1-11-7555/6

1-11-7555 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja Määruse tegemise aeg ja koht 26.oktoobril.2011.a. Tallinnas Kriminaalasja number 1-11-7555 Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Sekretär Terje Liebert Tõlk Imbi Kangur-Popova Prokurör Vahur Verte Kaitsja Aivar Ennok Süüdistatav AŽ, isikukood xxx, elukoht xxx, emakeel vene keel, EV kodanik, kõrgharidusega, töökoht EAAS, varem kohtulikult karistamata. Kriminaalasi AŽ süüdistuses KarS § 216 lg.1 järgi lühimenetluses Lõpetada AŽ suhtes kriminaalmenetlus KarS § 216 lg.1 järgi esitatud süüdistuses KrMS § 202 lg.1 alusel otstarbekuse kaalutlusel. Kohustada AŽ’i hüvitada kriminaalmenetluse kulud, milleks on kaitsjatasu 153,4 eurot riigituludesse. RESOLUTSIOON Kriminaalmenetluskulud tasuda 6 kuu jooksul kohtumääruse väljaandmisest Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbankis või arvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga

1. Selgitusse märkida määruse kuupäev, kriminaalasja number ja kriminaalmenetluskulud. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada. Edasikaebamise kord Asjaolud ja kohtu seisukoht: Määrus ei kuulu vastavalt KrMS§ 385 p.10 kohaselt vaidlustamisele määruskaebuse korras. Käesolevas kriminaalasjas on AŽ´le esitatud süüdistus selles, et ajavahemikul alates 14.01.2008.a kuni 14.01.2009.a tuvastati EEAS ja J OÜ elektriku PK poolt XXX talus II korrusel asuvates ning HR´ile ja AŽ´ile kuuluvates kaasomandisse kuuluvates korterites ebaseadusliku elektrienergia tarbimise tarbimisvõrku ebaseadusliku liitumise teel, st ilma elektrienergia tarbimiseks õigust andva lepinguta, olles mitte sõlminud lepingut AS-ga EE vastavalt elektrituruseaduse § 68 lg 1 p-le 2, mille kohaselt on tegemist elektrienergia ebaseadusliku kasutamisega, kui elektrienergiat kasutatakse võrguettevõtja ja müüjaga sõlmitud asjakohase lepinguta. Seejuures tarbiti Tooma talus II korrusel elektrienergiat ilma EEAS poolt paigaldatud tarbimist mõõtva elektriarvestita. Teisel korrusel asuvatesse korteritesse oli loodud lisaühendus, mis tarbis elektrienergiat otseühenduse teel mõõtmata ahelast läbi 4 mm2 ristlõikega kaablite. Sel viisil elektrienergia ebaseadusliku tarbimisega põhjustati AS-le EE varalist kahju summas 18 226,72 krooni (1 164.90 eurot), mis on AS EE poolt arvestatud vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 15.05.2007 määrusega nr 34 kinnitatud „Ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia maksumuse määramise korrale“. Seega pani AŽ oma tegevusega toime KarS § 216 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o elektrienergia ebaseadusliku kasutamise võrku ebaseadusliku lülitumise teel. Kohtuistungil prokurör esitas taotluse kriminaalmenetluse lõpetamise kohta KrMS § 202 lg.1 alusel, põhistades oma taotlust asjaoluga, et AŽ süü ei ole suur ja avalik menetlushuvi puudub, tegemist on II astme keskmise raskusastmega kuriteoga, tegemist on varem karistamata isikuga. Kuriteoga tekitatud kahju on hüvitatud. Süüdistatav on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega. Kohus leiab, et prokuröri taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Avalik menetlushuvi menetluse jätkamiseks on olemas järgmistel juhtudel:
2. joobeseisundis toimepandud liiklusalased kuriteod;
3. KVS § 4 nimetatud ametiisikute poolt toimepandud ametialased kuriteod, v.a väga tühised kuriteod;
4. kergemate kuritegude puhul (nt pisivargused) isiku suhtes, kes on aasta jooksul toime pannud samalaadse kuriteo või kelle suhtes muud eripreventiivsed vajadused nõuavad menetluse jätkamist;
5. raskemate kuritegude puhul isiku suhtes, kes on 3 aasta jooksul toime pannud samalaadse kuriteo või kelle suhtes muud eripreventiivsed vajadused nõuavad menetluse jätkamist;
6. isikuvastaste kuritegude puhul on „avalik menetlushuvi“ olemas juhul, kui kuritegu väljub kurjategija ja kannatanu ühisest personaalsest sfäärist (nt juhtumid, kui kuriteo ohvriks on langenud kurjategijaga mitteseotud isik, kes ise ei ole mingil viisil konflikti tekkimisele kaasa aidanud) või kui kannatanul ei ole võimalik piisavalt oma huve ise kaitsta (nt perevägivald, täiskasvanute kuriteod alaealiste vastu). „Süü ei ole suur“ nende kuritegude puhul, kus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid arvestades (erija üldpreventiivseid kaalutlusi ei arvestata) ei pea karistus ületama sanktsiooni keskmist ehk teisisõnu – raskendavaid asjaolusid ei tohi olla rohkem kui kergendavaid. Käeoleval juhul on puuduvad süüdistatava suhtes ülalloetletud tingimused. Kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, AŽ süü ei ole suur ja avalik menetlushuvi puudub, tegemist on II astme keskmise raskusastmega kuriteoga, tegemist on varem karistamata isikuga. Uue kuriteo toimepanemise risk on tema puhul väike. Kuriteoga tekitatud kahju on hüvitatud. Kohus juhindub KrMS § 274 lg 5 ja KrMS § 202 lg.
7. Piret Liivo Kohtunik