1-10-14635/17

(09913000021)Kohtukoosseis Kohtunik Helve Särgava Rahvakohtunikud Lea Möll ja Dea Rüüberg Kohtuistungi sekretär Ülle Karna tõlk Imbi Kangur-Popova Kohtuistungi toimumise aeg 11.,12.,13.aprill

1. Kriminaalasi Andrei Tšervjakov süüdistuses KarS § 25- § 184 lg 21 p 1; § 25 lg 2 - § 183 lg 2 p 1,2 ; § 392 lg 2 p 2 järgi, Margo Mittali süüdistuses KarS § 25- § 184 lg 2 p 1; § 25 lg 2 - § 183 lg 2 p 1,2 ; § 392 lg 2 p 2 järgi , Aleksandr Kaldma süüdistuses KarS § 25- § 184 lg 21 p 1; § 25 lg 2 - § 184 lg 2 p 1 ; § 392 lg 2 p 2 järgi, Kazimieras Šmidtase süüdistuses KarS § 25- § 184 lg 2 p 1 , 2; § 392 lg 2 p 2 järgi, Arvydas Dveilyse süüdistuses KarS § 25- § 184 lg 2 p 1 , 2; § 392 lg 2 p 2 järgi, Konstantin Otbetkini süüdistuses KarS § 25- § 184 lg 21 p 1; § 392 lg 2 p 2 järgi, Sergei Jerini süüdistuses KarS § 25- § 184 lg 2 p 1 ; § 392 lg 2 p 2 järgi, Vladimir Tšeberja süüdistuses KarS § 25- § 184 lg 2 p 1; § 392 lg 2 p 2 järgi ja Viktor Popovi süüdistuses KarS § 25- § 184 lg 2 p 1 ; § 392 lg 2 p 2 järgi. Prokurör Margus Kurm, Tristan Ploom Süüdistatav Andrei Tšervjakov elukoht: Xxx, kannab karistust ; isikukood: 36312242235; kodakondsus- EV; haridus: kesk-eriharidus; emakeel: vene keel; töökoht: F Ltd, mänedžer; varem kriminaalkorras karistatud Tõkend tõkend puudub, kuna kannab vanglakaristust alates 28.11.2007 Kaitsja Paul Järve Süüdistatav Margo Mittal , elukoht XXX; isikukood: 37008160322; kodakondsus: EV kodanik; haridus: kesk-eriharidus; emakeel – eesti keel; töökoht: OÜ ER, müügijuht; varem, enne kuritegu kriminaalkorras karistamata Tõkend puudub Kaitsja Janek Valdma Süüdistatav Aleksandr Kaldma , elukoht: XXX, kannab karistust ; isikukood: 36912010368; kodakondus : määratlemata; haridus: keskharidus; emakeel: vene keel; töökoht AS S ; varem, enne kuritegu kriminaalkorras karistamata Tõkend puudub, kuna kannab vanglakaristust alates 07.03.2007 Kaitsja Anatoli Jaroslavski Süüdistatav Kazimieras Šmidtas, elukoht: XXX, kannab karistust ; sünniaeg: 05.03.1958.a.; kodakondsus: Leedu Vabariigi kodanik; haridus: kõrgharidus; emakeel: leedu keel, valdab vene keelt ; töökoht : AS R , direktor; varem, enne kuritegu Eestis kriminaalkorras karistamata Tõkend puudub, kuna kannab vanglakaristust alates 10.01.2008 Kaitsja Anatoli Jaroslavski Süüdistatav Arvydas Dveilys, elukoht: XXX Vabariik, kannab karistust; sünniaeg: 01.09.1963.a.; kodakondsus: Leedu Vabariigi kodanik; haridus: keskharidus; emakeel: leedu keel , valdab vene keelt; töökoht: U V , autojuht; varem, enne kuritegu Eestis kriminaalkorras karistamata Tõkend puudub, kuna kannab vanglakaristust alates 09.01.2008 Kaitsja Leonid Olovjanišnikov Süüdistatav Konstantin Otbetkin, elukoht: XXX, viibib ; isikukood: 36802182213; kodakondsus : määratlemata; haridus: keskharidus; emakeel: vene keel; töökoht: OÜ P ; varem kriminaalkorras karistatud tõkend vahistamine alates 26.10.2010, kannab karistust kaitsja Anatoli Jaroslavski Süüdistatav Sergei Jerin, elukoht XXX; isikukood: 36901142260; kodakondsus EV kodanik; haridus: keskharidus; emakeel: vene keel ; töökoht : töötu; varem kriminaalkorras karistatud 2 tõkend puudub, kuna kannab vanglakaristust alates 10.12.2007 kaitsja Jelena Benevolenskaja Süüdistatav Vladimir Tšeberja, elukoht: XXX; iskukood: 36909293729; kodakondsus: EV kodanik; haridus: keskharidus; emakeel: vene keel; töökoht: AS MG ; varem kriminaalkorras karistatud tõkend elukohast lahkumise keeld alates 15.07.2008 kaitsja Anatoli Jaroslavski Süüdistatav Viktor Popov, elukoht: XXX, kannab karistust ; isikukood: 37003040294; kodakondsus: EV kodanik; haridus: keskharidus; emakeel : vene keel; töökoht: OÜ N , direktor; varem, enne kuritegu kriminaalkorras karistamata tõkend puudub, kuna kannab vanglakaristust alates 10.12.2007 kaitsja Dmitri Školjar RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Andrei TŠERVJAKOV KarS § 25 - § 184 lg 21 p1 - § 392 lg 2 p 2 järgi ja KarS § 63 lg 1 alusel mõista karistuseks 18 aastat vangistust. Süüdi tunnistada Andrei TŠERVJAKOV KarS § 25 - § 183 lg 2 p 1,2 – 392 lg 2 p 2 järgi ja KarS § 63 lg 1 alusel mõista karistuseks 3 aastat KarS § 64 lg 1 alusel lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega mõista A.Tšervjakovile liitkaristuseks 18 aastat vangistust. KarS § 65 lg alusel 1 liita käesoleva kohtuotsusega mõistetavale karistusele 03.05.2010.a. Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud vangistus 18 aastat ning liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega 18 aastat vangistust . Karistusaja alguseks lugeda kohtuotsuse tegemise päev , s.o. 28.11.2007.a. Süüdi tunnistada Margo MITTAL KarS § 25 - § 184 lg 2 p 1 - § 392 lg 2 p2 järgi ja KarS § 63 lg 1 alusel mõista karistuseks 6 aastat vangistust. Süüdi tunnistada Margo MITTAL KarS § 25 - § 183 lg 2 p 1- § 392 lg 2 p 2 järgi ja KarS § 63 lg 1 alusel mõista karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega 6 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liita käesoleva kohtuotsusega mõistetavale karistusele, lugedes 31.03.2010 Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistus 5 aastat 2 kuud vangistust ja 03.05.2010.a. Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistus 6 aastat vangistust kaetuks raskema karistusega ning liitkaristuseks mõista 6 aastat vangistust. Mõistetud liitkaristusest arvata maha 03.05.2010.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse 29.10.2010.a. seisuga ära kantud osa 3 aastat 7 kuud ja 22 päeva vangistust ning kandmisele kuuluvaks karistuseks 10.05.2011.a. seisuga lugeda 2 aastat 4 kuud 8 päeva vangistust. Harju Maakohtu 18.10.2010.a. kohtumäärusega on Margo Mittal vabastatud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 07.03.2013.a. ning määratud ta kriminaalhooldusametniku järelevalve alla kohustusega järgida alljärgnevaid kontrollnõudeid : 1) elama alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) 3 saama kriminaalhooldajalt eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldajalt eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks . KarS § 75 lg 2,4 alusel on Margo Mittalile kohaldatud kohustused : 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul; 2) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe ) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 3) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt luba taotlemata. Süüdi tunnistada Aleksandr KALDMA KarS §25 - § 184 lg 21 p 1 (millega on hõlmatud § 184 lg 2 p 1) - § 392 lg 2 p 2 järgi ja KarS § 63 lg 1 alusel mõista karistuseks 7 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks , lugedes käesoleva kohtuotsusega mõistetud kergem karistus kaetuks 03.07.2008.a. Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud raskema karistusega 10 aastat vangistust ning liitkaristuseks lugeda 10 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda A.Kaldma eelvangistuses viibitud aeg alates 07.03.2007 karistusaja hulka. Karistusaja alguseks lugeda 07.03.2007.a. Süüdi tunnistada Kazimieras ŠMIDTAS KarS § 25 - § 184 lg 2 p 1,2 - § 392 lg 2 p 2 järgi ja KarS § 63 lg 1 alusel mõista karistuseks 5 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks , lugedes käesoleva kohtuotsusega mõistetud raskema karistusega kaetuks kergemad - Harju Maakohtu 31.03.2010.a. kohtuotsusega mõistetud 4 aastat vangistust, Harju Maakohtu 03.05.2010.a. kohtuotsusega mõistetud 5 aastat vangistust ja Harju Maakohtu 10.05.2010.a. kohtuotsusega mõistetud 5 aastat vangistust – karistused ning liitkaristuseks mõista 5 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda K.Šmidtase eelvangistuses viibitud aeg alates 10.01.2008 karistusaja hulka. Karistusaja alguseks lugeda 10.01.2008.a. Süüdi tunnistada Arvydas DVEILYS KarS § 25 - § 184 lg 2 p 1,2 - § 392 lg 2 p 2 järgi ja KarS § 63 lg 1 alusel mõista karistuseks 6 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks, lugedes käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistus kergem karistus kaetuks raskemaga - Harju Maakohtu 18.02.2011.a. kohtumäärusega moodustatud liitkaristusega 7 aastat 6 kuud vangistust ning liitkaristuseks mõista 7 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda A.Dveilyse kinnipidamine Eesti Vabariigis alates 09.01.2008 karistusaja hulka . Karistusaja alguseks lugeda 09.01.2008.a. Süüdi tunnistada Konstantin OTBETKIN KarS § 25 - § 184 lg 21 p 1- § 392 lg 2 p 2 järgi ja KarS § 63 lg 1 alusel mõista karistuseks 6 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel mõista liitkaristus , lugedes Harju Maakohtu 02.10.2008.a. kohtuotsusega mõistetud karistusest 4 aastat vangistust ja 07.04.2010.a. kohtuotsusega mõistetud karistusest 3 aastat vangistust, 07.04.2010.a. kohtuotsusega moodustatud liitkaristus 4 aastat vangistust kaetuks käesoleva kohtuotsusega mõistetud raskema karistusega ning liitkaristuseks mõista 6 aastat 6 kuud vangistust. Karistusaja alguseks lugeda 10.12.2007.a. Süüdi tunnistada Sergei JERIN KarS § 25 - § 184 lg 2 p 1 – 392 lg 2 p 2 järgi ja KarS § 63 lg 1 alusel mõista karistuseks 6 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel mõista liitkaristus lugedes , Harju Maakohtu 02.10.2008 kohtuotsusega mõistetud karistusest 4 aastat vangistust ja 07.04.2010 kohtuotsusega mõistetud karistusest 4 aastat vangistust moodustatud liitkaristus 4 aastat vangistust, kaetuks käesoleva kohtuotsusega mõistetud raskema karistusega ning liitkaristuseks mõista 6 aastat vangistust. 4 Karistusaja alguseks lugeda 10.12.2007.a. Süüdi tunnistada Viktor POPOV KarS § 25 - § 184 lg 2 p 1 - § 392 lg 2 p 2 järgi ja KarS § 63 lg 1 alusel mõista karistuseks 5 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel mõista liitkaristus lugedes käesoleva kohtuotsusega mõistetud kergem karistus kaetuks Harju Maakohtu 07.04.2010.a. kohtuotsusega mõistetud raskema karistuse 6 aastat 9 kuud vangistusega ning liitkaristuseks mõista 6 aastat 9 kuud vangistust. Karistusaja alguseks lugeda 10.12.2007.a. Süüdi tunnistada Vladimir TŠEBERJA KarS § 25 - § 184 lg 2 p 1 - § 392 lg 2 p 2 järgi ja KarS § 63 lg 1 alusel mõista karistuseks 5 aastat vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele kui Vladimir Tšeberja 5-aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse tegemise päev, s.o. 10.
2. 2011.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada. Välja mõista Vladimir Tšeberjalt KrMS § 179 lg.1 p.1 alusel sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäär, s.o. 695.05 (kuussada üheksakümmend viis) ja 05 eurot riigituludesse. Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pangas märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbankis märkides viitenumbri 2800049777, märkides maksekorraldusele „Vladimir Tšeberja , 1-10-14635 , sundraha“. Sundraha tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Asitõendid : - sõiduki VOLVO FH12, reg.nr. XXXtahhograafi kettad ja kviitungid ning CD-l olev teabesalvestis – mis on köidetud kriminaalasja materjalide juurde, jätta kriminaalasja materjalide juurde ; - läbiotsimisel leitud ja ära võetud erinevad narkootilised ained, mis on hoiul Kaitsepolitseiameti asitõendite hoidlas ja on fikseeritud 01.06.2009 välisriigist vastu võetud asitõendite kontrollimise protokollis – hävitada . Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesadav apellatsiooniõiguse kasutamise soovi teatamisest alates 15 päeva möödumisel. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Andrei Tšervjakovi süüdistatakse selles, et 5 1) tema grupis Margo Mittali, Aleksandr Kaldma, Alari Sirvi, Kazimieras Šmidtase ja Arvydas Dveilysega üritas toimetada
3. aasta septembri algusest kuni 21.10.2006 ebaseaduslikult riigipiire ületades Hollandist läbi Luksemburgi, Saksmaa, Poola, Leedu, Läti ja Eesti Venemaale 98 072,034 grammi narkootilist ainet hašišit. Kuritegu jäi lõpule viimata Andrei Tšervjakovi tahtest sõltumata, kuna narkootilised ained võeti ära 21.10.2006 PoolaLeedu piiril tollikontrolli käigus. Kuritegu pandi toime süüdistusakti punktis 2 (Kuriteo asjaolud) kirjeldatud asjaoludel. A. Tšervjakovi teopanus kuriteos seisnes selles, et ta oli hašiši tellija – ta määras ostetava hašiši koguse, andis M. Mittalile ostuks vajaliku raha 70 000 eurot ning oleks pidanud Venemaal, Sankt Peterburgis saama hašiši enda käsutusse. Samuti pidi A. Tšervjakov hašiši Hollandist Venemaale vedamist rahastama – vastavalt kuriteoplaanile pidi ta maksma hašiši salakaubaveo korraldamise eest M. Mittalile 41 500 eurot. Samuti pidi A. Tšervjakov hašiši üleandmist Venemaal otseselt korraldama – vastavalt kuriteoplaanile pidi ta teavitama M. Mittalit sellest, kellele ja kuidas peab M. Mittal Sankt Peterburgis hašiši üle andma. Hašiš kuulub sotsiaalministri
4. mai 2005 määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. 10 inimesele narkootilise joobe tekitamiseks piisab 10 g hašišist, seega on 98 072,034 grammi hašiši näol tegemist suure koguse narkootilise ainega NPAS § 31 lg 3 mõttes. Hašiši keskmine tänavamüügi hind Eestis oli kuriteo toimepanemise ajal 250 krooni grammi eest. Seega, tellides ja soovides saada enda käsutusse 100 kg hašišit, s.o ca 25 miljoni krooni väärtuses narkootilisi aineid, tegutses A. Tšervjakov suure varalise kasu saamise eesmärgil. Andrei Tšervjakovi tegevus on karistatav KarS §-de 25, 184 lg 21 p 1 ja 392 lg 2 p 2 alusel. 2) Andrei Tšervjakovi süüdistatakse ka selles, et tema grupis Margo Mittali ja Alari Sirviga üritas toimetada
5. aasta oktoobri algusest kuni 21.10.2006 ebaseaduslikult riigipiire ületades Hollandist läbi Luksemburgi, Saksamaa, Poola, Leedu, Läti ja Eesti Venemaale 0,882 grammi narkootilist ainet kokaiini. Kuritegu jäi lõpule viimata Andrei Tšervjakovi tahtest sõltumata, kuna narkootiline aine võeti ära 21.10.2006 Poola-Leedu piiril tollikontrolli käigus. Kuritegu pandi toime süüdistusakti punktis 2 (Kuriteo asjaolud) kirjeldatud asjaoludel. A. Tšervjakovi teopanus kuriteos seisnes selles, et ta oli kokaiini tellija – vastavalt kokkuleppele pidi ta Venemaal, Sankt Peterburgis saama narkootilise aine enda käsutusse. Samuti oli A. Tšervjakov kokaiini üleandmise vahendaja – ta andis M. Mittalile kokaiini üleandja telefoninumbri ja palus, et M. Mittal korraldaks kokaiini vastuvõtmise ja Sankt Peterburgi toimetamise. Kokaiin kuulub sotsiaalministri
6. mai 2005 määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja 6 psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Suur kogus algab kokaiini puhul 3 grammist, seega on 0,882 grammi väike kogus. A. Tšervjakov oli varem toime pannud narkootikumide seotud kuriteo. Andrei Tšervjakovi tegevus on karistatav KarS § 25, 183 lg 2 p 1 ja 2 ning 392 lg 2 p 2 alusel. Margo Mittalit süüdistatakse selles, et 1) tema grupis Andrei Tšervjakovi, Aleksandr Kaldma, Alari Sirvi, Kazimieras Šmidtase ja Arvydas Dveilysega üritas toimetada
7. aasta septembri algusest kuni 21.10.2006 ebaseaduslikult riigipiire ületades Hollandist läbi Luksemburgi, Saksamaa, Poola, Leedu, Läti ja Eesti Venemaale 98 072,034 grammi narkootilist ainet hašišit. Kuritegu jäi lõpule viimata Margo Mittali tahtest sõltumata, kuna narkootiline aine võeti ära 21.10.2006 Poola-Leedu piiril tollikontrolli käigus. Kuritegu pandi toime süüdistusakti punktis 2 (Kuriteo asjaolud) kirjeldatud asjaoludel. M. Mittali teopanus kuriteos seisnes selles, et oli hašiši ostu korraldaja – ta andis
8. aasta septembris A. Tšervjakovilt saadud 70 000 eurot Hollandis üle Nebule. Kuna aga 2006.aasta septembris ei olnud võimalik hašišit kätte saada, siis kasutas M. Mittal koos A. Kaldmaga seda raha teise narkokuriteo toimepanemisel, mis neil ebaõnnestus. Seetõttu kogus M. Mittal koos A. Kaldma uuesti kokku 68 000 eurot, mille andis Nebule viimseks üle A. Sirvile. Samuti pidi M. Mittal hašišit otseselt käitlema – vastavalt kuriteoplaanile pidi ta võtma Venemaal, Sankt Peterburgis Lenta kaubanduskeskuse juures hašiši A. Kaldmalt vastu ja andma üle A. Tšervjakovile või tema poolt näidatud isikule. Tasuks nimetatud tegevuste eest pidi M. Mittal saama A. Tšervjakovilt 41 500 eurot, millest 21 500 eurot pidi ta andma A. Kaldmale. Hašiš kuulub sotsiaalministri
9. mai 2005 määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. 10 inimesele narkootilise joobe tekitamiseks piisab 10 g hašišist, seega on 98 072,034 grammi hašiši näol tegemist suure koguse narkootilise ainega NPAS § 31 lg 3 mõttes. Margo Mittal oli varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo. Margo Mittali tegevus on karistatav KarS §-de 25, 184 lg 2 p 1 ja 392 lg 2 p 2 alusel. 2) Margo Mittalit süüdistatakse ka selles, et tema grupis Andrei Tšervjakovi ja Alari Sirviga üritasid toimetada
10. aasta oktoobri algusest kuni 21.10.2006 ebaseaduslikult riigipiire ületades Hollandist läbi Luksemburgi, Saksamaa, Poola, Leedu, Läti ja Eesti Venemaale 0,882 grammi narkootilist ainet kokaiini. Kuritegu jäi lõpule viimata Margo Mittali tahtest sõltumata, kuna narkootiline aine võeti ära 21.10.2006 Poola-Leedu piiril tollikontrolli käigus. Kuritegu pandi toime süüdistusakti punktis 2 (Kuriteo asjaolud) kirjeldatud asjaoludel. M. Mittali teopanus seisnes selles, et ta oli kokaiini üleandmise vahendaja – ta võttis A. Tšervjakovilt vastu kokaiini üleandja telefoninumbri ja andis selle edasi A. Sirvile, paludes 7 ühtlasi, et A. Sirvi temaga kohtuks, kokaiini vastu võtaks ja koos muude narkootikumidega Arvydas Dvelylisele Hollandist Venemaale vedamiseks üle annaks. Samuti pidi M. Mittal kokaiini otseselt üle andma – vastavalt kuriteoplaanile pidi ta võtma Venemaal, Sankt Peterburgis Lenta kaubanduskeskuse juures kokaiini A. Kaldmalt vastu ja andma üle A. Tšervjakovile või tema poolt näidatud isikule Kokaiin kuulub sotsiaalministri
11. mai 2005 määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Suur kogus algab kokaiini puhul 3 grammist, seega on 0,882 grammi väike kogus. Margo Mittal oli varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo. Margo Mittali tegevus on karistatav KarS §-de 25, 183 lg 2 p 1 ja 2 ning 392 lg 2 p 2 alusel. Aleksandr Kaldmad süüdistatakse selles, et 1) tema grupis Andrei Tšervjakovi, Margo Mittali, Alari Sirvi, Kazimieras Šmidtase ja Arvydas Dveilysiga üritas toimetada
12. aasta septembri algusest kuni 21.10.2006 ebaseaduslikult riigipiire ületades Hollandist läbi Luksemburgi, Saksamaa, Poola, Leedu, Läti ja Eesti Venemaale 98 072,034 grammi narkootilist ainet hašišit. Kuritegu jäi lõpule viimata Aleksandr Kaldma tahtest sõltumata, kuna narkootiline aine võeti ära 21.10.2006 Poola-Leedu piiril tollikontrolli käigus. Kuritegu pandi toime süüdistusakti punktis 2 (Kuriteo asjaolud) kirjeldatud asjaoludel. A. Kaldma teopanus kuriteos seisnes selles, et ta oli hašiši Hollandist Venemaale veo korraldaja – ta pakkus hašiši Hollandist Venemaale transportimise võimalust K. Šmidtasele ning andis talle teada aja, millal A. Sirvi sõidab Hollandisse hašišit vastu võtma. Samuti oli A. Kaldma hašiši ostu rahastaja – ta andis hašiši ostmiseks 20 000 eurot oma raha ning võttis lisaks Spartak Vafahodjajevilt laenu 400 000 Rootsi krooni, paludes viimasel anda see Stockholmis üle A. Sirvile. Lisaks kasutas A. Kaldma hašiši ostu rahastamiseks Viktor Popovilt saadud 150 000 krooni, mille eest ta oli lubanud V. Popovile tuua 2 kg marihuaanat. Rahastamise vajadus tulenes sellest, et kuna
13. aasta septembris ei olnud võimalik 100 kg hašišit kätte saada, siis kasutasid M. Mittal ja A. Kaldma selleks Nebu kätte viidud A. Tšervjakovi raha teise narkokuriteo toimepanemisel, mis neil ebaõnnestus. Samuti pidi A. Kldma hašišit otseselt käitlema – vastavalt kuriteoplaanile pidi ta võtma Venemaal, Sankt Peterburgis Lenta kaubanduskeskuse juures hašiši K. Šmidtaselt vastu ja andma üle M. Mittalile. Tasuks hašiši Hollandist Venemaale toimetamise eest pidi A. Kaldma saama M. Mittalilt 21 500 eurot, millest 7000 eurot pidi ta andma K. Šmidtasele, 6000 eurot Alari Sirvile ja 8500 jätma endale. Hašiš kuulub sotsiaalministri
14. mai 2005 määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. 8 10 inimesele narkootilise joobe tekitamiseks piisab 10 g hašišist, seega on 98 kg hašiši näol tegemist suure koguse narkootilise ainega NPAS § 31 lg 3 mõttes. Aleksandr Kaldma oli varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo. Aleksandr Kaldma tegevus on karistatav KarS §-de 25, 184 lg 2 p 1 ja 392 lg 2 p 2 alusel. 2) Aleksandr Kaldmad süüdistatakse ka selles, et ta grupis Alari Sirvi, Konstantin Otbetkini, Sergei Jerini ja Vladimir Tšeberja üritas
15. aasta oktoobri algusest kuni 21.10.2006 ebaseaduslikult riigipiire ületades Hollandist läbi Luksemburgi, Saksamaa, Poola, Leedu ja Läti Eestisse toimetada 23 917,72 grammi marihuaanat. Kuritegu jäi lõpule viimata Aleksandr Kaldma tahtest sõltumata, kuna narkootiline aine võeti ära 21.10.2006 Poola-Leedu piiril tollikontrolli käigus. Kuritegu pandi toime süüdistusakti punktis 2 (Kuriteo asjaolud) kirjeldatud asjaoludel. A. Kaldma teopanus seisnes selles, ta oli narkootilise aine tellija – vastavalt kokkuleppele K. Otbetkiniga pidi ta Eestisse toodud marihuaana kogusest saama endale 20 kg. Samuti korraldas A. Kaldma narkootilise aine veo Hollandist Eestisse. Selleks kasutas ta ära autojuhti A. Dveilyst, kes oli nõustunud kokkuleppel A. Kaldma ja K. Šmidtasega vedama Hollandist Eestisse hašišit. Marihuaana veost A. Kaldma K. Šmidtast ning A. Dveilyst ei teavitanud, mistõttu A. Dveilys ei teadnud, et ta veab lisaks hašišile ka marihuaanat. Marihuaana kuulub sotsiaalministri
16. mai 2005 määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. 10 inimesele narkootilise joobe tekitamiseks piisab 20 g marihuaanast, seega on 23 917,72 grammi marihuaana näol tegemist suure koguse narkootilise ainega NPAS § 31 lg 3 mõttes. Marihuaanat keskmine tänavamüügi hind Eestis oli kuriteo toimepanemise ajal 150 krooni grammi eest. Seega tellides ja soovides saada enda käsutusse 20 kg marihuaanat, st ca 3 miljoni krooni väärtuses narkootilisi aineid, tegutses A. Kaldma suure varalise kasu saamise eesmärgil. Aleksandr Kaldma oli varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo. Aleksandr Kaldma tegevus on karistatav KarS §-de 25, 184 lg 2¹ p 1 ning 392 lg 2 p 2 alusel. 3) Aleksandr Kaldmad süüdistatakse ka selles, et ta grupis Alari Sirviga üritas
17. aasta oktoobri algusest kuni 21.10.2006 ebaseaduslikult riigipiire ületades Hollandist läbi Luksemburgi, Saksamaa, Poola, Leedu ja Läti Eestisse toimetada 18 111 metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) ehk exctasy tabletti koguses 1 182,07 grammi. Kuritegu jäi lõpule viimata Aleksandr Kaldma tahtest sõltumata, kuna narkootiline aine võeti ära 21.10.2006 Poola-Leedu piiril tollikontrolli käigus. Kuritegu pandi toime süüdistusakti punktis 2 (Kuriteo asjaolud) kirjeldatud asjaoludel. A. Kaldma teopanus seisnes selles, ta oli narkootilise aine tellija – ta määras ostetavate MDMA tablettide koguse ning pidi need pärast Eestisse jõudmist endale saama. Samuti korraldas A. Kaldma narkootilise aine veo Hollandist Eestisse. Selleks kasutas ta ära autojuhti A. Dveilyst, kes oli nõustunud kokkuleppel A. Kaldma ja K. Šmidtasega Hollandist Eestisse vedama hašišit. MDMA tablettide veost A. Kaldma K. Šmidtast ning A. Dveilyst ei teavitanud, mistõttu A. Dveilys ei teadnud, et ta veab lisaks hašišile ka MDMA-d. 9 Metüleendioksümetamfetamiin kuulub sotsiaalministri
18. mai 2005 määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. 10 inimesele narkootilise joobe tekitamiseks piisab 3 g metüleendioksümetamfetamiinis, seega on 1 182,07 grammi metüleendioksümetamfetamiini näol tegemist suure koguse narkootilise ainega NPAS § 31 lg 3 mõttes. MDMA keskmine tänavamüügi hind Eestis oli kuriteo toimepanemise ajal 85 krooni tableti eest. Seega tellides ja soovides saada enda käsutusse 18 111 tabletti MDMA-d, st ca 1 530 000 krooni väärtuses narkootilisi aineid, tegutses A. Kaldma suure varalise kasu saamise eesmärgil. Aleksandr Kaldma oli varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo. Aleksandr Kaldma tegevus on karistatav KarS §-de 25, 184 lg 2¹ p 1 ning 392 lg 2 p 2 alusel. Kazimieras Šmidtast süüdistatakse selles, et tema grupis Andrei Tšervjakovi, Margo Mittali, Alari Sirvi, Aleksandr Kaldma ja Arvydas Dveilysiga üritas toimetada
19. aasta septembri algusest kuni 21.10.2006 ebaseaduslikult riigipiire ületades Hollandist läbi Luksemburgi, Saksamaa, Poola, Leedu, Läti ja Eesti Venemaale 98 072,034 grammi narkootilist ainet hašišit. Kuritegu jäi lõpule viimata Kazimieras Šmidtas tahtest sõltumata, kuna narkootiline aine võeti ära 21.10.2006 Poola-Leedu piiril tollikontrolli käigus. Kuritegu pandi toime süüdistusakti punktis 2 (Kuriteo asjaolud) kirjeldatud asjaoludel. K. Šmidtase teopanus seisnes selles, et nõustunud A. Kaldma ettepanekuga narkootiliste ainete veoks, pakkus ta oma autovedudega tegelevas firmas autojuhina töötavale A. Dveilysele võimalust teenida lisaraha narkootikumide vedamisega Hollandist Leetu. Samuti oli K. Šmidtas narkootikumide Hollandist Venemaale veo korraldaja – tema juhiste kohaselt sõitis A. Dveilys Hollandisse, kus leppis kohtumise täpse aja ja koha kokku A. Sirviga. Kuriteoplaani kohaselt pidanuks K. Šmidtas olema ka narkootikumide otsene vedaja, kelle ülesandeks oli toimetada hašiš Leedust Venemaale ja anda seal Sankt Peterburgis Lenta kaubanduskeskuse juures üle A. Kaldmale. Tasuks nimetatud tegevuse eest pidi K. Šmidtas saama A. Kaldmaga 7000 eurot, millest 3500 eurot pidi ta andma edasi A. Dveilysele. Hašiš kuulub sotsiaalministri
20. mai 2005 määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. 10 inimesele narkootilise joobe tekitamiseks piisab 10 g hašišist, seega on 98 kg hašiši näol tegemist suure koguse narkootilise ainega NPAS § 31 lg 3 mõttes. Kazimieras Šmidtas oli varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo. Kazimieras Šmidtase tegevus on karistatav KarS §-de 25, 184 lg 2 p 1 ja 2 ning 392 lg 2 p 2 alusel. 10 Arvydas Dveilyst süüdistatakse selles, et tema grupis Andrei Tšervjakovi, Margo Mittali, Alari Sirvi, Aleksandr Kaldma ja Kazimieras Šmidtasega üritas toimetada
21. aasta septembri algusest kuni 21.10.2006 ebaseaduslikult riigipiire ületades Hollandist läbi Luksemburgi, Saksamaa, Poola, Leedu, Läti ja Eesti Venemaale 98 072,034 grammi narkootilist ainet hašišit. Kuritegu jäi lõpule viimata Arvydas Dveilyse tahtest sõltumata, kuna narkootiline aine võeti ära 21.10.2006 Poola-Leedu piiril tollikontrolli käigus.. Kuritegu pandi toime süüdistusakti punktis 2 (Kuriteo asjaolud) kirjeldatud asjaoludel. A. Dveilyse teopanus seisnes selles, et ta oli narkootikumide vedaja. Vastavalt K. Šmidtaselt saadud juhistele ning vastavalt kokkuleppele A. Sirviga kohtus A. Dveilys Hollandis A. Sirviga, võttis temalt narkootikumid vastu, peitis need oma veoki haagisesse ja üritas tuua koos ametliku koormaga Leetu, et anda seal veok koos narkootikumidega üle K. Šmidtasele. Tasuks nimetatud tegevuse eest pidi A. Dveilys saama 3500 eurot. Lisaks sellele võttis A. Dveilys Hollandis narkootikumide üleandmisel A. Sirvilt lisatasuna vastu 2000 eurot. Hašiš kuulub sotsiaalministri
22. mai 2005 määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. 10 inimesele narkootilise joobe tekitamiseks piisab 10 g hašišist, seega on 98 kg hašiši näol tegemist suure koguse narkootilise ainega NPAS § 31 lg 3 mõttes. Arvydas Dveilys oli varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo. Arvydas Dveilyse tegevus on karistatav KarS §-de 25, 184 lg 2 p 1 ja 2 ning 392 lg 2 p 2 alusel. Konstantin Otbetkinit süüdistatakse selles, et ta grupis Aleksandr Kaldma, Alari Sirvi, Sergei Jerini ja Vladimir Tšeberja üritas
23. aasta oktoobri algusest kuni 21.10.2006 ebaseaduslikult riigipiire ületades Hollandist läbi Luksemburgi, Saksamaa, Poola, Leedu ja Läti Eestisse toimetada 23 917,72 grammi marihuaanat. Kuritegu jäi lõpule viimata Konstantin Otbetkini tahtest sõltumata, kuna narkootiline aine võeti ära 21.10.2006 PoolaLeedu piiril tollikontrolli käigus. Kuritegu pandi toime süüdistusakti punktis 2 (Kuriteo asjaolud) kirjeldatud asjaoludel. K. Otbetkini teopanus seisnes selles, ta oli narkootilise aine tellija – vastavalt kokkuleppele A. Kaldmaga pidi ta pärast marihuaana Eestisse jõudmist saama sellest endale 5 kg. Samuti hankis K. Otbetkin marihuaana väljaostmiseks vajaliku raha: ta maksis ise 10 000 eurot ning küsis 5000 eurot laenu S. Jerinilt ja 10 000 eurot V. Tšeberialt. K. Otbetkin teopanus seisnes ka selles, et ta oli narkootilise aine ostu korraldaja – ta leppis kohtueelsel uurimisel tuvastamata Roni nimeliselt isikuga kokku, et maksab marihuaana eest selle kättesaamisel 25 000 eurot ning hiljem veel 50 000 eurot. Samuti leppis ta Roniga kokku, kes ja millal tuleb Hollandisse marihuaanat vastu võtma. Marihuaana kuulub sotsiaalministri
24. mai 2005 määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. 11 10 inimesele narkootilise joobe tekitamiseks piisab 20 g marihuaanast, seega on 23 917,72 grammi marihuaana näol tegemist suure koguse narkootilise ainega NPAS § 31 lg 3 mõttes. K. Otbetkini eesmärk oli narkootiline aine vaheltkasuga Venemaal edasi müüa.
25. aastal müüdi lõpptarbijale marihuaanat keskmise hinnaga 150 krooni grammi eest. Seega tellides ja soovides saada enda käsutusse ca 750 000 krooni väärtuses narkootilisi aineid, tegutses K. Otbetkin suure varalise kasu saamise eesmärgil. Konstantin Otbetkini tegevus on karistatav KarS §-de 184 25, lg 2¹ p 1 ja 392 lg 2 p 2 alusel. Sergei Jerinit süüdistatakse selles, et ta grupis Aleksandr Kaldma, Alari Sirvi, Konstantin Otbetkini ja Vladimir Tšeberja üritas
26. aasta oktoobri algusest kuni 21.10.2006 ebaseaduslikult riigipiire ületades Hollandist läbi Luksemburgi, Saksamaa, Poola, Leedu ja Läti Eestisse toimetada 23 917,72 grammi marihuaanat. Kuritegu jäi lõpule viimata Sergei Jerini tahtest sõltumata, kuna narkootiline aine võeti ära 21.10.2006 Poola-Leedu piiril tollikontrolli käigus. Kuritegu pandi toime süüdistusakti punktis 2 (Kuriteo asjaolud) kirjeldatud asjaoludel. S. Jerini teopanus seisnes selles, ta oli narkootilise aine ostu rahastaja – ta andis K. Otbetkinile 5000 eurot laenu, et viimane saaks kokku marihuaana väljaostmiseks vajaliku raha 25 000 eurot. S. Jerini oli ka narkootikumide otsene käitleja – vastavalt eeluurimisel tuvastamata Roni nimeliselt isikult saadud juhistele sõitis S. Jerin oma abikaasa kasutuses olnud autoga ja koos V. Tšeberjaga Hollandis, Amsterdamis asuvasse hotelli, võttis selle hoiulaekast kaks spordikotti marihuaanaga, viis need Schipholi lennujaama ning andis seal üle A. Sirvile. Marihuaana kuulub sotsiaalministri
27. mai 2005 määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. 10 inimesele narkootilise joobe tekitamiseks piisab 20 g marihuaanast, seega on 23 917,72 grammi marihuaana näol tegemist suure koguse narkootilise ainega NPAS § 31 lg 3 mõttes. Sergei Jerini tegevus on karistatav KarS §-de 25, 184 lg 2 p 1 ja 392 lg 2 p 2 alusel. Vladimir Tšeberjat süüdistatakse selles, et ta grupis Aleksandr Kaldma, Alari Sirvi, Konstantin Otbetkini ja Sergei Jerini üritas
28. aasta oktoobri algusest kuni 21.10.2006 ebaseaduslikult riigipiire ületades Hollandist läbi Luksemburgi, Saksamaa, Poola, Leedu ja Läti Eestisse toimetada 23 917,72 grammi marihuaanat. Kuritegu jäi lõpule viimata Vladimir Tšeberja tahtest sõltumata, kuna narkootiline aine võeti ära 21.10.2006 Poola-Leedu piiril tollikontrolli käigus. Kuritegu pandi toime süüdistusakti punktis 2 (Kuriteo asjaolud) kirjeldatud asjaoludel. V. Tšeberja teopanus seisnes selles, ta oli narkootilise aine ostu rahastaja – ta andis K. Otbetkinile 10 000 eurot laenu, et viimane saaks kokku marihuaana väljaostmiseks vajaliku raha 25 000 eurot. V. Tšeberja oli ka narkootikumide otsene käitleja – vastavalt eeluurimisel tuvastamata Roni nimeliselt isikult saadud juhistele sõitis V. Tšeberja koos S. Jeriniga viimase abikaasa 12 kasutuses olnud autoga Hollandis, Amsterdamis asuvasse hotelli, võttis selle hoiulaekast kaks spordikotti marihuaanaga, viis need Schipholi lennujaama ning andis seal üle A. Sirvile. Marihuaana kuulub sotsiaalministri
29. mai 2005 määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. 10 inimesele narkootilise joobe tekitamiseks piisab 20 g marihuaanast, seega on 23 917,72 grammi marihuaana näol tegemist suure koguse narkootilise ainega NPAS § 31 lg 3 mõttes. Vladimir Tšeberja tegevus on karistatav KarS §-de 25, 184 lg 2 p 1 ning 392 lg 2 p 2 alusel. Viktor Popovi süüdistatakse selles, et ta grupis Aleksandr Kaldmaga üritas
30. aasta oktoobri algusest kuni 21.10.2006 ebaseaduslikult riigipiire ületades Hollandist läbi Luksemburgi, Saksamaa, Poola, Leedu ja Läti Eestisse toimetada 2 kg marihuaanat, see omandada ja vaheltkasuga edasi müüa. Kuritegu jäi lõpule viimata Viktor Popovi tahtest sõltumata, kuna narkootiline aine võeti ära 21.10.2006 Poola-Leedu piiril tollikontrolli käigus. Kuritegu pandi toime süüdistusakti punktis 2 (Kuriteo asjaolud) kirjeldatud asjaoludel. V. Popovi teopanus seisnes selles, ta tellis A. Kaldmalt 2 kg marihuaanat ja andis selle Hollandis väljaostmiseks A. Kaldmale 150 000 krooni. V. Popovi eesmärk oli marihuaana omandada ja Eestis vaheltkasuga edasi müüa. Marihuaana kuulub sotsiaalministri
31. mai 2005 määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. 10 inimesele narkootilise joobe tekitamiseks piisab 20 g marihuaanast, seega on 2 kg marihuaana näol tegemist suure koguse narkootilise ainega NPAS § 31 lg 3 mõttes. Viktor Popovi tegevus on karistatav KarS §-de 25, 184 lg 2 p 1 ja 392 lg 2 p 2 alusel. Kohtulik uurimine Süüdistatav Aleksandr Kaldma tunnistas end talle esitatud süüdistuses KarS § 25- § 184 lg 2 p 1 ja § 392 lg 2 p 2 järgi täielikult süüdi ja küsimustele vastates andis ütlusi selle kohta, et : Tema oli 21.10.2006.a. Leedus kinni peetud narkootikumide veo korraldaja. Sel korral oli esialgu plaanis tuua 100 kg hašišit. K.Otbetkin soovis lisaks veel ka rohkem kui 20 kg marihuaanat. Hollandis otsustati võtta veel ka 20 000 tk exctasy tablette. Hašiš maksis 70 000 eurot. Hašiš pidi jõudma nagu varemgi narkootilised ained Andrei Tšervjakovi inimestele Sankt-Peterburis. Kust Mittal ostu eest tasumiseks raha sai , tema ei tea. Marihuaanast pidi 45 kilo minema K.Otbetkinile , ülejäänu pidi tema müüma osaliselt Eestis ja osaliselt Venemaale. Exctasy tabletid sai ta võla katteks ja need pidid jõudma Sankt-Peterburgi tema sõbrale Glebile. See oli üks järjekordne reis , milles seekord osalesid Mittal, Sirvi, tema, Šmidtas ja Dveilys. A.Sirvi, hüüdnimega „moldaavlane“ ülesandeks oli sõita Hollandisse, kohtuda Sergei Jeriniga marihuaana osas, hašiši osas „muusikuga“ ehk Nebuga ja exctasy 13 saama tema Saksamaa sõbralt Juralt, s.o. Georgi Duttenhöfferilt, narkootikumid ära pakkida ja autojuhile Arvydas Dveilysele üle anda. Dveilyse ülesandeks oli narkootikumid Hollandis vastu võtta, tuua need autoga Leetu Panevežysesse ja sealt pidi Šmidtas need edasi SanktPeterburgi viima. Tavaliselt võttis tema Šmidtaselt kauba Peterburgis vastu, pani oma autosse ja andis siis üle temaga kaasas olevale Mittalile. Mittal andis hašiše üle kohalikele venelastele Peterburi sissesõidul Tallinna mnt ääres Lenta kaubanduskeskuse juures, tema ei ole näinud täpselt kellele. Šmidtase ülesandeks oli alati organiseerida kindla kaubaga reis Hollandist tagasi. A.Tšervjakov andis enne igat reisi raha M.Mittalile hašiše ostmiseks, Mittal viis raha Hollandisse „muusikule“, kes ootas head hašišit, andis siis kauba saabumisest Mittalile teada ning seejärel helistas tema Šmidtasele ja uuris millal autojuht saab olla Hollandis. Sel korral viis Mittal Nebule raha septembri esimeses pooles 2006, septembri lõpus toimuma pidanud reisi pidi edasi lükkama ja sellest partiist loobuma. Raha jäi Nebu kätte, selle eest võtsid Nebult marihuaanat, mis Rootsis kinni peeti ja viimaseks reisiks tuli hašiše jaoks uuesti raha koguda. 25-30000 eurot oli tema isiklik raha, 150 000 Eesti krooni oli Viktor Popovi raha, mille eest pidi Popov vastu sama 2 kg marihuaanat ja 400 000 Rootsi krooni sai Rootsist sõber Jura Juriksoni käest. Raha sai sõber Spartaki vahendusel teel Hollandisse Stockholmis kätte A.Sirvi. Oktoobri keskel 2006.a. oli Nebult hašiše vastuvõtjaks A.Sirvi, kes selle siis hotellis vaakumaparaadiga pakendas. Tema osales narkootikumide veo korraldamises selleks, et raha saada, hašiše veo korraldamise eest pidi ta saama 21 500 eurot, millest 7000 eurot sai Šmidtas transpordi ja veo eest, ülejäänu jagas Sirviga, oleks pidanud saama 5000 – 6000 eurot . Dveilyse kinnipidamisest teatas talle Šmidtas, tema teatas Sirvile, Mittalile ja Otbetkinile. Tšervjakoviga kohtus ta peale narkootikumidega auto kinni pidamist Leedu-Poola piiril. Kohtusid kuskil restoranis koos Mittaliga ning rääkisid kuidas Tšervjakovile 70 000 eurot ära anda saamata jäänud kauba eest, kuna tema oli olnud vastutav veose julgeoleku, kauba ja selle kohaletoimetamise eest. Vastates süüdistatav Tšervjakovi küsimustele selgitas A.Kaldma, et tal ei ole Tšervjakoviga olnud juttu Hollandist narkootikumide ostust, kuid jutuks on olnud narkootikumide viimine Hollandist Venemaale ning Tšervjakov tundis huvi kas korraga saaks rohkem kui 100 kg tuua, et saaks 200-300 kg. Veose hinna 70 000 eurot nimetas algul Mittal, hiljem Tšervjakov isiklikult, Sikupilli keskuses kohtudes nõudis Tšervjakov temalt ja Mittalilt ruttu 70 000 euro tagastamist. Kohtuistungil süüdistatav Margo Mittal tunnistas end talle esitatud süüdistuses KarS § 25 § 184 lg 2 p 1 ja § 392 lg 2 p 2 järgi täielikult süüdi ja küsimustele vastates andis ütluseid selle kohta, et : tegeleb narkootikumidega 2005.aastast, 2005.a. lõpus sai tuttavaks A.Sirviga ja veidi hiljem A.Kaldmaga, algstaadiumis kavandasid hašiše vedu Hollandist kolmekesi, hiljem ainult koos Kaldmaga. 2006.a septembri alguses sai Tšervjakovilt 70 000 eurot 100 kg hašiše väljaostmiseks, septembri keskpaigas viis raha Hollandisse oma kontakt Nebu kätte. Tavaliselt käis hašiše kätte saamine kiiremini, kuid sel hetkel ei olnud Hollandis vajaliku kvaliteediga hašišt ja raha jäi Nebu kätte. Tšervjakovi teadmata ostis Kaldmaga selle raha eest vahepeal 40 kg marihuaanat, millega A.Kozlowski jäi Rootsi piiril vahele. Oktoobri alguses 2006 teatas Nebu, et hašiš on olemas, hakkasid Kaldmaga selle transporti korraldama , suur probleem oli uue raha leidmine, kuid Kaldmal siiski õnnestus raha leida. Tema kaudu Tšervjakovi poolt rahastatuna oli Nebu käest saadud 100 kg hašišt ja üks kokaiini näidis, mille saamiseks andis Tšervjakov ühe telefoninumbri, mille tema andis Sirvile edasi. Hašiš pidi Hollandist nagu alati jõudma Sankt-Peterburi sissesõidul Lenta kaubanduskeskuse juurde, kus tema pidi selle vedu korraldanud A.Kaldmalt vastu võtma ja Tšervjakovi inimestele üle andma. Tavaliselt viibis ka Tšervjakov ise kauba üle andmise ajal seal lähedal ja jälgis, ise pakke kunagi ei tõstnud, vastu võtmas olid alati erinevad inimesed. Peale hašiše üleandmist pidi Kaldma sama 21 500 eurot, tema pidi hiljem Eesti poole peal Tšervjakovilt saama 20 000 eurot, tavaliselt said raha 1-3 tundi peale kauba üleandmist. 21.10.2006 jäi suur narkokogus Poola – Leedu piiril vahele, temale teatas sellest A.Kaldma 14 ning tema teatas sellest koheselt A.Tšervjakovile, esmalt, et kaubaga on probleemid, mida Tšervjakov ei tahtnud uskuda ilma dokumentaalsete tõenditeta, mõni aeg hiljem näitas Tšervjakovile Kaldma käest saadud Leedu ajalehte, kus oli pilt ja artikkel. Selle peale jäi Tšervjakov uskuma, nõudis oma 70 000 euro tagasi maksmist. Vastates süüdistatav A.Tšervjakovi kaitsja küsimustele selgitas, et tema töötas spordiriiete ja toidulisandite hulgimüügiga tegelevas firmas, 2006.aastal palus Tšervjakov ennast ka firmasse vormistada, et saada haigekassakaart, firma tööülesannetega tegelikkuses ei tegelenud. Selgitas veel, et firma maksis Tšervjakovi eest sotsiaalmaksu ja Tšervjakov maksis brutopalga koos riigimaksudega firmale tagasi, kuna maksis käest kätte, siis fikseeritud seda kuskil ei ole. Kohtuistungil süüdistatav Kazimiears Šmidtas tunnistas end talle esitatud süüdistuses KarS § 25 - § 184 lg 2 p 1,2 ja § 392 lg 2 p 2 järgi täielikult süüdi ja küsimustele vastates andis ütluseid selle kohta , et : veoauto, mis 21.10.2006.a. Leedu-Poola piiril narkootikumidega kinni peeti oli tema firma veoauto. Ametlikuks koormaks olid 12-meetrised metallvardad kaaluga 23 tonni, mis tulid Luksemburgist Tallinnasse, autosse oli peidetud nagu tavaliselt hašiš ja hiljem süüdistusaktist selgus, et ka marihuaana, exctasy, kokaiin. Plaanipäraselt pidi tema sõitma autoga Leedust Panevežisest Sankt –Peterburgi ja seal A.Kaldmaga kokku saama ja aine üle andma. A.Kaldma helistas talle alati ja tellis veoauto konkreetseks päevaks Hollandist Leedu kaudu Venemaale sõitmiseks, kuna neil oli selliseid reise ka varem olnud ja A.Kaldma aitas tal veoauto osta ning ta arveldas Kaldmaga jõudumööda. Viimase reisi eesmärk oli hašiš võimalikult ruttu Leetu tuua ja sealt edasi Sankt – Peterburgi. Hollandist Leetu juhtis autot A.Dveilys, kes 21.10.2006 hommikul helistas piirilt ja ütles, et teda peeti kinni ja viiakse tolli kontrolli. Tema teadis, et autos on nagu alati hašiš ning Kaldmalt kuuldu järgi teadis, et täislast, kõik kohad kuhu panna sai , olid täis pandud. Tema helistas kohe A.Kaldmale. Selle veose korraldamises nõustus osalema, et auto välja ostmiseks raha teenida. Viimastel kordadel sai taolise veose eest 7000 eurot, millest poole andis A.Dveilysele, talle endale jäi 3500 eurot, millest suurema osa andis A.Kaldmale auto võla katteks. Kohtuistungil süüdistatav Konstantin Otbetkin tunnistas end talle esitatud süüdistuses KarS § 25 - § 184 lg 2 1 p 1 ja § 392 lg 2 p 2 järgi täielikult süüdi ja küsimustele vastates andis ütluseid selle kohta, et : temal oli A.Kaldmaga plaanitud tuua Hollandist Eestisse tema kontakti Roni kaudu 25 kg marihuaanat . Algselt pidi marihuaanast tema saama 4-5 kilo ja ülejäänud Kaldmale. Kuna Kaldmal raha ei olnud, muutus kokkulepe. Marihuaana 1 kg hind oli 3000 eurot, väljaostmiseks andis tema 10 000 eurot, Sergei Jerin andis 5000 eurot ja Vladimir Tšeberja 10 000 eurot, ülejäänud osa ainet võtsid võlgu, mistõttu oli kilo hind 3700 eurot. Olemasolevast rahast 20 000 eurot viis kontakt Ronile Tšeberja ja 5000 eurot andis Hollandis Jerin. Jerin ja Tšeberja Roni ei tundnud, tema andis Ronile Tšeberja tunnused, Jerin, Tšeberja ja Ron kohtusid lennujaamas, andsid raha ja said hoiuruumi kviitungi. Temale ei olnud siis teada, kellel Jerin ja Tšeberja pidid Hollandis marihuaana edasi andma, Kaldmalt sai teada, et A.Sirvile. 21.10.2006 hommikul helistas Kaldma, leppisid kokku kohtumise Stroomi hotelli juures ja Kaldma ütles , et plaanitud asi kukkus läbi, sest Leedu-Poola piiril peeti auto kinni. Kaldma jäi talle võlgu, täpset summat ei mäleta, võla tasumine pidi toimuma läbi uue ühise tegevuse. Selgitas, et kõnedes Kaldmaga on Euroopa partneri all silmas peetud Sergei Jerinit, keda Kaldma nimetas „tõsiseks inimeseks“, Vladimir Tšeberjast rääkisid nad omavahel kui „pressiesindajast“ Kohtuistungil süüdistatav Vladimir Tšeberja tunnistas end talle esitatud süüdistuses KarS § 25 , § 184 lg 2 p 1 ja § 392 lg 2 p 2 järgi täielikult süüdi ja küsimustele vastates andis ütluseid selle kohta, et : 2006.a. oktoobris laenas Konstantin Otbetkinile 10 000 eurot narkootikumide ostuks. Narkootikumide saamiseks lendas ta Amsterdami, kohtus seal Sergei Jeriniga ning koos Jeriniga kohtusid lennujaamas Roni nimelise Otbetkini poolt nimetatud 15 mehega, andsid Ronile 25 000 eurot ja said hoiukambri võtme, vajaliku raha sai Otbetkinilt ja ka Jerin pani raha , kuna tahtis ainet. Koos Jeriniga sõitsid lennujaama juurde hotelli ja võtsid hoiukambrist 2 kotti marihuaanat, kotid olid päris rasked, kuid täpset kogust ei tea. Saadud marihuaana viisid Amsterdamist umbes 20-25 km kaugusel olevasse hotelli, kus andsid marihuaana üle ühele mehele, kelle kontaktid olid Jerinil. Tema ei tea, mis sellest marihuaanast edasi pidi saama või kuhu aine jõudma pidi. Otbetkinile laenatud 10 000 eurot ei ole ta tagasi saanud. Kohtuistungil süüdistatav Sergei Jerin tunnistas end talle esitatud süüdistuses KarS § 25 , § 184 lg 2 p 1 ja § 392 lg 2 p 2 järgi täielikult süüdi ja küsimustele vastates andis ütluseid selle kohta, et : 2006.aasta oktoobris laenas Konstantin Otbetkinile 5000 eurot narkootikumide ostmiseks. Amsterdami lähedal lennujaamas sooritas narkootikumide ostu tema arvates Tšeberja, kuna Tšeberja andis raha üle, tema oli raha üleandmise ajal seal kuskil lennujaamas. Kaks kotti marihuaanat võtsid nad koos Tšeberjaga hotelli hoiukambrist , võis olla umbes 20 kg. Temal oli Aleksandr Kaldmalt saadud telefoninumber, helistas sellel numbril, leppisid kokku kohtumise Amsterdami lähedal hotellis ja andsid seal narkootikumid üle. Inimest , kellel narkootikumid üle andsid, tema ei tundnud. Teadis, et narkootikumid saadetakse edasi kas Eestisse või Venemaale. Otbetkinilt ei ole 5000 eurot tagasi saanud. Kohtuistungil süüdistatav Viktor Popov tunnistas end talle esitatud süüdistuses KarS § 25 - § 184 lg 2 p 1 ja § 392 lg 2 p 2 järgi täielikult süüdi ja kasutas oma õigust ütlusi mitte anda. Kohtuistungil süüdistatav Arvydas Dveilys tunnistas end talle esitatud süüdistuses KarS KarS § 25 - § 184 lg 2 p 1 ja § 392 lg 2 p 2 järgi täielikult süüdi ja kasutas oma õigust ütlusi mitte anda. Kohtuistungil süüdistatav Andrei Tšervjakov end talle esitatud süüdistuses KarS § 25- 184 lg 21 p 1 ja § 392 lg 2 p 2 ning § 25 - 183 lg 2 p 1,2 ja § 392 lg 2 p 2 järgi süüdi ei tunnistanud ja küsimustele vastates andis ütluseid selle kohta, et : käis samas spordisaalis kus Mittalgi, on mitmel korral ostnud Mittalilt spordiriideid ja jõujooke, teab, et Mittal tegeles nende müügiga Baltikumis ja tema tahtis saada spordiriiete ja jõujookide müüjaks Sankt – Peterburis. Palus ennast võtta tööle Mittali firmas ER, et saaks firma ametliku esindajana tegeleda riiete müügiga Venemaal. Märtsis-aprillis 2006 rääkisid Margo Mittal ja Enno Saar talle firma ER suurest Sankt-Peterburgi tellimusest ning et vajavad 15 000 eurot laenu Rootsist kauba ostmiseks kuni aasta lõpuni. Näitasid Venemaa poolset ostulepingut ja Rootsi poolset dokumenti, et tuleb teha ettemaks 15 000 eurot. Seletas ka, et 2006.a aprillis andis ühel korral 40 000 eurot Margo Mittalile spordiriiete ostmiseks Rootsist , millega Mittal ja tema firma tegelesid ning kuna ta töötas Mittali firmas , oli ta kindel oma töös ja kindel, et raha läheb Rootsi riiete ostmiseks. Andis raha Mittalile kaheks-kolmeks nädalaks, Mittal lubas raha igal juhul tagastada, olenemata kas äri riietega õnnestub. Raha andmise kooskõlastas oma naisega, kuna raha oli kokku laenatud ja osaliselt kinnisvara müügist saadud. Naine ütles, et Mittalit võib usaldada, nende kodus Mittal asjaolusid selgitamas ei käinud. Samas selgitas Tšervjakov , et tema Sankt -Peterburis elav tuttav Valeri Smirnov jättis talle 50 000 eurot Hispaanias maatüki ostmiseks ja sellest andis Mittalile 40 000 eurot, mille Mittal lubas tagastada kahe-kolme nädala pärast . Valeri Smirnovile pidi raha tagastama kui Hispaanias hakatakse maa ostu dokumente vormistama, umbes septembriks
32. Mittal lubatud ajal raha ei tagastanud ning tema poolsetele küsimustele raha tagastamise kohta seletas Mittal alati erinevalt kuhu raha läks, pakkus talle raha vastu erinevaid asju, ka autot, lõpuks ütles, et pani raha hašiši ostmiseks, lubas lähiajal ära maksta. Peale seda teadmist soovis raha kiiret tagastamist. Mittal on tagastanud 15 000 eurot, võlgu on 25 000 eurot, mingeid muid rahasid ta Mittalile andnud ei ole. 16 Vastates kaitsja küsimustele selgitas, et 09.10.2006 ja 20.10.2006 telefonikõnedes rääkis Mittaliga maikadest ja ülikondadest , kuna oli Mittalile kahel korral raha andnud Hiinast tulnud riiete eest, mis ühel korral olid ebakvaliteetsed ja teisel korral läksid kontrolli ja parandusse ning ei tahtnud enam ilmaasjata maksta. Kohtu küsimustele vastates selgitas Tšervjakov, et sai Mittali firmast palka 3-4 korda, mis kanti tema arvele. Vastates prokuröri küsimustele selgitas Tšervjakov, et tema tahtis firma ER kaubaga Venemaa turule minna, käis Venemaal inimestega kohtumas ja erinevaid spordiriideid spordisaalidesse ja tänavatele pakkumas, koguse määras ostja kui kaup meeldis. Maatüki ost Hispaanias jäi ära, kuna talle ei olnud raha tagastatud, tuttaval tekkisid kahtlused, maatüki müüja vahendajaks oli Kain Laidvee , kuna tal ei olnud 40 000 eurot maatüki eest maksta jäi tehing ära ja ta tagastas naise tuttavatelt Sankt -Peterburgist laenatud rahast 50 000 eurot Valeri Smirnovile. Selgitas, et teda on süüdi tunnistatud koos Kain Laidveega toime pandud narkokuriteos, samuti koos Mittaliga toime pandud narkokuriteos ja ka narkokuritegudes grupis ilma Mittalita. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja Alari Sirvi andis ütlused selle kohta, et : sai A.Kaldmalt raha 30-35000 eurot ja ülesande läbi Stockholmi, kust Kaldma tuttavatuttavalt saama 400 000 Rootsi krooni, vahetama eurodeks, sõita Hollandisse , 70 000 euro eest kätte saama tavapärase 100 kg hašišit isikult, keda nad kutsusid „muusikuks“ ja ära pakendama, 15 kg marihuaanat isikutelt, kellega Kaldma oli kokku leppinud ja keda tema ei olnud varem näinud, ja samuti ära pakendama. Hollandis olles sai Kaldmalt ülesande tuua exctasy tablette, mis ta pidi saama Kaldma Saksamaa tuttavatelt vendadelt Jurkalt ja Vankalt. Kokaiini pidi tooma M.Mittali tellimusel, sai selleks Mittalilt telefoninumbri ja kohtus mingis linnas inimesega, kes andis kokaiini näidise. Pakendamiseks oli tal spetsiaalne vaakumaparaat ja Eestist kaasas spetsiaalne kile selle vaakumi tekitamiseks ning pärast vaakumi kihti teibiti pakk üle. Marihuaana pakendas u 35x25 cm ja 2-3 cm paksusteks ruutudeks, hašiš pakendati nagu seebitükid , u 14 cm pikad, 7 cm laiad, 2- 2,5 cm kõrged tükid. Pakendas samuti ka exctasy ja kokaiini. Kui kogu kaup oli pakitud, võttis ühendust autojuhiga hüüdnimega „Star“ , Arvydas Dveilys ning järgmise päeva hommikul andis narkootikumid - 100 kg hašišt, üle 20 kg marihuaanat, 15- 20 000 exctasy tabletti ja umbes 1 g kokaiini- autojuhile üle. Taolisi reise oli ka varem olnud ning ta teadis autojuhti. Üleandmine toimus ühes teeäärses bensiinijaamas, tema peatus oma autoga veoauto kõrval, autojuht tegi järelkäru katte eest nurgast lahti ja nad tõstsid kotid haagisesse. Dveilys avas haagises haagise sadula all oleva peidiku , peidik sai täis, neli pakki läksid treileri all olevasse rihmakasti rihmade alla. Andis Dveilysele ka 2000 eurot, kuna Dveilyse väitel ei olnud ta eelmise reisi eest tasu saanud ja keeldus muidu sõitmast. Tema teada pidi hašiš jõudma Sankt – Peterburgi, hiljem sai teada, et Mittal pidi selle üle andma mingitele vene inimestele ning hašiše üleandmist Sankt – Peterburis organiseeris Tšervjakov. Marihuaana ja exctasy tabletid pidi ta üle andma Kaldmale ja marihuaana pidi jääma Eestisse, tablette ei tea, kokaiini pidi üle andma Mittalile. Narkootikumide toomisega Hollandist nõustus, et raha saada, orienteeruvalt pidi saama 50006000 eurot, reisi eest oli kokku lepitud kindel summa, mida saime, sellest miinus reisikulud ja ülejäänu jagasid Kaldmaga pooleks. See summa 21 500 eurot tuli Mittali käest , reisikuludeks oli ettenähtud 2500 eurot, transpordikuluks 7000 eurot – suure haagisega auto juhile ja auto omanikule Šmidtasele . 21.10.2006 sai A.Kaldmalt kõne, et tema poolt Hollandis antud narkootikumid jäid Poola-Leedu piiril tollikontrollile vahele. Vastates süüdistatava A.Tšervjakovi kaitsja küsimustele selgitas, et varasemalt arutas Kaldma ja Mittaliga nende reiside korraldamist, viimase reisi puhul mingeid plaane ei tehtud, tema teada olid tegevuste korraldajaks Mittal, juttude järgi teadis, et keegi finantseerib seda tegevust, kuid ei teadnud, kes. 17 Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja Viktoria Tšervjakova, süüdistatava Andrei Tšervjakovi abikaasa , andis ütlused selle kohta, et tunneb ammu oma mehe tuttavat Margo Mittalit, kellega mehel olid ärilised suhted ja kelle juures tema mees töötas spordiriiete firmas. Tema mees oli sellesse firmasse tööle vormistatud ja sai sealt palka, kuid palga suurust ei tea. Teab, et Mittal palus firma nimel spordiriiete ostmiseks raha 40 000 eurot, mille lubas ruttu tagastada. Vastates prokuröri küsimustele tunnistaja selgitas, et raha 40 000 eurot olid tema isiklikud säästud, mille tema mees andis Mittalile laenuks. Seda milleks Mittalil raha vaja oli, käis Mittal nende juures kodus rääkimas. Kohus uuris kriminaalasjas kogutud alljärgnevaid tõendeid : - jälitusprotokollist ( III kd t.l. 1 ) nähtub, et Harju Maakohtu 27.09.2006 määruse nr 528, 27.09.2006 nr 529, 04.10.2006 nr 547, 12.10.2006 nr 563, 25.10.2006 nr 593, 27.10.2006 nr 597 ja 07.11.2006 nr 616 on läbi viidud jälitustoimingud , mille käigus salvestatud ja tuvastatud telefonikõned . Kohtuistungil kohus kuulas järgnevate kõnede audiosalvestusi ja avaldas jälitusprotokollis lisas 2 olevad kõned (III kd t.l. 108 -185) : 09.10.2006 kell 17.58.35 Andrei Tšervjakovi kõne Margo Mittalile , milles Tšervjakov uurib Mittalilt , mis toimub ning Mittal selgitab, et on lihtsalt viivitus ja Tšervjakov ütleb, et „ see mille me ostsime, ülikonnad, maikad et neid seal ära ei rikutud ju „ ning Mittal selgitab, et lihtsalt saadetakse teise reisiga (t.l. 108); 12.10.2006 kell 11.58.19 Viktor Popovi kõne Aleksandr Kaldmale, milles Kaldma küsib Popovilt kas on reaalne kohe leida 150 tuhat, kas Andrjuhha leiaks, kuna inimene on kohe vaja lennukiga ära saata (t.l. 109); 12.10.2006 kell 12.28.20 Aleksandr Kaldma kõne Spartak Vafahodjajevile , milles Kaldma teatab, et lendab inimene, kellele Vafahodjajev peab andma nii palju kui Kaldma ütleb, aga sellest ei tohi keegi midagi teada, Kaldma küsib, kas on 400 ja käsib siis kõik anda(t.l. 110); 12.10.2006 kell 17.12.57 Aleksandr Kaldma kõne Vafahodjajevile , milles Kaldma teatab et homme sõidab inimene, kella 9 – 9.30 ajal on pealinnas ja Vafahodjajev viib siis sellele inimesele 400 000 (t.l. 111); 12.10.2006 kell 18.24.36 Viktor Popovi kõne Kaldmale, milles Popov uurib kas amortisaatorid on diameetriga 75 või 85 ning Kaldma vastab, et seekord talle 75-ga , Popov ütleb, et Andrjuhha leiab ja Kaldma ütleb, et tal on vaja teisipäevaks ning et ta võttis võõrad rahad vahelt ära (t.l. 112); 13.10.2006 kell 10.15.12 Aleksandr Kaldma kõne Vafahodjajevile , milles Kaldma uurib kas sai sõnumina telefoni kätte, Vafahodjajev teatab, et on 10 min pärast kohal ja Kaldma palub tal helistada, ütleb, et nimi on Alari ja palub Alarile näidata, kus saab vahetada (t.l. 116); 13.10.2006 kell 10.40.28 Vafahodjajevi kõne Kaldmale, milles Vafahodjajev teatab, et andis kõik üle (t.l. 117); 13.10.2006 kell 13.32.08 Kaldma kõne Mittalile , milles Kaldma teatab, et kõik on vahetatud ja juba on lennuväljal, tahab, et Mittal helistaks muusikule ja ütleks, et inimene on seal ja homme hommikul saab kõik kätte. Mittal arvab, et võiks juba täna kokku saada ja paberid ära anda ja siis homseks kokku leppida (t.l. 118); 13.10.2006 kell 15.13.46 Kaldma kõne Mittalile , milles tahab, et Mittal helistaks Alarile ja soovitaks osta auto, mille Kaldma lasi välja vaadata – Mitshubishi Space Wagon (t.l. 120); 13.10.2006 kell 16.05.42 Mittali kõne Kaldmale, milles Mittal annab teada, et helistas Alarile ja Kaldma on rahul, kuna Alari võttis Mittalit kuulda (t.l.121); 13.10.2006 kell 17.38.13 Jerini kõne Kaldmale, milles Jerin uurib kuidas ta sõbra leiab ning Kaldma seletab, et jõuab kohe lennukiga, läheb ostab auto, lülitab telefoni sisse ja siis Kaldma saadab telefoni numbri (t.l. 122); 18 13.10.2006 kell 17.58.39 Kaldma kõne Otbetkinile, milles Kaldma kurdab, et nende euroopa partner kiusab teda ja tahab muudkui telefoni numbrit, kuigi inimene ei ole veel kohale jõudnud, Kaldma tahab, et Otbetkin euroopa partneriga räägiks (t.l. 122); 13.10.2006 kell 18.47.19 Otbetkini kõne Kaldmale, mille Otbetkin imestab, et milles on probleem, kuna teine inimene, kes sõitis teab kõike, kõik on kokku lepitud, Kaldma ütleb, et enda omale ütles, et kõik on kõige tähtsamaga kokku lepitud ja teistega pole vaja üldse rääkida (t.l. 124); 13.10.2006 kell 20.01.58 Otbetkini kõne Kaldmale, milles Kaldma ütleb, et tema ei lasknud ennast lolliks teha ja nõudis otse kõige üle andmist (t.l. 125) ; 13.10.2006 kell 20.17.09 Kaldma kõne Mittalile, milles Kaldma tahab, et Mittal helistaks Muusikule ja homseks midagi kokku lepiks (t.l. 126); 14.10.2006 kell 14.11.16 Mittali kõne Kaldmale, milles Mittal teatab, et nad leppisid ikkagi homseks kokku ja Kaldma vastab, et teab ning et tuleb sealt ostetud kohvriga koju ja see läheb siin ära (t.l. 128); 14.10.2006 kell 15.29.05 Tšervjakovi kõne Mittalile , milles Tšervjakov tahab teada kuidas on ning Mittal vastab, et tal on analüüsiga kõik korras. Tšervjakov ütleb, et tahab kokku saada ja rääkida, kuna vene partneritelt on halba informatsiooni, et lisaks temale veel keegi tarnib riideid ja ta mõtleb, et miks nii kaua, raha kanti panka üle , aga ei raha ei midagi vene partner aga räägib, et inimesed saavad kätte. Mittal ei taha telefoni teel seda juttu rääkida (t.l. 129); 15.10.2006 kell 09.45.10 Kaldma kõne Otbetkinile , mille Kaldma tahab, et Otbetkin ütleks poistele, et need tema omale helistaksid (t.l. 130); 15.10.2006 kell 09.46.23 Otbetkini kõne Kaldmale, milles Otbetkin teatab, et tema omadel on telefon väljas ja Kaldma ütleb, et tema oma on valmis (t.l. 130); 15.10.2006 kell 09.56.16 Kaldma kõne Otbetkinile, milles Kaldma selgitab, et poisid leppisid kokku täna kell 12, pärast poisid aga helistasid tema omale ja ütlesid pool kümme, tema oma sõitis kohale aga poisse ei ole(t.l. 131); 15.10.2006 kell 10.36.27 Kaldma kõne Otbetkinile, milles Kaldma tahab, et Otbetkin tõsise inimeseni helitsaks, kuna sõbral auto kuumeneb üle ja ei saa hotelli juurest kaugele sõita (t.l.131); 15.10.2006 kell 10.37.21 Otbetkini kõne Kaldmale, milles Otbetkin ütleb et ei saa kuidagi mitte midagi ning Kaldma ütleb, et telefoninumbreid tulnuks neil eile vahetada ja küsib kas tõsine inimene keerab mingit jama kokku, Kaldma heidab ette , te ühe pressiesindaja juba saatis (t.l. 131); 15.10.2006 kell 13.28.12 Otbetkini kõne Kaldmale , milles Otbetkin tahab teada ega keegi ei ole helistanud ja Kaldma ütleb, et nemad said helistatud ja kõik on normaalne (t.l. 132); 16.10.2006 kell 13.36.27 Kaldma kõne Šmidtasele, milles Šmidtas ütleb, et Moldaavlane helistab talle pidevalt ja tahab et Kaldma Moldaavlasele helistaks (t.l. 136); 16.10.2006 kell 14.05.32 Šmidtase kõne Kaldmale , mille Kaldma tahab teada milline koorem Starõil tagasiteel on ja Šmidtas ütleb et kuni 12 meetrised torud Luxemburgist ning Kaldma ütleb autojuht keeldub seekord toomast, tema koorem on 500 km kauguselt , Šmidtas ütleb, et saadab teateid, et ei too midagi ja Kaldma käsib küsida, et miks ta siis üldse välja sõitis, oleks saanud võtta teise juhi (t.l. 137); 16.10.2006 kell 14.32.04 Šmidtase kõne Kaldmale , milles Kaldma ütleb, et lubas juhile, et Moldaavlane maksab ära ja et juhi jaoks on parem kui koorem tuleb hoopis teiselt maalt (t.l. 137); 17.10.2006 kell 09.22.12 Kaldma kõne Sirvile, milles Kaldma tahab teada, mis telefonilt Sirvi Kaasikule helistas ja ütleb, et Kaasikule tuleb ainult putkast helistada. Sirvi ütleb, et helistas oma telefonilt, kuna Kaldma talle ei rääkinud, Kaldma ütleb, et juhi juurde sõites tuleb kõik telefonid välja lülitada, kuna käib läbitöötlus (t.l. 140); 17.10.2006 kell 10.49.57 Kaldma kõne Dveilysele , milles Kaldma käsib Dveilysel saata Kaasikule mis summa pärast Dveilys rahul ei ole ning et ta annab raha Kaasikule, kes vib selle Dveilyse naisele (t.l. 140); 19 17.10.2006 kell 13.44.54 Kaldma kõne Šmidtasele, milles Kaldma ja Šmidtas üritavad lahendada probleemi autojuht Starõiga ja peavad vajalikuks teda edaspidi vallandada (t.l. 144); 17.01.2006 kell 14.43.56 Kaldma kõne Šmidtasele , milles Kaldma teatab, et kõik on normaalne, moldaavlane sai asjad räägitud (t.l. 146); 17.10.2006 kell 22.38.54 Kaldma kõne Sirvile , milles Sirvi teatab, et leppisid kohtumise kokku hommikul kell 5 , Kaldma arvab, et parem oleks kell 6 ja Sirvi lubab veel õhtul Starõile helistada, Kaldma lubab midagi välja mõelda kuidas seletada, et kõik peale mahuks (t.l. 151); 18.10.2006 kell 07.41.51 Kaldma kõne Sirvile , milles Sirvi ütleb, et tänaseks kõik, neli ei mahtunud sisse , need pani enda juurde (t.l. 152); 18.10.2006 kell 09.06.54 Mittali kõne Kaldmale , milles Kaldma teatab, et seal on kõik normaalne, sõitis minema (t.l. 153) 18.10.2006 kell 17.07.41 Kaldma kõne Dveilysele , milles Kaldma tunneb huvi kas laaditi täna ära ja Dveilys vastab, et ei laaditud, ootab hommikust saati ( t.l. 157); 19.10.2006 kell 14.30.30 Kaldma kõne Sirvile, milles Kaldma küsib kas Sirvi Starõile raha andis ja kui palju, Sirvi vastab, et 2000 (t.l. 157); 19.10.2006 kell 17.47.28 Tšervjakovi kõne Mittalile , milles Tšervjakov teatab, et käis kokku saamas Olgaga, on juba tagasiteel Narvas , Olgaga on kõik korras ja ootab uut ostu (t.l. 158); 20.10.2006 kell 18.41.28 Mittali kõne Tšervjakovile , milles lepivad kokku kohtumise homme Tšervjakovi järve juures (t.l. 164); 21.10.2006 kell 08.59.51 Kaldma kõne Šmidtasele, milles Kaldma küsib kuidas asjad on ja Šmidtas vastab, et üllatus sõidab tasakesi, võib olla jõuab juba öösel, Kaldma ütleb, et sõidab välja (t.l. 167); 21.10.2006 kell 09.30.17 Šmidtase kõne Kaldmale, milles Šmidtas teatab, et on probleemid, Starõi helistas, et võeti Mariampolis maha ja viiakse maha laadima, mingi informatsioon tuli läbi (t.l. 167); 21.10.2006 kell 09.37.25 Kaldma kõne Otbetkinile , milles Kaldma lubab Otbetkiniga Stroomi hotellis kohtuda (t.l. 169); 21.10.2006 kell 10.13.26 Kaldma kõne Šmidtasele , milles Šmidtas selgitab, et Starõi ajas esimesse tanklasse, haakis haagise lahti ja see kukkus maha, tal tuleb tehniline abi saata, kiidab Starõi tarkust, sest tema tegu venitab terve päeva, on mures, et teine tuleb tema juurest minema ajada kuhugi. Kaldma uurib kas seda kuidagi ära tuua ei saa, kas ei ole kedagi, kes sellega kohale sõidaks (t.l.170); 21.10.2006 kell 11.19.46 Tšervjakovi kõne Mittalile , milles Tšervajokv teatab, et ootab juba Mittalit ja Mittal lubab kohe välja sõita (t.l. 173); 21.10.2006 kell 14.55.04 Mittali kõne Kaldmale, milles Mittal tahab teada kuidas on ja Kaldma ütleb , et kõik on läbi, läheb lahti võtmisele ja tunneb huvi mida Mittali oma ütles, Mittal ütleb, et läheb tagasi ja räägib (t.l. 176); 21.10.2006 kell 15.43.02 Kaldma kõne Sirvile , milles Kaldma tahab teada, kas Starõi juurde jäi palju neid mis sisse ei mahtunud ja Sirvi selgitab, et 4 väikest – 2 neid käte pesuks ja 2 neid ümmargusi ning käte pesuks oli kusagil 20 millegagi tükki . Kaldma ütleb, et ainult see vist leiti, on lootust et auto antakse tagasi ja tahab, et Sirvi läheks Kaaziku naise juurest uut haagisega furat ära tooma (t.l. 177); 21.10.2006 kell 16.39.48 Mittali kõne Kaldmale, milles Kaldma ütleb, et kõik ei ole nii halvasti nagu paistab (t.l. 178); 21.10.2006 kell 17.50.18 Tšervjakovi kõne Mittalile , milles Tšervjakov tunneb huvi kuidas selle tervis on ja kas operatsioon tehti ära ja Mittal lubab peale seitset uuesti helistada (t.l. 179); 21.10.2006 kell 21.09.29 Mittali kõne Tšervjakovile , milles Tšervjakov küsib kuidas on ja kas operatsioon tehti ära, on lootusetult haige või ja Mittal vastab, et operatsioon tehti ära ja mandlid lõigati välja, lubab homme Tšervjakovi juurest läbi sõita (t.l. 181); 20 23.10.2006 kell 11.07.03 Tšervjakovi kõne Mittalile , milles Tšervjakov tahab teada ega Mittal ei ole kokku saanud inimesega, kes neile võlgu on ning et kui kokku saab siis kuni novembrini ärgu rääkigu, sest vaja on siiski uus kollektsioon tellida (t.l. 184) . - Estonian Airi vastusest järelepärimisele ( I kd t.l. 43-46) nähtuvad Margo Mittali, Aleksandr Kaldma, Alari Sirvi, Andrei Tšervjakovi ja Sergei Jerini poolt ajavahemikul 01.01.2005 kuni 28.11.2007 kasutatud teenused , teiste hulgas Margo Mittali lend 12.09.2006 Tallinn - Stockholm ja 15.09.2006 Stockholm –Tallinn ; Alari Sirvi lend 11.09.2006 TallinnStockholm , 13.10.2006 Tallinn – Stockholm . - Reisiekspert AS vastusest järelepärimisele ( I kd t.l. 48-49 ) nähtuvad Margo Mittali ja Andrei Tšervjakovi poolt lennupiletite ostud ajavahemikus 01.01.2005 – 28.11.2007 , teiste hulgas on Margo Mittal ostnud lennupileti 12.09.2006 – 15.09.2006 Tallinn- Frankfurt ja 28.09.2006- 01.10.2006 Tallinn- Amsterdam. - Van der Valk Hotel Vianen arvest (I kd t.l. 197-200 ) nähtub, et Alar Sirvil oli hotellis majutus saabumisega 13.10.2006 ja lahkumisega 14.10.2006 ning saabumisega 14.10.2006 ja lahkumisega 18.10.
33. - äratundmiseks esitamise protokollist (II kd t.l. 38-46) nähtub, et Arvydas Dveilys tundis talle äratundmiseks esitatud fotodelt ära Aleksandr Kaldmas isiku, keda ta tunneb kui Kazimieras Šmidtase sõpra Sanjat, on teda näinud Šmidtase juures kodus Panevezyses. - äratundmiseks esitamise protokollist ( II kd t.l. 47-55) nähtub, et Arvydas Dveilys tundis talle äratundmiseks esitatud fotodelt ära Alari Sirvi, keda ta tunneb kui „Moldovaninit ja kellega ta kohtus K.Šmidtase käsul 2006.a oktoobris tanklas „Total“ . - äratundmiseks esitamise protokollist ( II kd t.l. 74-80) nähtub, et Kazimieras Šmidtas tundis talle äratundmiseks esitatud fotodelt ära Aleksandr Kaldma , keda ta tunneb kui Aleksandrit Tallinnast ja kelle kohta ta andis ütluseid. - äratundmiseks esitamise protokollist ( II kd t.l. 81-87) nähtub, et Kazimieras Šmidats tundis talle äratundmiseks esitatud fotodelt ära Alari Sirvi , keda ta on näinud koos Aleksandriga ja kelle kohta ta andis ütluseid. - sündmuskoha vaatlusprotokollist ja fototabelitelt ( II kd t.l. 88-102 ) nähtub 21.10.2006.a. Marijampoles veoautojuht Arvydas Dveilyse osavõtul teostatud veoauto VOLVO FM12, riikl. Nr XXX koos haagisega SCHMITZ SPR 24, riikl. Nr XXX ülevaatus , mille käigus haagise all olevas lukustatud metallkastis on pappkast, milles on rihmad ja rihmade alla peidetud 4 kollase ja valge kleeplindiga kinni pandud pakendit. Pakendi avamisel tulid välja tumepruunid kõvast materjalist tükid (briketid), millest kraabitud aine osutus testil hašišiks. Pakendite kaalud 2,39 kg, 1,60 kg, 6,89 kg ja 1,09 kg . Haagise veoautost lahti haakimise järel leiti samasugust pruuni ainet haagise ühenduskohta puuritud august. Peidiku ülevaatus kohapeal ei ole võimalik. - sündmuskoha ülevaatuse protokollist ja fototabelitelt ( II kd t.l. 103-125 ) nähtub 24.10.2006 teostatud veoauto VOLVO FH12, riikl. Nr XXXja haagise SCHMITZ SPR 24 , riikl. Nr XXX ülevaatus, mille käigus laetakse maha haagises olnud 13 metalltala. Haagise esiosa põhjas olevast peidikust leiti kokku 40 erineva suurusega kleeplindiga kokku pandud pakki ja 5 läbipaistva polüetüleenkilega kaetud pakki, üldkaaluga 124,80 kg. 21 - veoste rahvusvahelise transportimise saatekirjast ( II kd t.l. 126-127) nähtub, et firma A on ülevõtnud Luxembourgi Differdanges 18/6/06 L OÜ-le Eestisse määratud koorma 13 tala sõidukile reg. Nr XXX/ XXX. - Leedu politsei kriminaaluuringute keskuse spetsialisti järeldustest 02.11.2006 nr 10444 ( II kd t.l. 129-133) nähtub, et uuringuks esitatud 21.10.2006.a. sündmuskoha ülevaatuse käigus poolhaagise Schmitz XXX , riikl. Nr XXXesemete kastist leitud 46 pruuni värvi kokku pressitud taimse päritoluga aine briketti on narkootiline aine – kanepivaik, üldmassiga 11346,606 gr. - Leedu politsei kriminaaluuringute keskuse spetsialisti järeldustest 15.11.2006 nr 10570 (II kd t.l. 134-137) nähtub, et uuringuks esitatud 24.10.2006.a. sündmuskoha ülevaatuse käigus poolhaagise Schmitz XXX , riikl. Nr XXXpõrandasse tehtud peidikust leitud 79 pruuni värvi kokku pressitud taimse päritoluga ainest valmistatud briketti, on narkootiline aine – kanepivaik, üldmassiga 19540,452 gr. - Leedu politsei kriminaaluuringute keskuse spetsialisti järeldustest 22.11.2006 nr 10357 ( II kd t.l. 171-177) nähtub, et 24.10.2006.a. poolhaagise Schmitz XXX , riikl. Nr XXXpõrandasse tehtud peidikust leitud valget värvi logoga „Telefon“ tablettides on 278,266 g psühhotroopset ainet – MDMA; kollakat värvi logoga „Täht“ tablettides on 5,508 g psühhotroopset ainet - MDMA ; valget värvi pulbris on 0,882 g narkootilist ainet – kokaiini; kaks pruuni värvi ainest kokkupressitud tükikest on narkootiline aine – kanepivaik, üldmassiga 12,946 g ; neli pruuni värvi kokkupressitud taimse päritoluga ainest valmistatud briketti on narkootiline aine – kanepivaik, üldmassiga 1025, 340 g; rohekat värvi taimse päritoluga ainest valmistatud plaat on narkootiline aine – kanep ja kanepitaime osad, üldmassiga 998,930 g. - Leedu politsei kriminaaluuringute keskuse spetsialisti järeldustest 22.11.2006 nr 10574 ( II kd t.l. 178-181) nähtub, et 24.10.2006.a. poolhaagise Schmitz XXX , riikl. Nr XXXpõrandasse tehtud peidikust leitud 82 pruuni värvi kokku pressitud taimse päritoluga ainest valmistatud briketti on narkootiline aine – kanepivaik, üldmassiga 20039,186 g. - Leedu politsei kriminaaluuringute keskuse spetsialisti järeldustest 24.11.2006 nr 10580 ( II kd t.l. 182-186) nähtub, et 24.10.2006.a. poolhaagise Schmitz XXX , riikl. Nr XXXpõrandasse tehtud peidikust leitud 9 rohekat värvi taimse päritoluga ainest valmistatud plaati on narkootiline aine – kanep ja kanepitaime osad, üldmassiga 8961,810 g . - Leedu politsei kriminaaluuringute keskuse spetsialisti järeldustest 16.11.2006 nr 10576 ( II kd t.l. 187-191) nähtub, et 24.10.2006.a. poolhaagise Schmitz XXX , riikl. Nr XXXpõrandasse tehtud peidikust leitud 25 pruuni värvi kokku pressitud taimse päritoluga ainest valmistatud briketti on narkootiline aine – kanepivaik, üldmassiga 6179,370 g ja 6 rohekat värvi taimse päritoluga ainest valmistatud plaati on narkootiline aine – kanep ja kanepitaime osad, üldmassiga 5963,730 g. - Leedu politsei kriminaaluuringute keskuse spetsialisti järeldustest 17.11.2006 nr 10578 ( II kd t.l. 192-197) nähtub, et 24.10.2006.a. poolhaagise Schmitz XXX , riikl. Nr XXXpõrandasse tehtud peidikust leitud logodega „Nahkhiir“ ja „Telefon“ valget värvi tablettides on 898,253 g psühhotroopset ainet – MDMA ; 20 pruuni värvi kokku pressitud taimse päritoluga ainest valmistatud briketti on narkootiline aine – kanepivaik, üldmassiga 4921,590 g ; 3 rohekat värvi taimse päritoluga ainest valmistatud plaati on narkootiline aine – kanep ja kanepitaime osad, üldmassiga 2998,340 g. 22 - Leedu politsei kriminaaluuringute keskuse spetsialisti järeldustest 01.12.2006 nr 10572 ( II kd t.l. 219-225) nähtub, et 24.10.2006.a. poolhaagise Schmitz XXX , riikl. Nr XXXpõrandasse tehtud peidikust leitud 48 pruuni värvi kokku pressitud taimse päritoluga ainest valmistatud briketti on narkootiline aine – kanepivaik, üldmassiga 11713,864 g ; 6 rohekat värvi taimse päritoluga ainest valmistatud plaati on narkootiline aine – kanep ja kanepitaime osad, üldmassiga 5994,910 g ; A.Dveilyse vasaku käe loputusjääkidelt leiti narkootilise aine – kokaiini jälgi; vastata ei saa kas poolhaagise Schmitz XXX , riikl. Nr XXXesemetekastist leitud kokaiin on identne leitud jääkidega, kuna jääke ei saa hulgaliselt võrrelda. - Leedu politsei kriminaaluuringute keskuse spetsialisti järeldustest 27.11.2006 nr 10582 ( II kd t.l. 226-230) nähtub, et 24.10.2006.a. poolhaagise Schmitz XXX , riikl. Nr XXXpõrandasse tehtud peidikust leitud 95 pruuni värvi taimse päritoluga kokkupressitud ainest valmistatud briketti on narkootiline aine – kanepivaik, üldmassiga 23292,680 g. - veolepingust nr 06-2283 16.10.2006 ( V kd t.l. 49-50) nähtub, et Ettevõttest Profil arved Differdange Luxemburgis laaditi veokile XXX/ XXX19.10.2006 mahalaadimiseks 23.10.2006 ettevõttele L OÜ Eestis talad - Leedu Riikliku teedetranspordi inspektsiooni kontrollosakonnas 21.12.2006 teostatud tahhograafi registreerimislehtede analüüsist (VII kd t.l. 54-55) nähtub autojuht Arvydas Dveilyse liikumine transpordivahendiga Volvo FH12, reg. Nr. XXX ajavahemikul alates 15.10.2006 kell 12.20 kuni 20.10.2006 kell 10 . - Harju Maakohtu 22.mai 2008 kohtuotsus (XII kd t.l. 128-130) , millest nähtub A.Kaldma ja M.Mittali süüdimõistmine KarS § 189 lg 1 , § 392 lg 2 p 2 järgi 01.02.2007 kuni 04.02.2007 toimepandud kuriteo eest; - Harju Maakohtu 02.10.2008.a. kohtuotsus (XII kd t.l. 131-140), millest nähtub K.Otbetkini, M.Mittali , A.Kaldma, S.Jerini süüdimõistmine KarS § 189 lg 1 , § 392 lg 2 p 2 järgi A.Kaldma 2006.a augustist kuni 2007.a veebruarini ja K.Otbetkin , M.Mittal ja S.Jerin 2006.a novembrist kuni 2007.a veebruarini toimepandud kuriteo eest; - Karistusregistri teatised (kohtu I kd t.l. 23-38) , millest nähtuvad andmed A.Tšervjakovi, M.Mittali, A.Kaldma , K.Šmidtase, A.Dveilyse, K.Otbetkini, S.Jerini, V.Tšeberja ja V.Popovi karistuste kohta. Poolte seisukohad Prokurör asus seisukohale, et kõigi süüdistatavate süü on leidnud tõendamist ning kvalifikatsiooni osas ei ole kohtuliku uurimise käigus muudatusi tuvastatud. Süüdistatava Tšervjakovi süü otsustamisel tuleks järeldusi teha teiste süüdistatavate ütlustest, mis on omavahel kooskõlas ja kooskõlas ka teiste kogutud tõenditega. Kaitsja advokaat Jaroslavski asus seisukohale , et tema kaitsealused A.Kaldma, K.Šmidtas, K.Otbetkin ja V.Tšeberja on andnud tõeseid ütluseid, oma süüd tunnistanud, mistõttu neile määratavad karistused ei peaks olema liiga ranged. Kaitsja advokaat Olovjanišnikov leidis, et tema kaitsealuse A.Dveilyse osas tuleks vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 11.10.2010.a. lahendile ümber hinnata kuriteo kvalifikatsioon ja käsitleda teda kui iseseisvat täideviijat ning tegu tuleks ümber kvalifitseerida KarS § 25 , 184 23 lg 1 , § 22 lg 3 – 392 lg 1 – 25 järgi . Karistusaja puhul tuleks arvestada ka tema Leedus vahi all oldud aega. Kaitsja advokaat Järve asus seisukohale, et puuduvad tõendid tema kaitsealuse Tšervjakovi süüdi mõistmiseks, ainult Mittali ütluste põhjal ei saa süüdi mõista ja tuleb õigeks mõista. Kaitsja advokaat Školjar asus seisukohale, et kuna tema kaitsealune V.Popov tunnistab oma süüd täielikult, siis nõustub prokuröri seisukohtadega karistuse osas. Kaitsja advokaat Janek Valdma asus seisukohale, et tema kaitsealune M.Mittal on andnud ütluseid asjast nii nagu see oli, tema eesmärk ei ole olnud kedagi rõõnata, vaid ta on asunud kahetsuse teele, nõustus prokuröri taotletud karistusega. Kaitsja advokaat Jelena Benevolenskaja asus seisukohale, et kuna tema kaitsealune S.Jerin juba kannab karistust on prokuröri poolt taotletu liiga range, Jerin on oma süüd tunnistanud, teinud endale vajalikud järeldused ja puudub põhjus miks tuleks selle ühe episoodi eest mõista juurde 2 aastat . Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Kohus, kuulanud üle süüdistatavad ja tunnistajad, uurides kirjalikke materjale ning analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja nende vastastikuses seoses asus alljärgnevatele seisukohtadele : I süüdistatavate Margo Mittali süüdistuses KarS § 25 , § 184 lg 21 p 1, § 392 lg 2 p 2 ja süüdistuses KarS § 25, § 183 lg 2 p 1,2 ; § 392 lg 2 p 2 järgi ; Aleksandr Kaldma süüdistuses KarS § 25 , § 184 lg 2 p 1, 392 lg 2 p 2 ja KarS § 25, § 184 lg 21 p 1, § 392 lg 2 p 2 järgi ; Kazimieras Šmidtase süüdistuses KarS § 25, § 184 lg 2 p 1,2; § 392 lg 2 p 2 järgi ; Arvydas Dveilyse süüdistuses KarS § 25, § 184 lg 2 p 1,2, § 392 lg 2 p 2 järgi; Konstantin Otbetkini süüdistuses KarS § 25 , § 184 lg 21 p 1 , § 392 lg 2 p 2 järgi; Sergei Jerini süüdistuses KarS § 25, § 184 lg 2 p 1, § 392 lg 2 p 2 järgi ; Vladimir Tšeberja süüdistuses KarS § 25, § 184 lg 2 p 1 , § 392 lg 2 p 2 ja Viktor Popovi süüdistuses KarS § 25, § 184 lg 2 p 1, § 392 lg 2 p 2 järgi . Antud kriminaalasjas tunnistavad end täielikult süüdi süüdistatavad M.Mittal, A.Kaldma, K.Šmidtas, K.Otbetkin, S.Jerin ja V.Tšeberja ning annavad üksikasjalikke ütlusi toimunu kohta. Ka süüdistatavad A.Dveilys ja V.Popov tunnistasid end täielikult süüdi , kuid kasutades oma õigust keeldusid ütluste andmisest. Kohtu arvates on oluline, et süüdistatavate ütlused on riimuvad ja kokkulangevad, olulistes aspektides vastuolusid ei esine ning oluline on, et nende ütlused langevad täielikult kokku ka teiste kogutud tõenditega, s.o. tunnistaja A.Sirvi ütlustega , telefonikõnede salvestustest nähtuvaga ning transpordidokumentidega, millistest nähtub narkootilisi aineid vedanud sõiduki marsruut jne. Menetlusõiguslike normide rikkumist antud tõendite kogumisel ei ole kohus tuvastanud ning kogutud tõendid tuleb tunnistada lubatavaks. Kohtu hinnangul on süüdistatavate M.Mittali, A.Kaldma , K.Šmidtase, S.Jerini ja V.Tšeberja ütlused oma sisus ja ka tegevuse kronoloogilises ajastuses omavahel sobivad, ütlused kirjeldavad narkootilise aine veo ettevalmistamist, aine teekonda ja vedu, igaüks kirjeldab detailsemalt teda ennast puudutavat osa, mis kaassüüdistatavate tegevuse kirjeldamisel kattub vastava paralleelse ütlusega täielikult. Nii on süüdistatavate ütlused kokkulangevad narkootilise aine ja selle koguse suurusjärgu osas : süüdistatav A.Kaldma kinnitas, et plaanis oli tuua 100 kg hašišit, lisandus veel ka rohkem kui 20 kg marihuaanat ja 20 000 tk exctasy tablette; ka süüdistatav M.Mittal kinnitas, et pidid tooma 100 kg hašišit, lisaks veel üks kokaiini näidis; et plaani kohaselt oli tegemist 24 hašišiga kinnitas ka süüdistatav K.Šmidtas ning tema teada Kaldmalt kuuldu põhjal „täislast“, mis Šmidtase kinnitusel tähendas, et üle 100 kg ; süüdistatav K.Otbetkin kinnitas, et Kaldmaga oli plaanis tuua 25 kg marihuaanat ning süüdistatavad Tšeberja ja Jerin kinnitasid, et marihuaana oli kahes spordikotis, mis Tšeberja kinnitusel olid päris rasked ja Jerini arvates võis olla umbes 20 kg. Samaseid ütluseid narkootilise aine ja selle koguse kohta andis kohtus ka tunnistaja A.Sirvi, kelle kinnitusel pidi tema Hollandis kätte saama tavapärase koguse 100 kg hašišit, 15 kg marihuaanat ja täiendavalt Kaldma korraldusel 15 – 20 000 exctasy tabletti. Samuti on süüdistatavate ütlused kokkulangevad narkootikumide ostu rahastamise ning toimumise aja osas : süüdistatav Mittal kinnitas, et sai 2006.a septembri alguses Tšervjakovilt 70 000 eurot 100 kg hašiše ostmiseks, mille viis septembri keskpaigas Hollandisse oma kontaktile ning et oktoobri alguses korraldas Kaldma uue raha leidmise Tšervjakovi tellitud hašiše välja ostmiseks ; süüdistatav A.Kaldma kinnitas, et hašiše ostuks 70 000 eurot tuli Mittali vahendusel, tegelikku finantseerijat ei tea, viimaseks reisiks tuli koguda uus raha, 25 – 30 000 eurot oli tema isiklik raha, 150 000 krooni Popovi raha ja 400 000 Rootsi krooni sai Jura Juriksoni käest; süüdistatav K.Otbetkin kinnitas, et tema andis Kaldmale marihuaana ostuks 10 000 eurot, Jerin 5000 eurot ja Tšeberja 10 000 eurot; ka süüdistatav V.Tšeberja kinnitas, et andis Otbetkinile 2006.a oktoobris 10 000 eurot narkootikumide ostuks ja süüdistatav S.Jerin kinnitas, et andis Otbetkinile 5000 eurot narkootikumide ostuks . Samuti kinnitas hašiše ostmist 70 000 euro eest oma ütlustes tunnistaja A.Sirvi, kes kinnitas, et sai Kaldmalt 30 – 35 000 eurot ja Kaldma korraldusel Stockholmist 400 000 Rootsi krooni, mille vahetas eurodeks. Oluline on kohtu hinnangul ka süüdistatavate ütluste kokkulangevus narkootikumide veo korraldamisel ülesannete jaotuse osas : nii on süüdistatav Kaldma kinnitanud, et tema oli veo korraldaja, Mittali kaudu toimus rahastamine, autojuht Arvydas Dveilyse ülesanne oli Hollandis narkootikumid vastu võtta ja Šmidtase firmale kuuluva autoga Leetu Panevežysesse tuua, kust Šmidtas pidi need Sankt-Peterburgi sõidutama ; süüdistatav Mittal kinnitas, et tema organiseeris oma kontakti kaudu aine saamise Hollandis, Kaldma korraldas transpordi ja pidi aine talle Sankt-Peterburis üle andma ; süüdistatav K.Šmidtas kinnitas, et veoauto oli tema firma oma, plaanipäraselt pidi tema sõitma autoga Panevežysest Sankt – Peterburgi ja seal aine Kaldmale üle andma, Hollandist Leetu juhtis autot A.Dveilys. Ülesannete jagunemise osas on süüdistatavate ütlustega kokkulangev ka tunnistaja A.Sirvi poolt kohtus antud ütlused, et sai Kaldmalt ülesande sõita Stockholmi kaudu Hollandisse, saama ja pakendama tavapärase koguse hašišit, saama ja pakendama Kaldma poolt korraldatud marihuaana ning exctasy tabletid ning Mittali tellitud kokaiini, seejärel andma need üle autojuht Arvydas Dveilysele. Oma ütlustes on süüdistatavad kasutanud ka ühtelangevaid koondnimetusi ja leppetermineid teatud asjaolude kohta ning neid üheselt selgitanud. Nii on süüdistatavad Kaldma ja Mittal selgitanud , et Mittali Hollandi kontakti kutsuti omavahel „muusikuks“; süüdistatavad Kaldma ja Šmidtas on selgitanud, et „moldaavlaseks“ kutsusid nad Alari Sirvit ning „stariks“ autojuht Arvydas Dveilyst ; süüdistatavad Kaldma ja Otbetkin kinnitasid, et „euroopa partneri„ ja „tõsise inimese“ all peeti silmas S.Jerinit ning „pressiesindajaks“ kutsuti Tšeberjat. Süüdistatava K.Šmidtase ütlused narkootilist ainet vedanud sõiduki teekonna ja ametliku koorma mahalaadimise ning pealevõtmise asukoha osas on kokkulangevad transpordidokumentatsiooniga – veoste rahvusvahelise transportimise saatekirjaga ( II kd t.l. 126-127), veolepingu (V kd t.l. 49-50) ja tahhograafi registreerimislehtede analüüsiga (VII kd t.l. 54-55), samuti tunnistaja A.Sirvi ütlustega veokil olnud koorma ja marsruudi osas. 25 Tunnistaja A.Sirvi ütluste kinnituseks on sündmuskoha, s.o. veoauto VOLVO FH12, registreerimisnumbriga XXXja haagise SCHMITZ SPR 24, registreerimisnumbriga HA 817, vaatluseprotokollides ja fototabelitel kajastuv, millest nähtub, et tollikontrollis leiti haagisest narkootilisi aineid kohtadest, mida oma ütlustes tunnistaja kirjeldas. Süüdistatavad Mittal, Kaldma , Šmidtas ja Jerin on andnud sarnaseid ütluseid ka narkootikumide sihtpunkti osas, s.o. süüdistatavate Kaldma ja Mittali kinnitusel pidi hašiš jõudma Hollandist Sankt - Peterburgi ; süüdistatav Šmidtase ütluste kohaselt sai Hollandist tulev auto Luxemburgist peale ametliku koorma, jõudma läbi Poola Leetu ja sealt pidi tema sõitma edasi Sankt- Peterburgi ; ka süüdistatav Jerini kinnitusel pidi narkootikumid tema teada saadetama edasi Eestisse või Venemaale . Arvestades süüdistatavate A.Kaldma, M.Mittali, K.Šmidtase, K.Otbetkini, V.Tšeberja ja S.Jerini ütluste omavahelist ning teiste tõenditega kokkulangevust, ning samuti sarnasust detailides, puudub kohtul igasugune alus neis kahelda ning kohus peab neid usaldusväärseteks ja arvestab neid tõenditena. Süüdistatavate A.Kaldma, M.Mittali, K.Šmidtase, A.Dveilyse, K.Otbetkini, S.Jerini , V.Tšeberja ja V.Popovi süü neile inkrimineeritavas on tõendatud nende poolt (v.a. A.Dveilys ja V.Popov) kohtus antud ja kohtuotsuses refereeritud ütlustega. Neist ütlustest nähtuvalt süüdistatav A.Kaldma kinnitas, et korraldas M.Mittaliga kooskõlastatult narkootikumide veo, milleks esmalt tuli raha Mittalilt, sel eesmärgil saatis Kaldma sel korral oktoobri keskpaigas 2006 Stockholmi kaudu Hollandisse A.Sirvi, kellele andis kaasa isikliku raha 25 -30 000 eurot ja V.Popovilt saadud 150 000 EEK raha narkootikumide ostuks ning kes pidi osa raha – 400 000 SEK saama Stockholmist. A.Sirvi sai kontakti hašiše ning kokaiini ostmiseks M.Mittalilt ning kontaktid marihuaana ja exctasy tablettide ostuks A.Kaldmalt. A.Sirvi saanud kokkulepitud ajal 100 kg hašišit, toimetas selle hotelli, pakendas selleks Eestist kaasas olnud vaakumseadmega, seejärel sai üle 20 kg marihuaanat , mille samuti pakendas ja 1520 000 tabletti exctasyt, mille pakendas ning kokaiini näidise, mille pakendas ning teeäärses bensiinijaamas andis kogu narkootilise aine üle autojuht Arvydas Dveilysele, kes pidi võtma Luxemburgist peale ametliku koorma ja toimetama auto Leetu; süüdistatava A.Kaldma ütlustega selle kohta, et raha marihuaana ostuks sai Otbetkinilt; süüdistatavate K.Otbetkini , S.Jerini ja V.Tšeberja ütlustega selle kohta, et nemad andsid vastavalt 10 000 eurot, 5000 eurot ja 10 000 eurot marihuaana ostmiseks; süüdistatava K.Šmidtase ütlustega selle kohta, et tema firma autoga oli korraldatud Kaldma tellitud narkootikumide vedu Hollandist, sel korral oli juhiks A.Dveilys ning et 21.10.2006 hommikul helistas Poola –Leedu piirilt Dveilys, kes teatas, et auto viiakse tolli kontrolli ja tema teatas sellest kohe A.Kaldmale. Süüdistatavate süü on leidnud tõendamist lisaks eeltoodule ka teiste kriminaalasjas kogutud materjalidega : CD-l olev teabesalvestis A.Kaldma, M.Mittali, K.Šmidtase, A.Dveilyse , K.Otbetkini, S.Jerini ja V.Popovi kasutuses olevate mobiiltelefonide salajasel pealtkuulamisel tehtud salvestistega 48-st telefonikõnest ajavahemikul 09.10.2006 kuni 23.10.2006 ( III kd t.l. 206), millistest nähtub süüdistatavate roll ja osa narkootikumide veo organiseerimises ning mida kohus eelnevalt kohtuotsuses refereeris ; järelepärimisega Estonian Airi , selle vastuskirjaga ja lisadega selle juurde (I kd t.l. 43-46) , Reisiekspert AS vastuskirjaga (I kd t.l. 48-49), millest tulenevalt on Sirvi 13.10.2006 lennanud Tallinnast Stockholmi ja M.Mittal on ostnud lennupileti 28.09.-01.10.2006 Tallinn – Amsterdam; Hollandi Kuningriigis õigusabitaotluse alusel kogutud materjalidega ja tõlgetega (I kd t.l. 130200) , millest nähtub asjaolu, et tunnistaja A.Sirvi majutus hotellis Van der Valk Hotel Vianen (I kd t.l. 197-200 ) 13.10.2006 kuni 18.10.2006 ; Leedu Vabariigis kriminaalasjas nr 04-1718-06 kogutud materjalidega ja tõlgetega : äratundmiseks esitamise protokollidega (II kd t.l. 38-46,47-55, 74-80, 81-87), millest nähtub, et kahtlustatav A.Dveilys tundis ära A.Kaldma ja A.Sirvi ning kahtlustatav K.Šmidtas tundis ära A.Kaldma ja A.Sirvi ; sündmuskoha 26 vaatlusprotokollide ja fototabelitega (II kd t.l. 88-102, 103-125) ning spetsialisti järeldustega ( II kd t.l. 129-133, 134-137, 171-177, 178-181, 182-186, 187-191, 192-197, 219-225, 226230), millest nähtuvad 21.10.2006 tollikontrollis leitud narkootiliste ainete kogused. II süüdistatava Andrei Tšervjakovi süüdistuses KarS § 25 , 184 lg 21 p 1 ja 392 lg 2 p 2 ning KarS § 25, 183 lg 2 p 1, 2 ja 392 lg 2 p 2 järgi Andrei Tšervjakovi süüdistatakse KarS §-de 25, 184 lg 21 p 1 ja 392 lg 2 p 2 ning KarS § 25, 183 lg 2 p 1 ja 2 ning 392 lg 2 p 2 alusel. A. Tšervjakovi teopanus kuriteos seisneb süüdistuse kohaselt selles, et ta oli narkootiliste ainete tellija – ta määras ostetava hašiši koguse, andis M. Mittalile hašiši ostuks vajaliku raha 70 000 eurot ning oleks pidanud Venemaal, Sankt Peterburgis saama nii hašiši kui ka kokaiini enda käsutusse. Samuti pidi A. Tšervjakov hašiši Hollandist Venemaale vedamist rahastama – vastavalt kuriteoplaanile pidi ta maksma hašiši salakaubaveo korraldamise eest M. Mittalile 41 500 eurot. Samuti pidi A. Tšervjakov hašiši üleandmist Venemaal otseselt korraldama – vastavalt kuriteoplaanile pidi ta teavitama M. Mittalit sellest, kellele ja kuidas peab M. Mittal Sankt Peterburgis hašiši üle andma. Samuti oli A. Tšervjakov kokaiini üleandmise vahendaja – ta andis M. Mittalile kokaiini üleandja telefoninumbri ja palus, et M. Mittal korraldaks kokaiini vastuvõtmise ja Sankt Peterburgi toimetamise. Andrei Tšervjakov oma süüd eelpool nimetatud kuritegudes ei tunnista. Ta väitis, et ei teadnud narkootikumide ostust midagi ning ei oleks mingil juhul narkootikumide tarbeks raha andnud. Ta küll andis Margo Mittalile raha 40 tuhat eurot, kuid mitte narkootikumide vaid spordiriiete ostuks läbi Margo Mittali ettevõtte. Ei olnud teadlik, et tegelikkuses kasutas Margo Mittal temalt saadud summat narkootikumide soetamiseks ning sai sellest teadlikuks alles siis, kui Mittal raha tähtaegselt ei tagastanud ning tunnistas Tšervjakovile, et pani raha hašiši alla. Andrei Tšervjakov andis raha Margo Mittali ja tema ettevõtte käsutusse põhjusel, et oli huvitatud saama spordiriiete müügi esindajaks Venemaal. Selleks oli ta nõus lühiajaliselt laenama tema käsutuses olnud temale mitte kuuluvat raha spordiriiete ostuks. Laenatud raha kuulus tegelikult tema tuttavale Valeri Smirnovile. Kohus hinnates Andrei Tšervjakovi osas kogutud tõendeid oma siseveendumuse alusel asub alljärgnevatele seisukohtadele : Süüdistatava Margo Mittali poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et 21.10.2006.a. Leedu – Poola piiril tollikontrollis leitud suurest narkokogusest oli 100 kg hašišit ja kokaiininäidis Andrei Tšervjakovi poolt tellitud ja finantseeritud. Margo Mittali ütluste kohaselt andis Andrei Tšervjakov talle 2006.a. septembri alguses 100 kg hašiši ostmiseks raha summas 70 tuhat eurot. Margo Mittal väitis, et pidi ka selle narkootilise aine nagu varasemalt alati Sankt – Peterburis Lenta kaubanduskeskuse juures Aleksandr Kaldma käest vastu võtma ja andma selle edasi Andrei Tšervjakovi inimestele. Peale seda oleks ta Andrei Tšervjakovi käest pidanud saama 20 tuhat eurot hašiši toomise eest. Varasematel kordadel, kui nad narkootikume üle andsid, jälgis Andrei Tšervjakov tavaliselt narkootikumide üleandmist eemalt kas 50 m pealt või mõnikord auto juures, kuid ise kotte ei tõstnud. Samuti selgitas Mittal kohtuistungil, et ta alati teavitas narkootikumide veose liikumisest Tšervjakovi, kuna Tšervjakov oli huvitatud nii „kaubast“ kui ka selle „kauba“ liikumise teekonnast 27 Aleksandr Kaldma andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et 21.10.2006 .a. Leedu poola piiril äravõetud narkootilistest ainetest pidi 100 kg hašišit minema Andrei Tšervjakovile. Tšervjakovi teadis süüdistatav Kaldma tööalaselt, kuna varem viidi samuti 100 kg hašisit Peterburi ja anti seal üle Tšervjakovi inimestele. Kohtus Tšervjakovi ja Mittaliga pärast narkootikumidega Leedu - Poola piiril tollikontrollis vahelejäämist mingis restoranis, kus arutati narkootikumide kinnipidamise tagajärgi st seda, kuidas tagastada Tšervjakovile 70 000 eurot. Kaldma pidi nimetatud summa tagastama Tšervjakovile kuna veos kuulus Tšervjakovile, viimase raha oli seal all kinni ning Kaldma oli vastutav veose julgeoleku eest. Samuti vastas Aleksandr Kaldma kohtuistungil Andrei Tšervjakovi küsimusele nendevahelisel kohtumisel arutatust, et Andrei Tšervjakov soovis laiendada narkootikumidega seotud tegevust ja uuris kohtumisel, kas Kaldma saaks tuua rohkem narkootikume kui 100 kg, kas saaks tuua 200-300 kg. Tunnistaja Alari Sirvi andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et 21.10.2006.a. Leedu – Poola piiril tollikontrollis äravõetud narkokogusest pidid kokaiin ja hašiš minema Margo Mittali kätte, kusjuures 100 kg hašišit pidi Mittal hiljem üle andma mingitele vene inimestele Peterburis. Kuriteo toimepanemise ajal tunnistaja ei teadnud täpselt kellele pidi hašiš üle antama. Hiljem sai teada , et selleks isikuks oli Tšervjakov. Süüdistatavate Margo Mittali ja Aleksandr Kaldma ning tunnistaja Alari Sirvi ütlustest teeb kohus ühese järelduse, et 100 kg hašišit osteti Andrei Tšervjakovi tellimusel ja tema rahaliste vahendite eest. Eelpooltoodud järeldust kinnitavad salajase jälitustegevuse tulemusel saadud telefonikõnede salvestised. Kohtuistungil avaldatud 09/10/2006 - 17:58:35 Andrei Tšervjakovi ja Margo Mittali vahelise telefonikõne helisalvestisest ja selle kirjalikust protokollist nähtub, et Andrei Tšervjakov helistas Margo Mittalile ning väljendas muret seoses tekkinud viivitusega. Kõnes mainis Tšervjakov ka ostetud ülikondi ja maikasid. Margo Mittal selgitas kohtuistungil, et telefonikõnes räägitud viivitus oli tekkinud seoses narkootikumide hankimisega ning ülikonnad ja maikad tähendasid konkreetselt hašišit, kuivõrd telefonis ei saanud nad avalikult narkootikumidest rääkida. Kohtuistungil avaldatud 14/10/2006 kell 15:29:05 Andrei Tšervjakovi ja Margo Mittali vahelise telefonikõne helisalvestisest ja selle kirjalikust protokollist nähtub, et Andrei Tšervjakov helistas Margo Mittalile, Margo Mittal ütles Tšervjakovile, et analüüsiga on kõik normaalne. Samuti soovis Tšervjakov Mittaliga kokku saada ning jagas kahtlust, et keegi veel tarnib vene partneritele kaupa - riideid - lisaks Tšervjakovile ja Mittalile. Mittal selgitas kohtuistungil, et analüüsi all pidas ta silmas hašišit, et kõik sai korralikult Hollandis Alari Sirvile üle antud. Riiete tarnimisest tegelikkuses juttu ei ole, vaid räägitakse hašišist. Juba varem oli neil Tšervjakoviga juttu olnud sellest, et samalaadset kaupa tuleb Peterburi, kui tuleb nende hašiš, tuleb kuskilt veel, et turg on üleujutatud sellest. 20/10/2006 kell 18:41:28 Mittali telefonikõne Tšervjakovile helisalvestise ja selle protokolli kohaselt, avaldas Tšervjakov, et ta sooviks Mittaliga kokku saada. Tšervjakov tegi ettepaneku kohtuda seal, tema järve juures. Mittal selgitas, et kõnes pidas Tšervjakov silmas Harku järve ning selle sõudebaasi ümbrust. Harku järve äärne oli hea vaikne koht rääkimiseks, kuivõrd oli tegemist ebaseadusliku kaubaga. 20/10/2006- 22:18:03 Mittal kõne Kaldmale rääkis Mittal Kaldmale, et „tema oma“ soovib homme hommikul kokku saada ning pärast seda helistab Mittal uuesti Kaldmale. 21/10/2006 15:55:04 Mittali kõnest Kaldmale selgub, et kõik on halvasti. Kaldma küsis Mittalilt, mida „tema oma“ ütles. Mittal vastab, et ta läheb tagasi ja ütleb. Kohtuistungil selgitas Margo Mittal, et väljend „minu oma“ tähendab Andrei Tšervjakovi. 21/10/2006 17:50:18 telefonikõne helisalvestisest ja selle kirjalikust protokollist nähtub Tšervjakovi kõne Mittalile, kus Tšervjakov tunneb huvi kuidas on selle tervis, kas operatsioon tehti ära. Mittal vastab, et operatsioon tehti ära. Kohtuistungil selgitas Margo Mittal, et kuivõrd autoga juhtus selline jama, siis teavitas tema sellest Tšervjakovi. Hiljem sai Mittal Kaldmalt infot, et 28 äkki ei olegi kõik nii halb st et osa peidetud kaubast ei leitud üles ning ta edastas vastavat teavet ka Tšervjakovile. Andrei Tšervjakov omapoolset selgitust käesolevale telefonikõnele ei andnud. 21/10/2006 21:09:29 Mittali telefonikõnes Tšervjakovile, vastab Mittal Tšervjakovi küsimuselele, et operatsioon tehti ära, lootusetult haige. Jah, mandlid lõigati välja seal. Margo Mittal selgitas kohtuistungil, et väljend „mandlid lõigati välja“ tähendab, et juhtus täielik jama. Kõik lootused luhtusid, et kõik 100 kg hašišit, mis oli Peterburi jaoks planeeritud, jäi vahele. Omapoolseid selgitusi Andrei Tšervjakov telefonikõnedele ei andnud . Samuti nähtub Tšervjakovi ja Mittali vahelistest telefonikõnedest , olid need väga napid ja kõrvalseisja jaoks väheinformatiivsed. On üldteada, et ebaseaduslikust tegevusest ei räägita üldjuhul tegelike nimetustega, põhjalikult ja selgesõnaliselt. Kuna ebaseaduslike toimingute tegijad arvestavad ka alati võimalusega, et nende tegevust võidakse õiguskaitseorganite poolt jälgida. On teada, et kui arutatakse legaalset tegevust räägitakse antud tegevusest konkreetselt, õigete väljenditega ja selgesõnaliselt. Kui Mittal ja Tšervjakov oleksid arutanud legaalset äri, nagu väitis Tšervjakov, oleksid nad kasutanud konkreetseid kaubaartiklite nimetusi ja koguseid, kuhu, kellel ja kui palju tarnida, mitte umbmääraseid väljendeid. Margo Mittal andis kohtuistungil selgitusi nende omavahelistes telefonikõnedes kasutatud märksõnade kohta. Kohtu arvates on Margo Mittali poolt antud selgitused telefonikõnedes kasutatud märksõnade kohta usaldusväärsed, sest kohus teab oma igapäeva töökogemusest, et narkootikumidega kokkupuutuvad isikud kasutavad narkootikumide tegelike nimetuste asemel leppenimetusi. Antud juhtumi puhul on ju kinnitust leidnudki, et Leedu –Poola piiril olevas tollikontrollis ei võetud ära mingeid „ülikondi“ ja „maikasid“, vaid võeti ära erinevaid narkootilisi aineid. Andrei Tšervjakov selgitas kohtuistungil, et kaassüüdistatav Margo Mittal annab teda rõõnavaid ütlusi põhjusel, et kergendada enda süüteo kvalifikatsiooni ja karistust ning seetõttu ei ole Margo Mittali kohtuistungil antud ütlused usaldusväärsed. Margo Mittal püüab oma ütlustega saavutada seda, et ta ei peagi võlgnevust summas 25 000 eurot Tšervjakovile tasuma. Kohus annab hinnangu, kas ta peab Mittali ja Kaldma ütlusi usaldusväärseteks ning selleks hindab kohus neid kogumis teiste asjas kogutud tõenditega ja kõrvutab Riigikohtu poolt väljendatud seisukohtadega ning oma siseveendumusest lähtuvalt. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis 3-1-1-94-04 märkinud, et põhimõtteliselt saab kohtuotsust lugeda motiveerituks ka siis, kui kohtuotsus tugineb vaid ühele tõendile (nt kaaskohtualuse ütlused). Kaaskohtualuse ütluste hindamisel ei ole seaduse mõttes kitsendusi või erandeid, neid hinnatakse üldises korras võrdväärsena teiste tõenditega. Kuid sellisel juhul tuleb kohtul selgitada, mis põhjustel loeb ta kaaskohtualuse ütlused usaldusväärsemaks kui nt kohtualuse enda süüd eitavad ütlused (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-116-97 ja 3-1-1-85-00). Mittali, Kaldma ja Tšervjakovi ütluste usaldusväärsuse hindamisel arvestab kohus seda, et kõik isikud on varem süüdimõistetud narkootiliste ainetega seonduvate kuritegude toimepanekus, seetõttu on neile kõigile ka teada, milliseid leppenimetusi kasutatakse taolise liigiliste kuritegude puhul. Järelikult Tšervjakovi väide, et tema ei tea mida tähendavad „ülikonnad“, „maikad“ narkootikumide leppenimena, ei ole usutav. Samas ei ole veenvalt ja kohtu jaoks usutavalt Tšervjakov seletanud, kust oli tal suures koguses raha, kuna on ju teada, et Tšervjakov töötas ainult paar-kolm kuud ja ka väga väikese töötasuga. Kuigi tunnistaja, tema abikaasa Viktoria Tšervjakova väitis, et raha, mis Mittalile laenati, olid tema kogutud säästud. Samas Tšervjakov väitis, et raha sai ta hoopis oma tuttavalt, et vahendada maa ostmist Hispaaniasse. Kohtu arvates on 40 000 eurot niivõrd suur raha, et pole mõeldav, et perekonnas ei teatagi enam, kas need on ühe perekonnaliikme säästud või mingi vahendustasu. Kuna juba niivõrd lihtsas probleemis on ütlustes väga põhimõtteline vastuolu, siis ei ole kuidagi usutav, et ka Tšervjakovi ütlused raha laenamiseks riiete ostu eesmärgil vastaksid 29 tegelikkusele. Samuti olid Tšervjakovi vastused prokurörile Peterburis väidetava riiete äri toimumise kohta äärmiselt üldsõnalised . Tegelikkuses ei ole äritegevuses see mõeldav, et suure rahasumma eest ostetakse teatud kogus riideid , teadmata konkreetselt mida nendega teha . Tšervjakovil ei olnud esitada kohtule ühtki dokumenti, mis kinnitanuks veenvalt, et tal on lepingud Peterburis kuhu, kellele riided müügiks anda. Kohus leiab, et nii Kaldma kui Mittali ütlused on kooskõlas teiste süüdistatavate ja tunnistaja Sirvi ütlustega kohtuistungil, samuti asjas kogutud muude tõenditega muuhulgas salajase jälitustegevuse käigus kogutud tõenditega. Nimetatud telefonikõnede salvestistest nähtub üheselt, et kõned peegeldavad teiste süüdistatavate ja tunnistaja Sirvi poolt kirjeldatud kuriteokatse sündmuste käiku. Kohus leiab, et Margo Mittali ja Aleksander Kaldma kohtuistungil antud ütlused kuriteo faktoloogia ning kuriteost osavõtjate rollide osas on usaldusväärsed. Riigikohtu lahendites on korduvalt väljendatud (nt RKKK 3-1-1-15-10) seisukohta, et süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav süüdistatava Andrei Tšervjakovi väide, et ta andis Margo Mittalile või tema ettevõttele raha spordiriiete ostuks ja tootmiseks. Andrei Tšervjakov ei ole kohtule esitanud poolte vahel sõlmitud laenulepingut või ühtegi muud dokumenti, millest nähtuks, et ettevõte oleks üldse Andrei Tšervjakovilt raha saanud. Samuti ei ole kohtule esitatud ühtegi dokumenti selle kohta, et nimetatud laen oleks kajastunud ettevõtte raamatupidamises. Andrei Tšervjakov avaldas kohtuistungil arvamust, et anda 70 000 eurot mingite narkootikumide jaoks teadmata, kas seda saab või mitte, sellist riski ärimehed ei võta. Kohtu hinnangul ei ole tõenäoline, et Andrei Tšervajkov on võtnud endale riski laenata oma tööandjale 40 tuhat eurot võõrast raha ilma ühegi tagatiseta, sõlmimata sealjuures laenulepingut ning jätmata endale sularaha üleandmise kohta mingitki dokumenti või muud jälge. Ka ei kinnita Andrei Tšervjakovi kaitseversiooni usutavust raha laenamisest Mittali ettevõttele spordiriiete ostmiseks ka tunnistajana ülekuulatud Viktoria Tšervjakova ütlused. Kuigi Viktoria Tšervjakova on andnud kohtuistungil ütlusi selle kohta, et nad abikaasaga arutasid 40 000 euro laenamist Mittali firmale riiete ostmiseks, on tunnistaja ja süüdistatava ütlustes vastuolud. Andrei Tšervjakovi ütluste kohaselt ei käinud Margo Mittal neil raha saamise vajadust kodus selgitamas. Samas kinnitas Viktoria Tšervjakova kohtuistungil, et Margo Mittal käis neil kodus, kus ta rääkis raha laenamisest. Seega on süüdistatava Tšervjakovi ja tunnistaja Tšervjakova ütlused selles osas lahknevad. Samuti kinnitas Andrei Tšervjakov kohtuistungil, et ta andis Mittalile raha vahenditest, mille ta sai oma Peterburis elavalt tuttavalt Valeri Smirnovilt vahendamaks viimase maatüki ostu Hispaanias. Samas kinnitas tunnistaja Tšervjakova, et tegelikult laenas hoopis tema Mittali ettevõttele oma säästud, mille andis Mittalile üle tema abikaasa Andrei Tšervjakov. Seega ei ole süüdistava ja tunnistaja ütlused omavahel ka selles osas kooskõlas ning tunnistaja ütlused ei kinnita süüdistatava Tšervjakovi ütluste usaldusväärsust. Andrei Tšervjakov on muuhulgas eitanud igasugust seost käesoleva kuriteoga ning on avaldanud, et ta ei oleks mingil juhul andnud raha narkootiliste ainete ostmiseks. Samas on Andrei Tšervjakov isikuks, keda on eelnevalt süüdi tunnistatud ning karistatud Harju Maakohtu 03.05.2010.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-08-7172 KarS § 184 lg 21 p 1 ja KarS § 392 lg 2 p 2 alusel nii enne kui ka pärast käesolevat kuritegu toimepandud narkootikumidega seotud kuritegude eest. Ei ole usutav, et isik, kes on süüdi mõistetud nii enne kui ka pärast käesolevat kuritegu toimepandud narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest suures ulatuses ja suure varalise kasu saamise eesmärgil, ei teadnud Mittali ja Kaldma seotusest narkootiliste ainetega ja nende ebaseaduslikust käitlemisest. Riigikohtu kriminaalkolleegium on märkinud lahendis 3-1-1-16-04, et kohtualuse käitumisaktid, mis jäävad väljapoole 30 süüdistuse ajalisi piire ei saa süüdistust sisustada, kuid süüdistuse ajalistest piiridest väljapoole jäänud käitumisel võib olla tähendust süüdistuse tõendatuse hindamise seisukohalt. Süüdistuse piiridest väljapoole jääv käitumine võib ka kuuluda teatud juhtudel tõendamisesemesse, kuna selle kaudu on võimalik anda tervikpilt kuritegeliku kavatsuse kulgemisest ja realiseerumisest läbi ajalise telje. Kohtu hinnangul on paljasõnalised ja tõendamata Andrei Tšervjakovi väited selle kohta, et ta töötas aktiivselt Mittali ettevõttes pakkudes Venemaal müügiks Mittali ettevõtte poolt vahendatavat spordiriietust. Riigikohus on asunud otsuses nr 3-1-1-85-07 seisukohale, et juhul, mil süüdistatav otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks (RKKKo nr 3-1-1-112-99 ja nr 3-1-1-104-05). Käesoleval juhul ei ole Andrei Tšervjakov tõendanud mitte ühtegi tõendit, millest nähtuks, et Tšervjakov oleks tegutsenud spordiriiete vahendajana Venemaal. Pole võimalik kontrollida ühtegi Tšervjakovi poolt esiletoodud väidet selle kohta, et ta pakkus spordiriideid müüa erinevatel spordikaupade müügikettidele, ega isegi seda, kas Tšervjakovi poolt esiletoodud spordikaupade poed eksisteerivad. Seega on kohus seisukohal, et Andrei Tšervjakovi väited ei ole kohtus tekitanud kahtlust, mida kohus saaks tõlgendada süüdistatava kasuks. Kõige eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Andrei Tšervjakovi süü talle esitatud süüdistuses on kohtulikul uurimisel kogutud ja kontrollitud lubatavate tõenditega täielikult tõendamist leidnud. Antud kriminaalasjas süüdistatakse A.Tšervjakovi, M.Mittalit, A.Kaldmad, K.Šmidtast, A.Dveilyst, K.Otbetkinit, S.Jerinit, V.Tšeberjat ja V.Popovi isikute grupi poolt toimepandud kuriteos. KarS § 21 lg 2 kohaselt kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana. Seega on tegemist omistamisnormiga, mille alusel üks isik vastutab ka teise isiku poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu ta oleks seda ise teinud. Riigikohus on 18.01.2005.a. lahendis nr 3-1-1-97-04 asunud seisukohale, et KarS § 21 lg 2 esimest lauset tuleb sisustada teovalitsemisteooriast lähtuvalt kui funktsionaalset teovalitsemist, mille kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline. Samuti on Riigikohus 21.10.2005.a. lahendis nr 3-1-1-101-05 asunud seisukohale, et tunnistamaks isikut süüdi kaastäideviijana, peab kohus sellist järeldust põhjendama ja ära näitama need faktilised asjaolud, mis on aluseks väitele , et konkreetne isik on andnud kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse. Kohus leiab, et kuna kohtus on tõendamist leidnud , et süüdistatavad tegutsesid ühise eesmärgi nimel ja kooskõlastasid oma tegevuse, on nad tegutsenud isikute grupis ning tegemist oli kaastäideviimisega. Kaastäideviimise tegevus jagunes - A.Tšervjakov tellis M.Mittalilt ja rahastas hašiše ning kokaiini näidispartii toomise, Mittal korraldas hašiše hanke Hollandis, kaasas A.Kaldma, kes omakorda kaasas Hollandis narkoaine vastuvõtuks A.Sirvi ning transpordi korraldamiseks K.Šmidtase ja rahastamiseks V.Popovi. K.Šmidtas veenis autojuhina narkootikume Hollandist Leetu tooma A.Dveilyse. A.Kaldma korraldas marihuaana hanke, milleks kaasas K.Otbetkini , K.Otbetkin kaasas rahastamiseks ning Hollandis marihuaana vastuvõtmiseks ja edasiandmiseks S.Jerini ja V.Tšeberja. A.Dveilys võttis A.Sirvilt Hollandis narkoaine vastu ning pidi selle koos ametliku Luxemburgist peale laetud koormaga toimetama läbi Poola Leetu ja Šmidtasele üle andma ning Šmidtas pidi 31 koorma Leedust edasi läbi Eesti Venemaale Sankt-Peterburgi toimetama ja M.Mittalile üle andma ning M.Mittal pidi hašiše ja kokaiini üle andma Tšervjakovi inimestele. Sellistest tuvastatud andmetest teeb kohus järelduse, et kõigi süüdistatavate tegutsemine sisaldab endas ühist teootsust, kusjuures tegutsemine oli pandud toimima osagruppidena selliselt, et kõik osalised tegutsevad oma rolli piires ning puutuvad üksteisega võimalikult vähe kokku, et vältida informatsiooni leket ja kõrvaliste isikute sekkumist, suheldes vaid oma kontaktisikuga. Selline rollijaotus tekitas olukorra, kus iga rolli täitja oli sõltuvuses teise rolli täitja teopanusest ning iga rolli täitja sai aru oma teopanusest kui osast ühisest tegutsemisest ühises süsteemis. Seega asub kohus seisukohale, et iga süüdistatava roll oli oluline, ilma milleta ei oleks ühtne eesmärk saabunud ja iga süüdistatava teopanus oli vajalik kuritegeliku eesmärgi saavutamiseks. Neil asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatavad tegutsesid narkootilise aine ebaseaduslikul käitlemisel ja üle piiri toimetamisel isikute grupis kaastäideviijatena ning ükskõik kelle rolli puudumisel oleks süsteem lakanud töötamast või oleks rollid pidanud ümber jaotama, mis oleks takistanud edasist tegevust. Käesolevas kriminaalasjas oli tegemist süüteokatsega ning kaastäideviimise korral algab süüteokatse hetkest , mil vähemalt üks isikutest vastavalt kokkuleppele vahetult alustab süüteo toimepanemist. Süüteokatse koosseisu tuvastamiseks tuleb esmalt tuvastada subjektiivse tunnuse – tahtluse olemasolu, mille intellektuaalse elemendi seisukohalt peab isik ette kujutama seda situatsiooni, mis selle tegeliku olemasolu korral täidaks eriosa süüteoskoosseisu ja voluntatiivse elemendi seisukohalt peab toimepanija sellise situatsiooni saabumist tahtma ning oluline on, et isik oleks langetanud tingimusteta otsuse konkreetse süüteo toimepanemise suhtes. Kaastäideviimise korral on süüteokatse alustamisel oluline, kas mõni kaastäideviijatest alustab vahetult süüteo toimepanemist. Süüteo toimepanemise vahetul alustamisel kaastäideviijatest kas või ühe poolt on süüteokatse alanud ka teiste täideviijate jaoks. Kaastäideviija alustab süüteokatset üksnes siis, kui üks kaastäideviijatest on teo koguplaani kohaselt alustanud viimast kausaalset või sellega vahetus ajalis-ruumilises suhtes olevat tegu. Arvydas Dveilys, olles Hollandis A.Sirvilt vastu võtnud narkootilised ained ja peitnud need tema kasutuses olnud K.Šmidtase firmale kuuluvas autos olevatesse peidikutesse, hakkas sõitma läbi Luxsemburgi ja Poola Leetu, s.o. asus täitma koguplaani eesmärki toimetada narkootiline aine läbi EÜ tolliterritooriumi - kuhu teiste hulgas kuuluvad Madalmaad, Luksemburg, Poola , Leedu, Läti, Eesti – Leetu ja seal K.Šmidtasele üle anda. Kohtulikul uurimisel on tunnistaja A.Sirvi ütluste ja jälitustegevuse protokolli ning telefonikõnede pealtkuulamise salvestustega leidnud tõendamist ka asjaolu, et antud reisi toimumise kindlustamiseks maksis A.Sirvi A.Dveilysele 2000 eurot väidetavalt varasemate reiside eest saamata jäänud raha, kuna muidu ei olnud Dveilys nõus uut saadetist narkootikume vedama. Samuti on jälitustegevuse protokolli ja telefonikõnede pealtkuulamise salvestusega tõendatud, et A.Dveilys oli teadlik, et ta veab keelatud kaupa – narkootikume – kuna Poola – Leedu piiril Marijampoles peale tollikontrolli kutsumist teavitas ta vahelekukkumisest koheselt K.Šmidtast ja üritas viivitada haagises oleva põhipeidiku leidmist. Eeltoodu alusel teeb kohus ühese järelduse , et Arvydas Dveilysel oli kavatsus narkootiline aine läbi EÜ tolliterritooriumi toimetada ning seega on antud süüteokatse subjektiivne külg täidetud. Vastavalt sündmuskoha ülevaatuse protokollidele ja fototabelitele ( II kd t.l. 88-102, 103125) leiti 21.10.2006.a. Marijampoles Arvydas Dveilyse kasutuses olnud veoauto VOLVO FM12, riikl. Nr XXX koos haagisest SCHMITZ SPR 24, riikl. Nr XXXpeidetuna esmalt 4 pakki, kaaludega 2,39 kg, 1,60 kg, 6,89 kg ja 1,09 kg ning 24.10.2006 teostatud veoauto VOLVO FH12, riikl. Nr XXXja haagise SCHMITZ SPR 24 , riikl. Nr XXX ülevaatusel haagise põhjas olnud peidikust leiti kokku 40 erineva suurusega kleeplindiga kokku pandud pakki ja 5 läbipaistva polüetüleenkilega kaetud pakki, üldkaaluga 124,80 kg. 32 Leedu politsei kriminaaluuringute keskuse spetsialisti järelduste nr 10444 (II kd t.l.129-133), nr 10570 (II kd t.l. 134-137), nr 10357( II kd t.l. 171-177), nr 10574 (II kd t.l.178-181), nr 10576 (II kd t.l. 187-191), nr 10578 (II kd t.l. 192-197), nr 10572 (II kd t.l. 219-225) ja nr 10582 (II kd t.l. 226-230) kohaselt oli leitud 401 tüki (briketi) kanepivaigu (hašiš) kogukaaluks 98072,034 grammi. Hašiš kuulub sotsiaalministri
34. mai 2005 määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. 10 inimesele narkootilise joobe tekitamiseks piisab 10 g hašišist, seega on 98 072,034 grammi hašiši näol tegemist suure koguse narkootilise ainega NPAS § 31 lg 3 mõttes. Leedu politsei kriminaaluuringute keskuse spetsialisti järelduste nr 10357 (II kd t.l. 171-177) ja nr 10578 (192-197) kohaselt sisaldasid leitud valgete „Nahkhiir“ ja „Telefon“ logodega tabletid ning kollakad „Täht“ logoga tabletid kokku 1182,027 grammi MDMA-d . Metüleendioksümetamfetamiin (MDMA) kuulub sotsiaalministri
35. mai 2005 määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. 10 inimesele narkootilise joobe tekitamiseks piisab 3 g metüleendioksümetamfetamiinis, seega on 1 182,027 grammi metüleendioksümetamfetamiini näol tegemist suure koguse narkootilise ainega NPAS § 31 lg 3 mõttes. Leedu politsei kriminaaluuringute keskuse spetsialisti järelduste nr 10357 (II kd t.l. 171-177) , nr 10580 (II kd t.l. 182-186), nr 10576 (II kd t.l. 187-191), nr 10578 (II kd t.l. 192-197), nr 10572 (II kd t.l. 219-225) kohaselt 25 rohekat värvi taimsest massist plaati olid kanep ja kanepi osad (marihuaana) kogukaaluga 24917,72 grammi. Marihuaana kuulub sotsiaalministri
36. mai 2005 määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. 10 inimesele narkootilise joobe tekitamiseks piisab 20 g marihuaanast, seega on 24 917,72 grammi marihuaana näol tegemist suure koguse narkootilise ainega NPAS § 31 lg 3 mõttes. Leedu politsei kriminaaluuringute keskuse spetsialisti järelduse nr 10357 (II kd t.l. 171-177) kohaselt oli valget värvi pulbris 0,882 grammi kokaiini . Kokaiin kuulub sotsiaalministri
37. mai 2005 määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. 33 Suur kogus algab kokaiini puhul 3 grammist, seega on 0,882 grammi väike kogus. Süüdistatavad A.Kaldma ja K.Otbetkin tunnistasid kohtus, et soovisid Hollandist toodava marihuaana kas Eestis või Venemaal ära müüa. Samuti tunni