ja 13.05. 2011.a. üldmenetluses Prokurör Svetlana Maripuu Süüdistatav ANNES PEEGEL, ik. 37602260055 Kaitsja Vandeadvokaat Sulev Raudsepp RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada ANNES PEEGEL vangistus üheksa
järgi ning mõista karistuseks
§-de 74 ja 75 sätete kohaldamisega jätta Annes Peegel’ ile mõistetud vangistus tingimisi 2 kahe
lg 1 alusel kohustada Annes Peeglit katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohus määrab, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui süüdismõistetu ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. Annes Peegel anda katseajaks temale elukoha järgi, so. Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talituses määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, so.
Menetlusosaliste seisukohad kohtus Annes Peegel ennast temale süüks arvatud kuriteos süüdi ei tunnista. Annes Peegel tunnistab, et oli 22.01.2011.a. oli süüdistuses märgitud ajal sõiduautos Volvo alkoholijoobes, kuid eitab auto juhtimist. Annes Peegli väidetel juhtis autot teelt väljapaiskumise ajal keegi isik, keda kutsuti X Yiks. Tema, nn. X Y ja A b hakkasid Kuressaarest sõitma selle autoga Tallinna, et teha seal ära mingi tööots. X Y küsis auto kasutamiseks luba auto omanikult D filt ja sai selleks loa. Koos X Yiga ja A biga istusidki nad avarii hetkel autos, kusjuures tema istus sõiduautos tagaistmel ega juhtinud autot. A b ei juhtinud ka autot. X Y juhtis, kuid kuhu X Y peale teel väljasõitu sai ei oska A. Peegel seletada. X Yi kohta mingeid andmeid, mis võimaldaksid isikut tuvastada ei esita. Prokurör peab Annes Peegli süü kohtulikul uurimisel uuritud tõenditega tõendatuks ja kuriteo õigesti kvalifitseerituks. Tema süüd välistavad asjaolud puuduvad. Annes Peegli karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Prokurör taotleb Annes Peegli süüditunnistamist temale süüks arvatud kuriteos
Kohaldada A. Peegli suhtes
§-de 74,75 sätteid ja jätta temale mõistetud vangistuslik karistus tingimisi kahe aastase katseajaga kohaldamata allutades A. Peegli katseajal käitumiskontrollile. Välja mõista Annes Peeglilt menetluskuluna sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiistasu. Tsiviilhagi asjas ei ole. Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Sulev Raudsepp taotles oma kaitsealuse õigeksmõistmist, kuna ei ole leidnud tõendamist, et just Annes Peegel juhtis autot. Sama hästi võis seda teha ka A b või X Y. Nii Annes Peegel kui A b olid purjus ega mäleta juhtunust õieti midagi. Kohtu seisukoht Kohus uurides kohtuistungil esitatud tõendeid leidis, et Annes Peegli süü temale esitatud süüdistuses kuriteos
järgi on leidnud tõendamist ja ta kuulub kuriteos
Tema süüd välistavad asjaolud puuduvad. Annes Peegli süü
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist järgmiste kohtulikul uurimisel uuritud tõenditega: • Teatega kriminaalmenetluse alustamisest /tl 1/. Nimetatud teatisest nähtub, et 09.02.2011.a. alustati kriminaalmenetlust juhtumi kohta, kus 22.01.2011.a. kell 14.20 paiku ei valinud sõiduautot VOLVOjuht Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare maantee 89 –ndal kilomeetril suunaga Kuivastu poole teeoludele vastavat kiirust ja möödasõidul eesliikuvast sõiduautost BMW riivas sõiduki tagaosa ja seejärel kaotas Volvo juhitavuse ning paiskuks üle teepiirde teelt välja. Volvos viibinud meestel tuvastati alkohoolne joove. Sündmusega seoses oli kontrollitavaks isikuks Annes Peegel; • Väärteomenetluse lõpetamise määrusega / t.l 2 /. 08.02.2011.a. lõpetati 22.01.2011.a. sündmusega seoses algatatud väärteomenetlus ja materjalid saadeti edasi Lääne kriminaalbüroo Kuressaare kriminaaltalitusele kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks kuna sõiduautos olnud isikute veres sisaldus alkoholi koguses millises joobes mootorsõiduki juhtimise eest on ettenähtud kriminaalvastutus; • Sõiduauto Volvo kohta registrist saadud andmed / t.l 3/millest nähtub, et auto kuulub D file • Sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fotodega sinna juurde / t.l 4-5,10-13 / millest nähtub LÕ sündmuskoha vaatluse aeg – 22.01.2011 kl 14.30, koht - RISTI - VIRTSU - KUIVASTU – KURESSAARE mnt 89.km, liiklusõnnetuses osalenud sõidukite paiknemine sündmuskohal, fikseeritud jäljed ja sõidukitel esinenud vigastused. Sündmuskoha vaatlusprotokollist ja fotodest, eriti aga tl.-l l2 asuvalt fotolt on näha, et koht kus toimus teelt väljasõit (Väikse-Väina tammil üle piirde merejääle) on teelt väljasõitnud auto igast küljest hästi nähtav, sündmuskohal puuduvad puud, põõsad ja muud takistused mis vähemalt 100 meetri ulatuses takistaksid nähtavust. Maanteel on nähtavad Volvo jäljed, mis teel telgjoonel 87,5 meetri kaugusel sõidukist hargnevad neljaks, st. on näha nii esi- kui tagarataste jäljed. Kuni peatumiseni on Volvo kolm korda rullunud üle katuse ja peatunud katusel; • Sõiduki-helesinist värvi Volvo vaatlusprotokolliga / t.l 6-7/, millest nähtub, et sõidukil VOLVO, milline asub kummuli asendis katusel, on purunenud esimene põrkeraud, esiklaas, katus deformeerunud. Deformeerunud katuse tõttu ei ole tagaistmelt võimalik välja pääseda esimeste uste kaudu. Volvol on avatud parempoolne (kaassõitja poolne) esiuks, juhiuks ei ole avatav. Sõidukil on sees viies käik, turvavööd on avatud asendis, sidur ja pidur töökorras, süütevõti süütelukus. 5 • Sõiduki BMW320 vaatlusprotokolliga / t.l 8-9/, millest nähtub, et vaadeldaval sõidukil esineb 45-55 cm kõrgusel vasakpoolel taganurgal helesinist värvi kraapsud, mis on tekkinud hõõrdumisest. • Liiklusõnnetuse akt 22.01.2011 nr 3/ t.l 14/ LÕ-s osalenute A bi ning Annes Peegli andmetega ja liiklusõnnetuse skeemiga; • Teatisega liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku A b’ i saabumisest Kuressaare Haiglasse 22.01.2011.a. Haiglasse saabumisel on A bil esinenud labakäe marrastused ja alkohoolne joove/ t.l 15/; • A b’ il esinenud joobeseisundi kontrollimise protokolliga. Protokollis on märgitud, et A bil vaatamata alkohoolsele joobele aja-, isiku ja kohataju olnud selge. Mälulünki ei esine, käitumine normaalne. Viibis sõidukis, mis põhjustas liiklusõnnetuse RistiVirtsu-Kuivastu-Kuressaare mnt 89 kilomeetril / t.l 16/ • A b joobeseisundi tuvastamisele suunamise saatekirja-uuringuaktiga Kuressaare Haiglasse vereproovi andma / t.l 17/ • A bi suhtes veres alkoholisisalduse määramise ekspertiisimäärusega / t.l 18/ ja selle alusel koostatud toksikoloogiaekspertiisi aktiga nr 5I / t.l 19/. Vastavalt Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertiisiaktile nr 5I leiti A bilt 22.01.2011 kell 15:50 Kuressaare Haiglas võetud vereproovist etanooli 3,08 mg/g +- 0,06 mg/g, seega oli etanooli sisaldus veres 3,02 mg/g; • Teatis liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku Annes Peegli saabumisest Kuressaare Haiglasse 22.01.2011.a. / t.l 21/. Haiglasse saabumisel diagnoositi Annes Peeglil parema õlaliigese valulikkus ja alkohoolne joove; • Annes Peegli joobeseisundi kontrollimise protokolliga / t.l 22/ ja joobeseisundi tuvastamise saatekiri-uuringuaktiga vere proovi andmiseks Kuressaare Haiglasse / t.l 23/. Protokollis märgitu kohaselt Annes Peeglil uuringule toimetamisel mälulünki ei esinenud, aja-, isiku- ja kohataju olemas. Käitumisele oli iseloomulik ärritumine ja ründav käitumine. Viibis sõidukis , mis põhjustas liiklusõnnetuse Risti-VirtsuKuivastu-Kuressaare mnt 89 kilomeetril; • Annes Peegli veres alkoholisisalduse määramiseks koostatud ekspertiisimääruse / t.l 24/ ja ekspertiisiaktiga nr 6I / t.l 25/. Vastavalt Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertiisiaktile nr 61 leiti Annes Peeglilt 22.01.2011 kell 15:45 Kuressaare Haiglas võetud vereproovist etanooli 2,27 mg/g +- 0,06 mg/g, seega oli etanooli sisaldus veres 2,21 mg/g. • Tunnistaja D fi ütlustega. D f on pime, ei näe praktiliselt midagi. Inimesi tunneb hääle järgi. D fi ütluste kohaselt 22.01.2011 päeval tarvitati tema juures kodus alkoholi, tema juures oli A b. Annes Peeglit ei olnud. Mingil ajal tuli korterisse ka keegi mees, keda kutsutakse X Yiks. X Yi kohta ei oska tunnistaja mingeid andmeid anda. Kes X Y on ei tea. Teiste jutu järgi olevat tubli poiss aga kes seda räägib ka täpselt ei tea. X Y küsis temalt autot Volvo kasutada ning ta lubas seda. Auto oli kindlustatud, kuid sõltuvalt kohtulahendist otsustakse kas kindlustus maksab midagi või mitte. Mõni aeg hiljem kuulis ta, et auto oli Väikse-Väina tammilt väljasõitnud ja üle katuse käinud. Kes seda tegi ta ei tea. Pärast avariid sõiduauto ei ole enam taastatav; • Tunnistaja O P ütlustega. Tunnistaja O P sõnade kohaselt sõitis ta 22.01.2011 kell 14:20 paiku RISTI - VIRTSU - KUIVASTU - KURESSAARE, 89 km Kuressaare poolt Kuivastu poole, kui tema juhitud sõiduautost BMW alustas möödasõitu samas suunas liikunud Volvo. Möödasõidul riivas Volvo tema auto tagaosa ning seejärel kaotas Volvo juhitavuse ja paiskus üle teepiirde teelt välja. Volvo oli hetkest mil 6 põrkus vastu tema juhitud sõiduauto tagaosa, kaotas juhitavuse ja paiskus üle teepiirde teelt välja tema vaateväljas. Ta jättis oma auto seisma, nende taha jäi seisma veel paar autot. Ühest tagumisest autost tuli välja juht ja läks katusel auto juurde. Ka tema läks seda autot vaatama. Teelt välja sõitnud ja katusele paiskunud autol tuled põlesid, uksed olid kinni. Üks inimestest, kes oli temaga kaasas, helistas politseisse ja teatas juhtunust. Üks mees teeäärde seisma jäänud autost oli katusele paiskunud auto juurde jõudnud ennem ja aitas sealt kahte tüüpi välja. Ta nägi, et avariilisest autost tulid välja kaks meest. Mehed tulid välja ühest esiuksest, kunde poolsest esiuksest. Meeste nägusid ta ei mäleta, kuid üks võis nendest Annes Peegel küll olla. Mehed olid joobes, ühel oli seljas nahktagi. Keegi nendest kahest karjus, et ärge politseid kutsuge. Tunnistaja kinnitab, et autos oli kaks meest ja ei rohkem. Kedagi auto juurest ära jooksmas ta ei näinud. Kui oleks keegi ärajooksnud, siis oleks seda kindlasti näha olnud. Autos oli kaks meest; • Tunnistaja S M ütlustega. Tunnistaja S M ütlustest nähtub, et 22.01.2011 peale 14.00 ta sõitis enda sõiduautoga mööda väinatammi Muhumaale, kui nägi eessõitva sõiduauto Volvo möödasõidumanöövrit ja teelt väljasõitu ning katusele paiskumist pealt. Ta peatas koheselt oma sõiduki, et võimalikele kannatanutele abi osutada. Ta jõudis avarii teinud sõidukini umbes 10 sekundit peale avariid. S M ütlustest nähtub, et sõiduk Volvo lebas katuse peal ja selle uksed olid kinni. Ta avas sõiduki juhi kõrvalistuja ukse ja nägi, et sõidukis on kaks meesterahvast. Üks juhi ja teine kõrvalistuja istme kohal. Kuna sõiduk suitses, siis ta aitas kõrvalistuja kohalt välja suurema ja pikema noormehe – kohtuistungil ülekuulamisel 13.05.2011.a. näitas, et selleks isikuks oli pikem mees A b ning juhi istme kohalt pisema ja lühema noormehe, kelleks kohtusaalis näidatud isikuna tundis ära Annes Peegli. Peale katusel olnud autost kahe isiku välja aitamise küsis ta, kas autos on veel inimesi ja sai vastuseks, et ei ole. Rohkem isikuid autos ja selle ümbruses ei olnud. Pikem isik väljus esimesena autost ja tema käes oli õllepudel. Teine, lühem mees, oli niikaua, kui pikem mees välja tuli, rooli poolses küljes juhi kohal. Tunnistaja välistab kellegi kolmanda isiku autos olemise, kui keegi oleks põgenenud autost, siis oleks see kohe nähtav olnud kuna auto teelt väljasõit toimus merejääl, kus ei olnud mingeid nähtavust takistavaid esemeid. Peale selle olid auto juhipoolsed uksed peale katusele paiskumist sellises asendis, mis ei võimaldanud neid avada. Temaga koos tuli auto juurde ka abikaasa; • Tunnistaja ütlustega. Tunnistaja ütluste kohaselt läks tema abikaasa avariilise sõiduki juurde, avas juhi kõrvalistuja poolse esiukse ja aitas autost välja kaks isikut esimesena väljus pikem, kelleks võis olla A b ja tema järel lühema mehe kelleks võis olla Annes Peegel. Kolmanda isiku autos viibimise tunnistaja välistab; • Tunnistaja A b ütlustega, selle kohta, et oli väga purjus ja üksikasju käsi südamele pannes ei mäleta / ekspertiisiga tuvastati, et etanooli sisaldus tema veres oli 3,02 mg/g/. Tunnistaja ütluste kohaselt alustasid tema ja Annes Peegel ning D fi juures olnud x y, keda ta ei tea ega tunne ja kelle kohta ta ei oska ka mingeid isiku tuvastamist võimaldavaid andmeid anda, kolmekesi Kuressaarest sõitu Tallinna ühiselt ühte tööotsa tegema. A bi ütluste kohaselt viibis Annes Peegel samuti D fi juures, kus tarvitati alkoholi. Kes sõiduautot juhtima asus ta ei mäleta, kinnitab oma ütlustes, et selle kohta ta ei oska midagi öelda. Ta oli nii purjus. Tema istus sõiduauto tagaistmel ja seda enda mäletamist mööda üksinda, turvavöö oli kinnitamata, õllepudel oli käes ja jõi õlut seal. Kus Peegel istus ei tea. Liiklusõnnetuse toimumise ajal, mis juhtus vist Väikse-Väina tammil, ta paiskus sealt esiistmele kõrvalistuja kohale ning mingid inimesed tõmbasid ta autost välja õllepudel käes. Kuna oli nii 7 purjus, siis juhtunu üksikasju ei mäleta. Annes Peeglit tunneb sellest ajast, kui koos vangis istusid. Auto oli siis katusel, kui ta välja tõmmati. Peetri kohta ei oska midagi rohkemat öelda, kui et oli tumeda peaga. A bi ütluste kohaselt mootorsõiduki juhiload tal puuduvad ja ta ei oska autot juhtida ja õnnetuse toimumise ajal tema seda autot juhtinud ei ole; • Vaatlus-võrdlusprotokolliga A b ja Annes Peegeli pikkuste kohta, fototabeliga sinna juurde / t.l 39-40/, millest nähtub, et A b on olulisemalt suuremat kasvu ja pikem, kui Annes Peegel. / t.l 39-40 /; • Süüdistatav Annes Peegel ütlustega. Annes Peegel ei eita enda viibimist avariihetkel sõiduautos Volvo, kui eitab selle auto juhiks olemist. Alkohoolset joovet Annes Peegel ei eita. Annes Peegel väidab, et oli väga purjus ja juhtunut ei mäleta, kuid teab, et tema roolis ei istunud. Teel Tallinna jäi ta autos magama ja mäletama hakkab hetkest kui kiirabi tegeles nendega. Tema kael pandi lahasesse. Tema ütluste kohaselt juhtis autot teelt väljasõidu hetkel keegi X Y, keda ta ei tunne ja kelle kohta ta ei oska anda mingeid täiendavaid andmeid. Viidates joobele, sisulisi ütlusi ei anna. Väidab, et ei ole kunagi juhilube omanud ega oska autot juhtida. Väidab, et mäletab ka seda, et oleks nagu istunud A biga mõlemad tagaistmel; • ARK päring Annes Peegeli juhilubade kohta / t.l 60/, päringule saadud vastuse kohaselt Annes Peegel juhilube ei oma. Alates 01. juulist 2009.a. nähakse
Liiklusseaduse § 20 lg 3 1 kohaselt loetakse juht joobeseisundis olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. 01.07.2009.a. jõustunud Liiklusseaduse redaktsiooni kohaselt määratletakse joobeseisundit kui alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundit, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalises või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides (LS § 20 lg3). Vastavalt LS § 20 lg31 p2 kohaselt loetakse juht alkoholijoobes olevaks ka siis, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 0,50 milligrammi alkoholi või ka siis, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 0,25 milligrammi alkoholi ning väliselt on tajutavad tugevasti häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline juhtima sõidukit liikluses nõutava kindlusega. Annes Peeglilt 22.01.2011 kell 15:45 Kuressaare Haiglas võetud vereproovis sisaldus etanooli 2,27 mg/g +- 0,06 mg/g, seega oli etanooli sisaldus veres 2,21 mg/g. Annes Peegel ei ole alkohoolset joovet avarii toimumise ajal eitanud, ta on nõustunud ekspertiisi tulemusel määratud alkoholi sisaldusega veres ja ise korduvalt kinnitanud enda rasket joovet kohtuistungil antud ütlustes. Seega on uuritud tõenditega kindlaks tehtud, et Annes Peegel, oli 22.01.2011.a. viibides sõiduautos alkoholijoobes. Mõõtmiste tulemusena määrati Annes Peegli veres alkoholisisalduseks 2,21 mg/g mis ületab LS § 20 lg31 märgitud alkoholikogus Liiklusseaduse § 7 lg 4 kohaselt on juht isik, kes juhib sõidukit, juhib teel ratsa loomi või veoloomi. Liikluseeskirja § 2 lg 14 kohaselt mõistetakse juhi all vastavalt «Liiklusseaduse» § 7 lõikele 4 isikut, kes juhib sõidukit, juhib teel ratsa loomi või veoloomi, või isikut, kes ajab teel kariloomi. Liiklusalast valdkonda reguleerivatest seadustest ja RK lahenditest tulenevalt loetakse sõiduki juhtimist alustatuks üldjuhul juba alates süütevõtme keeramisest süütelukus ja automootori käivitamisest, mõningatel juhtudel ka seisva mootoriga sõiduki juhtimine. Juhtimise mõiste on tuletav LE § 2 lõikest 14, mis defineerib juhti kui isikut, kes juhib sõidukit, ratsa või veolooma kulgemise suunamisel. Seega juhtimiseks tuleb lugeda igasugune 8 juhi tegevus sõiduki kulgemise suunamisel, samuti sõidu alustamine, so. juhi poolt seisva sõiduki liikumisse viimine. Annes Peegel võttes omaks, et viibis 22.01.2011.a. Saaremaal Väikse -Väina tammil teelt väljasõitnud D file kuulvas sõiduautos Volvo koos A biga, eitab aga selle sõiduauto juhiks olemist ja taotleb seetõttu enda õigeks mõistmist temale süüks arvatud kuriteos. Annes Peegel on väitnud, et autot juhtis keegi X Y, keda ta ei tunne ja kelle kohta ta ei oska anda mingeid andmeid, kuigi nad koos kolmekesi pidid sõitma Tallinna tööle. Annes Peegli ütluste kohaselt istus ta avarii toimumise ajal auto tagaistmel koos A biga, kes on andnud aga ütlusi selle kohta, et istus auto tagaistmel üksinda ja jõi seal õlut. Annes Peegel on samas kohtuistungil andnud ütlusi selle kohta, et olles väga purjus jäi ta juba teekonna alguses sõiduautos magama ja seetõttu ei tea avariist midagi ja mäletama hakkab sellest hetkest, kui kiirabi temaga tegeles. Samas teab ta kindlalt, et autot juhtis X Y aga kuhu X Y peale avariid kadus ja kuidas teda leida, seda ta ei tea. Kohus hinnates Annes Peegli ütluseid kogumis teiste kohtus uuritud tõenditega, leiab, et A. Peegli ütlused ei ole veenvad ega usaldusväärsed, kui välja arvata ütlused fakti kohta, et ta viibis 22.01.2011.a. sõiduautos Volvo ajal, kui auto alustas Kuressaarest sõitu ja ajal kui auto sõitis teelt välja ning paiskus katusele. Annes Peegli joobeseisundi kontrollimise protokollis / t.l 22/ märgitakse, et Annes Peeglil uuringule toimetamisel 22.01.2011.a. mälulünki ei esinenud, aja-, isiku- ja kohataju oli temal olemas. Käitumisele oli iseloomulik ärritumine ja ründav käitumine. Protokollis märgituga on vastuolus aga Annes Peegli enda ütlused, mille kohaselt ta temale süüks arvatud kuriteo sündmusest alkohoolse joobega seoses midagi ei mäleta kuid samas mäletab kindlalt, et ei olnud autot juhtimas. Ei ole eluliselt usutav, et isik olles alkoholijoobes mäletab ainult sündmusi ja asju, mis on temale kasulikud ja samas ei mäleta sündmusi ja asju, mis võivad teda kahjustada. Erapooletud tunnistajad on andnud usaldusväärseid ütluse sõiduauto Volvo poolt sooritatud möödasõidumanöövri ning sellele järgnenud auto teelt väljapaiskumise kohta väinatammil, tunnistajad on välistanud võimaluse kellegi kolmanda isiku nn. X Yi viibimise selles sõiduautos. Kohtul puudub alus nimetatud tunnistajate ütlustes kahtlemiseks. Ka sündmuskoha vaatlusprotokollist, fotodest ja skeemist nähtub, et teelt väljasõit toimus lagedal, so. kohas kus ümberringi ei olnud nähtavust piiravaid takistusi. Tunnistajate ütluste kohaselt tuli sõiduautost kaassõitjapoolsest esiuksest välja ennem A b õllepudel käes ja sõiduautos juhikohal oli Annes Peegel, kelle tunnistaja aitas peale A bi autost väljumist väljuda. Tunnistaja ütluste kohaselt vastasid autos olnud kaks meest tema küsimusele, et kas keegi on veel autos eitavalt. Mehed ei soovinud, et kohale kutsutaks politseid, kuid keegi oli juba kutsunud. Kohus leiab, et A b on andnud menetluse kestel üheseid ütlusi selle kohta, et tema viibis sõiduautos tagaistmel keskel üksinda ja jõi õlut ning autot ei ole juhtinud. Auto katusele paiskumisel ta paiskus kuidagi ette istmele , kus ta aidati esimesena välja õllepudel käes. Neid ütlusi on kinnitanud ka tunnistajad. A B ütlused on ka kooskõlas A b’ il esinenud joobeseisundi kontrollimise protokolliga, kus on märgitud, et A bil, vaatamata alkohoolsele joobele, on tema aja-, isiku ja kohataju 21.01.2011.a. olnud selge. Mälulünki ei esine, käitumine normaalne. Joobeekspertiisiaktides märgitu kohaselt oli A bi alkoholisisaldus veres tunduvalt suurem Annes Peegli omast. Kohus leiab, et A bi ütluseid selle kohta, et autos viibis veel keegi temale tundmatu X Y, kes juhtis autot, tuleb käsitleda katsena välistada tuttava Annes Peegli kriminaalvastutusele võtmist alkohoolses joobes mootorsõiduki juhtimise eest. Kohus leiab, et Annes Peegli paljasõnalised väited selle kohta, et tema ei oska sõiduautot juhtida ei välista veel seda, et avarii toimumise ajal istus just tema juhiroolis. Kuna sõiduauto Volvo näol on tegemist tavalise sõiduautoga, mis ei liigu ise ilma füüsilisest isikust juhita ja eelpool analüüsitud tõenditega on välistatud, et sõiduautos oleks avarii toimumise ajahetkel olnud kedagi teist peale A bi või Annes Peegli, siis pidi üks nendest autot juhtima. Kohtulikul uurimisel uuritud tõendite pinnalt eelnevalt kirjeldatud analüüsi põhjal on kohtunikul kujunenud siseveendumus, et just Annes Peegel oli Volvo juhiks. Seega on leidnud tuvastamist, et Annes Peegeli tegevus vastab temale süüks arvatud kuriteo koosseisu 9 objektiivsete ja subjektiivsetel tunnustele. Annes Peegel tuleb süüdi tunnistada
järgi kvalifitseeritavas kuriteos, tema tegevus on õigusvastane, tema süüd välistavaid asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmine Karistuse mõistmisel Annes Peeglile lähtub kohus
sätestatust.
Kohus on tuvastanud Annes Peegel süü
Annes Peegel on süüvõimeline ja tema süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Annes Peegel poolt on toimepandud II astme liikluskuritegu.
järgi kvalifitseeritav kuritegu on liiklussüütegu, mille õigushüve on paljude inimeste elu ja tervis.
järgi on kohtul võimalik mõista karistuseks rahaline karistus või vangistus kuni kolm aastat. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Annes Peegli karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Nagu juba eelpool märgitud on Annes Peegel varem 7 korral kriminaalkorras karistatud isik, kuid seda teiseliigiliste kuritegude eest, väärteomenetluse korras karistatud 20-l korral. Kuigi Annes Peegel väitis, et temal on töökoht olemas ja hetkel on ta töö ootel, reaalne sissetulek temal puudub. Olles varem korduvalt karistatud nii kriminaalkorras kui väärteomenetluse korras, ei ole see kõik mõjutanud A. Peeglit õiguskuulekalt käituma. A. Peegel on jätkanud uute õigusrikkumiste toimepanemist. Kohus on veendunud, et Annes Peeglit ei ole võimalik karistada enam rahalise karistusega. Prokurör on taotlenud mõista Annes Peeglile karistuseks vangistus 9 kuud ja seda
§-de 74,75 alusel tingimisi karistuse kandmisest vabastamisega käitumiskontrollile allutamisega. Kohus leiab, et Annes Peegli mõjutamiseks edaspidi hoiduma üha uute samaliigiliste süütegude toimepanemisest, aga ka õiguskorra kaitsmise huvides on põhjendatud tema karistamine vangistusega, kuid ei pea põhjendatuks mõista raskemat karistust prokuröri poolt taotletust. Kohus leiab ka, et Annes Peegli suhtes on kohaldatavad
§-de 74 ja 75 sätted. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg1 ja 179 lg 1 p 2 tuleb Annes Peeglilt riigituludesse välja mõista sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 417,03 eurot (1,5x 278,02). KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 ja 180 kohaselt kuulub süüdistatavalt välja mõistmisele menetluskuluna ka määratud kaitsjale makstud tasu nii eeluurimisel kui osalemise eest kohtuistungil. Süüdistatavale määratud kaitsja on kohtule esitanud kirjaliku taotluse kaitsjatasu arvestamiseks koos käibemaksuga järgmiselt (tl.96-97): Kaitsjal kulunud aega kokku toimikuga tutvumisele, kohtuistungil üldmenetluses asja arutamiseks ettevalmistamisele ja süüdistatavale tema õiguste ja kohustuste selgitamisele, osalemisele kohtuistungitel 04. ja 13.05.2011.a. kokku 23 pooltundi. Pool tunni eest on seadusega määratud tasu 250 krooni ehk 15.98 EUR-i. Tasu arvestatakse pooltundides. Seega taotlus 23x15.98 = 367.54 EUR-i. Lisaks on kaitsjal kulunud aega õigusabi sihtkohta jõudmiseks kahel korral, seega lisandub veel 2x19.17=38.34 EUR-i ja Korra p 54 alusel tasu õigusabi osutamise kohta sõitmise eest kahel korral isikliku sõiduauto kasutamisega (LeisiKuressaare-Leisi 2x41=82x2 =164 kilomeetrit ) seotud kulude katteks 21.32 EUR-i. Kokku taotlus tasule koos kuludega 427.20 EUR-ile, millest süüdistatavalt kuulub riigituludesse väljamõistmisele 405.88 EUR-i. Vastavalt kohtupraktikale ei mõisteta süüdistatavalt välja isikliku sõiduauto kasutamise kulusid, so. 21.32 EUR-i. 10 KrMS § 175 lg1 p3 ja 180 lg1 alusel kuulub Annes Peeglilt menetluskuluna väljamõistmisele riigituludesse ja seoses joobe tuvastamisega tekkinud kulu 27 EUR-i (tl. 26). Kristel Pedassaar Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.