipeetav hoidus mitu aastat karistuse kandmisest kõrvale. Maakohtu istung Kinnipeetav Mart Kaasik seletas maakohtu istungil, et õde soovib korterit maha müüa ja seetõttu ei lubanud ta kinnipeetavat sinna elama. Tegelikult soovib kinnipeetav asuda elama vanemate juurde. Prokuröri abi Sergei Travnikov seletas maakohtu istungil, et elektroonilise valve osas nõusoleku puudumine välistab taotluse rahuldamise. Kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban kinnitas maakohtu istungil, et kuigi muud alused vabastamiseks on täidetud, ei võimalda elukoha probleem kinnipeetavat vabastada. 2 Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt justiitsministri 22.02.2007 määrusega nr.15 kinnitatud Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra (edaspidi tekstis Kord) §4 lg.2 p.2 peab süüdimõistetul olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks ja vastavalt sama sätte p.5 peavad süüdimõistetuga koos elavad täisealised isikud olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega oma elukohta ja andma selle kohta allkirja. Käesolevas asjas nähtub kinnipeetava omakäelisest teatest, et vabanemise korral soovib ta asuda elama aadressile xxx. Nimetatud aadressil ei olnud kriminaalhooldusametnikul võimalik teostada elukoha kontrolli, kuna korteri omanik ei andnud selleks luba. Samuti ei andnud korteri omanik nõusolekut, et kinnipeetav asuks vabanemise korral elektroonilise valve kohaldamisega elama tema korterisse. Seega ei ole käesolevas asjas täidetud Korras nimetatud tingimused ning eeltoodu tõttu ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega võimalik ja seadusekohane. Maakohus ei pea vajalikuks käesolevas asjas hinnata KarS §76 lg.3 sätestatud asjaolusid. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 38,35 eurot. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja leiab, et see kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. Anne PALMISTE Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.