lg 2 p 1 ja 3 ning § 349 järgi, Dmitri Andrianovi süüdistuses
lg 2 p 3 ning § 349 järgi Vallo Kariler Sergei Kolesnikov, elukoht xxx; isikukood 37802210299; kodakondsus: eesti kodanik, haridus: kesk-eriharidus; emakeel: vene keel; töökoht MT OÜ, autojuht; karistatus: - varem kriminaalkorras 2 korda karistatud: -29.10.1998 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 3 alusel mõisteti rahatrahv 3920 krooni; -06.12.1999 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 202, § 210`2 lg 2 p 1, 2, 4, § 140 lg 2 p 2, 3, § 143 lg 2 p 2, § 142 lg 3 p 2 alusel mõisteti vabadusekaotus 6a; väärteokorras karistatud 9 korda. elukohast lahkumise keeld alates 17.02.2010.a. Advokaat Talvi Vaske Dmitri Andrianov; elukoht XXX; isikukood: 37903090306; kodakondsus: Eesti kodanik; haridus: kesk-eriharidus, emakeel: vene keel; töökoht Eesti Merevägi, elektrik Karistatus: varem kriminaalkorras 2 korda karistatud: -04.10.2000 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 204 lg 1 alusel mõisteti tingimisi vabadusekaotus 3 aastat 3-aastase katseajaga ning mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3-ks aastaks (karistus kustunud); -23.09.2008 Harju Maakohtu poolt
MS § 238 lg 2,
alusel mõisteti tingimisi vangistus 8 kuud 2-aastase Tõkend Kaitsja katseajaga (katseaja lõpp 22.09.2010); väärteokorras karistatud 3 korda elukohast lahkumise keeld alates 17.02.2010.a. Advokaat Kalle-Kaspar Sepper RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Sergei Kolesnikov süüdistuses
lg 2 p 1 ning
järgi ja mõista karistuseks
lg 1 alusel 1 aasta 4 kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda Sergei Kolesnikovi eelvangistuses viibitud aeg 16-17.02.2010.a. so 2 päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva vangistust. Vastavalt
lg 1 ja 3 jätta vangistus tingimisi kohaldamata ning mõistetud vangistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui Sergei Kolesnikov ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 sätestatud käitumiskontrolliga pandud järgmisi kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas XXX; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse tegemise päev, s.o. 18. oktoober 2011.a. Tõkendelukohast lahkumise keeld- jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada. Dmitri Andrianov süüdistuses
lg 2 p 3 ning
MS § 190 p 3 alusel on temal õigus hüvitise saamiseks riigilt. Tõkend- elukohast lahkumise keeld- jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada. Välja mõista Sergei Kolesnikovilt menetluskulud riigituludesse - KrMS § 175 lg 1 p 4, 5 ja 9 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära so 417.03 eurot ning kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest summas 249.29 eurot, kõik kokku 666.32 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb Sergei Kolesnikovil tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) märkides kõikidel juhtudel viitenumbri 2800049777 ning selgitusse „Sergei Kolesnikov, 1-11-9597, sundraha või kaitsjatasu“. Kviitungid esitada igakuiselt Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse 2 läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista Eesti Vabariigilt Dmitri Andrianovi kasuks 1 696.84 eurot. Väljamõistetud summa kanda Advokaadibüroo Sirel ja Partnerid arvelduskontole Swedbank. Menetluskulu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav apellatsiooniõiguse kasutamise soovi teatamisest alates 15 päeva möödumisel. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. SÜÜDISTUSE SISU: Sergei Kolesnikovi süüdistatakse selles, et tema koos Dmitri Andrianoviga, ühiselt ja kooskõlastatult tegutsedes, esitas 16.02.2010.a. kella 19.00 ajal Pärnus XXXasuval OÜ H poolt renditaval territooriumil OÜ H juhataja HV Nikolai G nimele välja antud ID kaardi nr XXX, eesmärgiga vormistada OÜ-st H kümblustünni rent koos järelhaagisega Nikolai G nimele ja saada kümblustünn koos järelhaagisega enda valdusse nimetatud esemete ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nikolai G nimele välja antud dokumendi alusel sõlmis HVOÜ H nimel 16.02.2010 Sergei Kolesnikovi kui Nikolai G esinenud isikuga rendilepingu kümblustünni rentimiseks tähtajaga 19.02.2010. Seega pani Sergei Kolesnikov toime teise isiku nimele välja antud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi, s.o.
Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud kelmuse, varalise kasu saamise eesmärgil, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult Dmitri Andrianoviga, tekitas 16.02.2010.a. kella 19.00 paiku Pärnus XXXasuval OÜ H poolt renditaval territooriumil OÜ H esindajas HV tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse varalise kasu ebaseadusliku saamise eesmärgil. Nimelt avaldasid Sergei Kolesnikov ja Dmitri Andrianov, kes sõitsid Pärnusse XXXterritooriumile kohale sõidukiga Opel Combo, mille tegelikud registreerimisnumbrid XXXoli Sergei Kolesnikov koos Dmitri Andrianoviga eelnevalt asendanud registreerimisnumbritega XXX, soovi rentida neljaks päevaks kümblustünn koos seda vedava järelhaagisega, kavatsusega kümblustünni ja haagist mitte tagastada. Dmitri Andrianovi teadmisel ja temaga kokkuleppel esitas Sergei Kolesnikov 16.02.2010.a. kella 19.00 Pärnus XXX HVrendilepingu sõlmimisel Nikolai G ´i nimele välja antud ID kaardi nr XXX, mille tulemusel sõlmis HVOÜ H nimel Sergei Kolesnikovi kui Nikolai G na esinenud isikuga rendilepingu kümblustünni rentimiseks tähtajaga 19.02.2010, kusjuures Sergei Kolesnikov esitas rendilepingus Nikolai G elukohaks suvalise aadressi Kirsi pst 12, Saue ja maksis vastavalt varem kokkulepitule HVrenditasu 1500 krooni sularahas, mille järgselt sai Sergei Kolesnikov koos Dmitri Andrianoviga enda valdusesse kümblustünni maksumusega 20 000 Eesti krooni koos seda vedava järelhaagisega Tiki Treiler, registreerimisnumbriga XXX, maksumusega 14 300 Eesti krooni. Seejärel sõitis Sergei Kolesnikov koos Dmitri Andrianoviga Pärnust Tallinna suunas eesmärgiga kümblustünn koos 3 haagisega omanikule mitte tagastada. Tallinn-Pärnu mnt-l vahetasid Sergei Kolesnikov ja Dmitri Andrianov sõiduautol Opel Combo registreerimisnumbrid ümber õigete vastu, kuid samal päeval, s.o 16.02.2010 kell 20.48 peeti sõiduauto Opel Combo koos selle järel oleva haagisega Põhja Prefektuuri politseipatrulli poolt Tallinnas Pärnu mnt 135 maja juures kinni ning haagis koos kümblustünniga tagastati OÜ-le H . Selliselt tekitas Sergei Kolesnikov koos Dmitri Andrianoviga OÜ H esindajale HVvaralise kasu saamise eesmärgil ebaõige ettekujutuse tegelikult rendilepingu sõlminud isikust ja kavatsusest kümblustünn koos järelhaagisega OÜ-le H rendilepingu tähtaja lõppedes tagastada, mille tõttu OÜ H esindaja eksimusse sattudes teostas varakäsutuse, andes kümblustünni koos haagisega üle Sergei Kolesnikovile ja Dmitri Andrianovile. Seega pani Sergei Kolesnikov toime varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isikute grupis, olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse ja varguse, s.o
Dmitri Andrianovit süüdistatakse selles, et tema koos Sergei Kolesnikoviga ühiselt ja kooskõlastatult tegutsedes leppis Sergei Kolesnikoviga kokku, et Sergei Kolesnikov esitab OÜ-le H teise isiku nimele välja antud dokumendi, eesmärgiga vormistada OÜ-st H kümblustünni rent koos järelhaagisega teise isiku nimele ja saada kümblustünn koos järelhaagisega enda valdusse nimetatud esemete ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Seejärel 16.02.2010.a. kella 19.00 ajal esitas Sergei Kolesnikov Pärnus XXXasuval OÜ H poolt renditaval territooriumil OÜ H juhataja HVNikolai G nimele välja antud ID kaardi nr XXX, mille alusel sõlmis HVOÜ H nimel Sergei Kolesnikovi kui Nikolai G esinenud isikuga rendilepingu kümblustünni rentimiseks tähtajaga 19.02.2010.a. Seega pani Dmitri Andrianov toime teise isiku nimele välja antud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi, s.o.
Samuti tema, varalise kasu saamise eesmärgil, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult Sergei Kolesnikoviga, tekitas 16.02.2010.a. kella 19.00 paiku Pärnus XXXasuval OÜ H poolt renditaval territooriumil OÜ H esindajas HV tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse varalise kasu ebaseadusliku saamise eesmärgil. Nimelt avaldasid Sergei Kolesnikov ja Dmitri Andrianov, kes sõitsid Pärnusse XXXterritooriumile kohale sõidukiga Opel Combo, mille tegelikud registreerimisnumbrid XXXoli Sergei Kolesnikov koos Dmitri Andrianoviga eelnevalt asendanud registreerimisnumbritega XXX, soovi rentida neljaks päevaks kümblustünn koos seda vedava järelhaagisega, kavatsusega kümblustünni ja haagist mitte tagastada. Dmitri Andrianovi teadmisel ja temaga kokkuleppel esitas Sergei Kolesnikov 16.02.2010 kella 19.00 Pärnus XXX HVrendilepingu sõlmimisel Nikolai G ´i nimele välja antud ID kaardi nr XXX, mille tulemusel sõlmis HVOÜ H nimel Sergei Kolesnikovi kui Nikolai G esinenud isikuga rendilepingu kümblustünni rentimiseks tähtajaga 19.02.2010, kusjuures Sergei Kolesnikov esitas rendilepingus Nikolai G elukohaks suvalise aadressi Kirsi pst 12, Saue ja maksis vastavalt varem kokkulepitule HV renditasu 1500 krooni sularahas, mille järgselt sai Sergei Kolesnikov koos Dmitri Andrianoviga enda valdusesse kümblustünni maksumusega 20 000 Eesti krooni koos seda vedava järelhaagisega Tiki Treiler, registreerimisnumbriga XXX, maksumusega 14 300 Eesti krooni. Seejärel sõitis Sergei Kolesnikov koos Dmitri Andrianoviga Pärnust Tallinna suunas eesmärgiga kümblustünn koos haagisega omanikule mitte tagastada. Tallinn-Pärnu mnt-l vahetasid Sergei Kolesnikov ja Dmitri Andrianov sõiduautol Opel Combo registreerimisnumbrid ümber õigete vastu, kuid samal päeval, s.o 16.02.2010 kell 20.48 peeti sõiduauto Opel Combo koos selle järel oleva haagisega Põhja Prefektuuri politseipatrulli poolt Tallinnas Pärnu mnt 135 maja juures kinni ning haagis koos kümblustünniga tagastati OÜ-le H . 4 Selliselt tekitas Dmitri Andrianov koos Sergei Kolesnikoviga OÜ H esindajale HVvaralise kasu saamise eesmärgil ebaõige ettekujutuse tegelikult rendilepingu sõlminud isikust ja kavatsusest kümblustünn koos järelhaagisega OÜ-le H rendilepingu tähtaja lõppedes tagastada, mille tõttu OÜ H esindaja, eksimusse sattudes teostas varakäsutuse, andes kümblustünni koos haagisega üle Sergei Kolesnikovile ja Dmitri Andrianovile. Seega pani Sergei Dmitri Andrianov toime varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isikute grupis, s.o.
KOHTUISTUNGIL UURITUD JA TUVASTATUD ASJAOLUD: Süüdistatav Sergei Kolesnikov tunnistas end kohtuistungil talle kohtueelses menetluses inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi ja kahetses toimepandut. Süüdistatav Sergei Kolesnikov kinnitas, et ta esitas kannatanule rendilepingu sõlmimisel kümblustünni koos järelhaagisega saamiseks teise isiku ID kaardi, oma elukoha aadressi rendilepingus ütles ta esimese meeldetulnud aadressi. Samuti kattis vale numbrimärgiga kinni sõiduki õige tagumise numbrimärgi teel Tallinnast Pärnusse ja tagasi. Kolesnikovi ütluste kohaselt kaassüüdistatav Dmitri Andrianov tema poolt kuritegude toimepanemisest midagi ei teadnud, teadis ainult seda, et sõidab Pärnust Kolesnikovile sünnipäeva pidamiseks kümblustünni tooma. Andrianov ei osalenud lepingu sõlmimisel ega järelkäru kinnitamisel. Andrianovit palus ta seetõttu, et tema enda sõidukil puudus järelkäru vedamise konks. Ta pidi Andrianovile sõiduks ostma kütust. Nad sõitsid pärast tankimist tankurist natukene edasi ja Kolesnikov palus Andrianovil uuesti peatuda, Kolesnikov teadis, et Andrianov autost välja ei tule. Vale numbri paigaldas ta samas tanklas, kus nad kütust võtsid, kuid tankurist ja turvakaamera vaateväljast eemal. Pärnus Savi tänaval kinnitas ta koos kannatanu esindajaga Andrianovi autole järelkäru koos kümblustünniga. Pärnus mitte kaugel Savi tänavast palus ta Andrianovil auto peatada, et kontrollida käru kinnitust. Läks auto taha, eemaldas vale numbrimärgi ning viskas vale numbrimärgi lumme. Sõiduki esinumber oli lumega kaetud ilmastiku tõttu. Kohus avaldas prokuröri taotlusel kohtuistungil kahtlustatava Kolesnikovi ülekuulamise protokolli teise lõigu, mis algab kuupäevaga 26.02.2010.a. (prokuröri toimik lk 49), 7 lauset, mille kohaselt paigaldas Sergei Kolesnikov Dmitri sõidukile vale numbrimärgi tanklas. Süüdistatav selgitas kohtuistungil, et tegelikkuses toimus numbrimärgi paigaldamine tankla territooriumil. Tankla asub suurel territooriumil. Ta väljendus eeluurimisel ebatäpselt. Süüdistatav selgitas, et selliseid asju ei tehta kaamera silma all, ta pidas silmas tankla territooriumi. Uurijale ta ei öelnud, et nad teist korda veel peatusid, kuivõrd tema arvates uurija seda ei küsinud. Süüdistatav selgitas, et ta palus Andrianovil sõiduk teistkordselt so pärast tankimist veelkord peatada põhjusel, et tal olid asjad taga. Teistkordne peatumiskoht oli väljasõidutee juures tankla territooriumil, enne maanteele väljasõitu. Vale numbrimärgi viis Kolesnikov Andrianovi kaubikusse oma kotis. Pärast, numbrimärki ära võttes, palus Kolesnikov Andrianovil kaubiku peatada põhjusel, et ta soovis kontrollida järelhaagise kinnitust. Kolesnikov eemaldas vale numbrimärgi ja viskas selle minema. Kuna süüdistataval oli vaid üks numbrimärk, paigaldas ta ainult tagumise. Eesmise numbrimärgi vahetamisel oleks Andrianov näinud, et ta seda paigaldab. Süüdistatav Dmitri Andrianov ennast kohtueelses menetluses ega kohtumenetluses talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi ei tunnistanud. Süüdistatav andis kohtuistungil ütlusi, et ta ei teadnud Kolesnikovi poolt kuritegude toimepanekust. Kolesnikov palus Andrianovil Pärnusse sõita põhjusel, et Kolesnikovil oli tulemas sünnipäev ja ta tahtis endale kümblustünni rentida. Kolesnikov lubas, et tangib Andrianovi autot. Kolesnikovi autol 5 ei olnud konksu, Andrianovi isa sõidukil oli. Andrianovil ei tekkinud kordagi kahtlust, et Kolesnikov võiks midagi ebaseaduslikku toime panna. Kuna ta Kolesnikovi tundis, pidas ta igati normaalseks head tuttavat aidata. Pärnusse sõit ei olnud kauge sõit. Kolesnikovil oli pakiruumis kott ja ta käis sealt termost võtmas. Tanklas peatusid nad kütuse tankimiseks, Kolesnikov maksis kütuse eest. Peale tankimist, kui nad olid tankurist veidi edasi liikunud, Kolesnikov ütles, et tahab midagi kotist võtta, Andrianov peatas sõiduki. Kolesnikov oli ära paar minutit ja siis sõitsid edasi. Pärnus, kus võeti järelkäru koos kümblustünniga, tema autost välja ei läinud. Kolesnikov ütles, et ära tule välja, ta ajab ise asja korda ning Kolesnikov näitas, kuhu oli vaja tagurdada. Seda, et Kolesnikovil on kellegi kolmanda isiku dokument, Andrianov ei teadnud. Kui politsei neid Tallinna piiril kinni pidas, arvas Andrianov, et kontrollitakse dokumente, hiljem sai teada, et oli mingi probleem. Politseinik võttis Kolesnikovi oma autosse, teine politseinik istus Andrianovi autosse ja sõideti politseiosakonda. Uurijale andis Andrianov samasuguseid ütlusi. Kui Andrianov oleks teadnud, et Kolesnikov kavatseb panna toime kuriteo, ei oleks ta kindlasti Kolesnikoviga kaasa läinud. Teel Pärnusse peatusid Andrianov ja Kolesnikov tulede puhastamiseks, kuna sadas tihedat lund, siis peatuti tankimiseks ja veelkord tankla territooriumil, selleks, et Kolesnikov saaks kotist midagi otsida. Andrianovi hinnangul peatuti teel Pärnusse veel korra, et vaadata kaarti, kus asub Savi tänav. Kohus avaldas prokuröri taotlusel kohtuistungil kahtlustatava Andrianovi kahtlustatavana eeluurimisel antud ütlustest ülevalt 8-nda lause poole pealt kuni 10 lauseni, mille kohaselt süüdistatavad tankisid umbes 40km enne Pärnut Lukoili tanklas u 200 krooni eest, Andrianov tankis ja Sergei läks sisse maksma. Sealt edasi sõideti otse Pärnusse, kui süüdistatav õigesti mäletab siis Savi tänavale. Andrianov selgitas öeldu kohta, et ta ei pidanud teistkordset peatumist tähtsaks, kuna nad peatusid tankla territooriumil. Andrianov ei mäleta, kas ta käis tanklas olles sõiduki esiosa juures, kui, siis jälgis ta rohkem tulesid. Mitu korda pärast Pärnust lahkumist Kolesnikov ja Andrianov teel Tallinna peatusid, Andrianov ei mäleta aga ühe korra kindlasti. See toimus 50 m peale territooriumilt väljasõitu. Kolesnikov palus peatuda, et kontrollida, kas haagis on kinni. Kolesnikov oli ära paar minutit ja sõitsid nad edasi, rohkem ei peatunud. Andrianov ei läinud ise välja kontrollima, kuna oli külm ja Kolesnikov ütles, et teeb kõik ise. Andrianov ei ole kunagi konksu kasutanud. See ei ole Andrianovi vaid tema isa auto. Andrianov on märgitud dokumentides kasutajaks, ta sõidab vahel sellega. Uurija ei küsinud selgelt kõikide peatuste kohta. Kannatanu OÜ J (varasema ärinimega OÜ H ) seaduslik esindaja HVandis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt OÜ H tegeles 2010.a. alguses sporditarvete, veesõiduvarustuse ja kümblustünnide renditeenustega. Kannatanu esindaja selgitas kohtus, et süüdistatava Kolesnikoviga sõlmis ta 2010.a. veebruaris kümblustünni rendilepingu. Süüdistatav võttis ühendust telefoni teel, umbes nädal enne rendilepingu sõlmimist. Süüdistatav küsis lepingutingimuste kohta, kuidas tünni vedada, mis maksab. Mõned päevad enne helistas süüdistatav uuesti ja leppis rendipäeva kokku. Rentima tulles süüdistatav helistas tee pealt ja küsis kuidas tulla Savi 17. Süüdistatav jõudis kohale pärast tööpäeva lõppu, kella 19:00 paiku heledat värvi kaubikuga Opel Combo. Sõidukit juhtis teine isik, kellega kannatanu esindaja ei kohtunud. Sõidukist väljus ainult kaasreisija st kelles ta tunneb kohtusaalis ära süüdistatav Kolesnikovi, juht autost välja ei tulnud. Kuivõrd kõik oli telefoni teel varem kokku lepitud, läksid kannatanu ja süüdistatav kontorisse. Süüdistatav esitas dokumendi, kannatanu esindaja täitis ära rendilepingu väljad, küsis süüdistatavalt aadressi ja telefoninumbrit ning tegi süüdistatava poolt esitatud ID kaardist koopia. See on tavaline protseduur mida rendilepingu sõlmimisel tehakse. Rendileping sõlmiti kolmeks päevaks, rendile anti kümblustünn koos järelhaagisega, millel see tünn on transportimiseks ja mõned tarvikud – trepp, tünni kaas, 6 tünni ahju korsten. Sõiduki registreerimisnumbrit kannatanu esindaja ei mäleta, aga ta teeb alati, enne kui auto ära sõidab sellest sõidukist ja sellest mis temalt renditi foto. Ka seekord tegi kannatanu esindaja sõidukist foto tagant poolt paremast küljest. Kannatanu esindaja tegi paar fotot, nii et jääks peale sõiduk koos haagisega ja ka sõiduki number. Haagise paigaldas kannatanu koos rentnikuga. Pärast sõiduki ärasõitu tekkis kannatanu esindajal kõhklus ja ta sisestas sõiduki numbri internetti sõidukite andmebaasi ja sai vastuse, et selline sõiduk ei ole registreeritud. Seejärel tekkis kohe kannatanu esindajal kahtlus ja ta helistas politseisse umbes 5-10 minutit pärast rentniku ärasõitu. Kannatanu esindajale tundus esitatud ID- kaardil olev foto süüdistatavaga sarnane. Kannatanu esindaja helistas politseisse ja rääkis loo ära mistõttu tal paluti tulla politseisse avaldust kirjutama. Kannatanu esindaja läks politseisse ja kirjutas avalduse. Kuivõrd kannatanu koheselt politseist abi ei saanud ning ta kartis oma varast ilma jääda, helistas ta oma vennale ja palus vaadata kas selline auto sõidab Tallinna poole. Kannatanu esindaja vend läks vaatama ja märkas seda autot ning ütles, et auto taganumber ei ole enam selline, nagu oli öelnud kannatanu. Kannatanu esindaja palus, et ta vend helistaks Tallinna politseisse ja politsei tuli appi. Vend andis juhiseid ja auto peeti kinni. Haagise ja tünni koos tarvikutega on kannatanu esindaja saanud tagasi. Tunnistaja VV andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta oli koos kolleegiga tööl 16.02.2010.a. õhtusel ajal, nii kella 21-22 paiku pidasid nad vana Järve keskuse lähedal Pärnu maanteel Tallinnas kinni valget värvi sõiduki koos järelhaagisega. Haagisel oli peal tünnisaun. Tunnistaja kontrollis sõidukis olnud isikute dokumente ja hiljem toimetas nad Kesklinna politseiosakonda. Kinnipidamise juurde jõudis hiljem ka kümblustünni omanik. tunnistaja mäletab, et oli probleem sõiduki registrinumbritega, kinnipidamise hetkel sõidukil olev number vastas registriandmetele. • • • • • • Kohus uuris kohtuistungil ka järgmisi kirjalikke tõendeid: Kohtule esitatud rendilepingust nähtub, et Nikolai G (isikukoodiga XXX elukohaga XXX) on 16.02.2010.a. H -OÜlt rentinud kümblustünni ja järelhaagise Tiki Treiler registrinumbriga XXX. Rendiobjektide tagastamise tähtajaks on kokkulepitud 19.02.2010.a. Rendilepingule on lisatud ka valguskoopia Nikolai G le kuuluvast ID kaardist nr XXX. HV poolt vahetult pärast rendilepingu sõlmimist tehtud fotodelt nähtub, et järelhaagis koos kümblustünniga on ühendatud valge sõidukiga Opel Combo registrimärgiga XXX. Maanteeameti Liiklusregistri Tallinna büroo 08.07.2011.a. teatise nr 11-00638/061 ja sellele registritoimingute väljavõtete lisatud kohaselt on Opel Combo VAN, registreerimismärgiga XXX omanikuks VA ja kasutaja Dmitri Andrianov. Samuti nähtub nimetatud teatisest ja selle lisadest, et sõiduk Mercedes Benz L 408D, registreerimismärgiga XXX on registrist kustutatud 05.03.2008.a. seoses kasutamisest loobumisega. Kohtule esitatud UI OÜ kassasissetuleku orderi nr 1784 kohaselt on H OÜ seaduslik esindaja tasunud kümblustünni eest UI OÜ-le 20.05.2007.a. 20 000 krooni. Arve –saateleht nr 98 28.05.2007.a. kohaselt H OÜ on kohustatud tasuma FE OÜ-le järelhaagise Tiki –Treiler eest 14 300 krooni. Asitõendi 17.02.2010.a. vaatlusprotokolli ning fototabeli kohaselt kriminaalasjas 10230102412, on hõbedast värvi metallist järelhaagisel Tiki Treiler reg.nr-ga XXX puidust kümblustünn läbimõõduga 1,9m, kõrgusega 1,2m. Tünnis on vaheseisnaga ühendatud ahi, samuti on tünnis puitalus ja redel. Fototabelist nähtub, et järelhaagis on ühendatud sõiduki Opel Combo reg. nr-ga XXX külge. Läbiotsimisprotokolli kohaselt leiti sõiduki Opel Combo reg.nr-ga XXX salongist, juhi ja kõrvalistuja istme vahelt kilekottide ja pahna alt Nikolai G ID kaart nr. XXX. 7 • • • Asitõendi 05.03.2010.a. vaatlusprotokolli ning fototabeli kohaselt kriminaalasjas 10230102412, on isikutunnistusel nr XXX märgitud Nikolai G iskuandmed, dokumendi number, kehtivusaeg. Politsei-ja Piirivalveameti kodakondsus- ja migratsiooniameti 05.03.2010.a. teatise nr 15.210/10644 kohaselt on Nikolai G nimele 14.07.2008.a. vormistatud isikutunnistus nr XXX tunnistati 17.03.2009 kehtetuks seoses uue taotluse esitamisega. Uue isikutunnituse taotlemise põhjus oli isikutunnituse nr XXX kaotamine. Videosalvestisest ja selle 13.04.2010.a.vaatlusprotokollist nähtub, et vaadeldaval CD plaadil on üks fideofail nimega 02162010-181400~02162010-181800[02]
lg 2 p 1 ja 3 süüdistuse ümberkvalifitseerimist
lg 2 p 1 põhjusel, et ei ole tõendamist leidnud kuriteo toimepanemine grupis koos Andrianoviga. Kaitsja palus süüdistatavat karistada sanktsiooni alammääras tingimusliku karistusega. Samuti palus kaitsja süüdistatava menetluskulud jätta osaliselt riigi kanda, ning tasuda jäävate menetluskulude puhul määrata pikem maksmise tähtaeg. Süüdistatava Dmitri Andrianovi kaitsja on seisukohal, et süüdistus tema kaitsealuse osas on põhjendamatu. Prokuröri poolt esitatud tõenditest ei nähtu reaalselt mingisugust grupis tegutsemist, ei võõra dokumendi kasutamises ega ka kelmuse toimepanemise osas. Kaitsja on seisukohal, et puuduvad tõendid, et Andrianov oleks olnud teadlik Kolesnikovi tegudest ja seega tuleb Andrianov õigeks mõista. Samuti leiab kaitsja, et juhul kui Andrianov isegi teadis sellest kõigest, oli ta passiivne teo osapool ja prokuröri poolt taotletav karistus on seega liiga range. Tema süü aste on pigem minimaalne, kui seda kohtus leitakse ja siis kaitsja leiab, et tuleks rakendada kergemat karistust, 1.a. vangistust oleks piisav ja seda võiks kaaluda 8 asendada ÜKT-ga, kui kohus leiab, et Andrianov on süüdi selles teos. Kaitsja palub Andrianov õigeks mõista ja menetluskulud riigilt välja mõista. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et kõik kriminaalasjas kogutud tõendid on lubatavad, asjakohased ja nende kogumisel ei ole rikutud kriminaalmenetluse seadustiku sätteid. Karistusseadustiku (
) § 2 lg 2 järgi karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Süüteokoosseisu sätestab
, mille kohaselt süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus või ettevaatamatus. Seaduses võib olla ette nähtud motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus.
järgi kvalifitseeritav kuritegu on teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamine või enda nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi teisele isikule kasutamiseks andmine eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Objektiivne süüteokoosseis seisneb teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamises eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Subjektiivne koosseis eeldab, et dokumendi kasutaja peab seda tegema eesmärgiga omandada õigust, seega peab seda tegema kavatsetult. Muude koosseisu asjaolude suhtes piisab kaudsest tahtlusest.
lg 2 p 1 ja 3 järgi kvalifitseeritav kuritegu on varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomine isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse, varguse või omastamise grupi või kuritegeliku ühenduse poolt. Objektiivne süüteokoosseis seisneb pettuses ehk asjaolude moonutamises ja kannatanu eksimusse viimises, mille tulemusel teeb kannatanu varakäsutuse ning mille tagajärjel saab süüdistatav varalise kasu ja kannatanul tekib varaline kahju. Kelmuse subjektiivne koosseis eeldab tahtlust kõigi objektiivse koosseisu asjaolude suhtes. Tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine peab aga olema teadlik tegevus, seega peab tegutsema vähemalt otsese tahtlusega. Muude objektiivse koosseisu asjaolude suhtes piisab kaudsest tahtlusest. Kehtivas õiguses ei ole nõutav varalise kasu saamise kavatsus, seega piisab koosseisu olemasoluks varalise kasu saamisest kas või kaudse tahtlusega. Kohus, kuulanud ära süüdistatava Dmitri Andrianovi süüd eitavad ütlused, süüdistatava Sergei Kolesnikovi süüd tunnistavad ütlused, kannatanu esindaja Hanno Vimbergi, tunnistaja VVütlused, uurinud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud kirjalikke tõendeid, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Asjaolu, et süüdistatavad Sergei Kolesnikov ja Dmitri Andrianov sõitsid 16.02.2010.a. Dmitri Andrianovi kasutada olnud sõidukiga Opel Combo Pärnusse, et Sergei Kolesnikov saaks sõlmida OÜ-ga H kümblustünni ja järelhaagise Tiki Treiler (reg.nr XXX) rendilepingu, on tõendatud nii süüdistatava Sergei Kolesnikovi kui ka süüdistatava Dmitri Andrianovi ütlustega. Nii on Sergei Kolesnikov kohtuistungil kinnitanud, et ta soovis oma sünnipäevaks rentida Pärnust kümblustünni ning, kuivõrd tema sõidukil ei olnud konksu, mis võimaldaks vedada järelhaagist, palus ta abi Dmitri Andrianovilt. Ka Dmitri Andrianov andis kohtuistungil ütlusi, et Kolesnikov palus Andrianovil Pärnusse sõita põhjusel, et Kolesnikovil oli tulemas sünnipäev ja ta tahtis endale tünni rentida. Kolesnikov lubas, et tangib Andrianovi 9 autot. Kolesnikovi autol ei olnud konksu, Andrianovi sõidukil oli. Ka kinnitasid mõlemad süüdistatavad, et Sergei Kolesnikov sõlmis 16.02.2010.a. OÜ-ga H kümblustünni rendilepingu. Ka kannatanu esindaja tundis kohtuistungil Kolesnikovis ära isiku, kes käis 16.02.2010.a kümblustünni rendilepingut sõlmimas. Võõra dokumendi kasutamine rendilepingu sõlmimisel on tõendatud eelkõige süüdistatava Kolesnikovi enda ütlustega kohtuistungil kui ka kriminaalasjas kogutud muude tõenditega. Süüdistatav Sergei Kolesnikov on ise kinnitanud, et ta esitas kannatanule rendilepingu sõlmimisel vale isikut tõendava dokumendi ning ütles oma elukohaks väljamõeldud aadressi. Kannatanu esindaja selgitas kohtuistungil, et ta kirjutas rendilepingusse need isikuandmed, mis olid kantud rendilepingut sõlmima tulnud isiku st Kolesnikovi poolt esitatud Nikolai G ID-kaardile. See asjaolu on muuhulgas ka tõendatud kohtule esitatud Nikolai G ja OÜ H vahelise 16.02.2010.a. sõlmitud kirjaliku rendilepinguga ning rendilepingule lisatud Nikolai G ID kaardi valguskoopiaga. Samuti leiti sõidukist Opel Combo läbiotsimisel Nikolai G le kuuluv ID kaart. Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et Sergei Kolesnikov on toime pannud teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise. ID - kaart on tähtis isiklik dokument
Ka nähtub eelpooltoodust, et Sergei Kolesnikovi eesmärgiks oli sõlmida võõra ID kaardi abil rendileping kümblustünni kasutamiseks ning saada kümblustünn enda valdusesse. Ülalviidatud 16.02.2010.a. rendilepingu sõlmimisel lõi Sergei Kolesnikov rendileandjas OÜ H ettekujutuse, et ta kavatseb renditud kümblustünni koos järelhaagisega tagastada rendiettevõttesse kokkulepitud tähtajal. Süüdistatav Kolesnikov möönas kohtuistungil, et pigem ta ei oleks kümblustünni tagastanud. Kohtu hinnangul on tõendatud, et tegelikkuses puudus Kolesnikovil juba enne rendilepingu sõlmimist kavatsus renditavat tünni tagastada ning kümblustünn koos haagisega oligi renditud kasu saamise eesmärgil. Sellele viitab muuhulgas asjaolu, et lisaks võõra isikutunnistuse kasutamisele rendilepingu sõlmimisel, püüdis Sergei Kolesnikov igati takistada oma isiku võimalikku hilisemat tuvastamist. Muuhulgas kinnitab seda ka Kolesnikovi poolt kannatanule vale elukoha ütlemine. Ka nähtub kohtule esitatud kannatanu esindaja poolt tehtud fotodest, et sõidukile Opel Combo oli rendileandja territooriumilt ära sõites kinnitatud registrinumber XXX, mis Liiklusregistri andmete kohaselt kuulus selleks ajaks registrist kustutatud sõidukile Mercedez Benz. Samuti oli Sergei Kolesnikov võtnud Tallinnast rendilepingu sõlmimisele Pärnusse kaasa võõra ID kaardi ning juba registrist kustutatud sõiduki numbrimärgi. Sergei Kolesnikov andis kohtuistungil ütlusi, et ta leidis ammu enne kuritegu Nikolai G isikutunnistuse ja võttis selle Pärnusse kaasa. Ka kinnitas Sergei Kolesnikov kohtuistungil, et ta võttis oma garaažist kaasa rendilepingu sõlmimisele registrist kustutatud sõiduki numbrimärgi. Selline ettevalmistus viitab üheselt sellele, et juba enne rendilepingu sõlmimist oli Sergei Kolesnikovil kavatsus mitte tagastada renditavat tünni ning varjata oma tegelikku isikut, viia kannatanu esindaja eksimusse rendilepingu sõlminud isiku osas ja teha seega võimatuks kümblustünni rentinud isiku tuvastamine ja tema vastu nõuete esitamine. Eeltoodust nähtub nii Sergei Kolesnikovi poolt kümblustünni koos järelhaagisega rendileandja petmine, selle tulemusel rendileandja poolt varakäsutuse tegemine ning varalise kahju saamine kui ka süüdistatava poolt varalise kasu saamine. Rendiettevõttest kümblustünni koos järelhaagisega rentimisel eeldas tünni omanik, et rendilevõtja täidab lepinguga võetud omapoolset kohustust kümblustünn koos järelhaagisega kokkulepitud tingimustel ja tähtajal rendileandjale tagastada. Tegelikkusele mittevastava tagastamistahte avaldamine lepingu sõlmimisel viiski rendileandja tegelikest asjaoludest lepingu sõlmimisel eksimusse. Rendileandja poolt rendilepingu omapoolsete kohustuste täitmisega ja kümblustünni koos järelhaagisega Sergei Kolesnikovile üleandmisega toimus varakäsutuste tegemine ja sellest 10 omakorda tekkis rendileandjale antud kümblustünni koos järelhaagisega väärtuses kahju ning süüdistataval samas väärtuses kasu. Kohus ei nõustu prokuröri seisukohaga, et Sergei Kolesnikov ja Dmitri Andrianov panid eelpool nimetatud kuriteod toime ühiselt ja kooskõlastatult. Riigikohus on lahendis nr 3-1-118-08 asunud seisukohale, et „Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline.“ Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et Kolesnikov ja Andrianov sõitsid ühiselt Andrianovi isale kuuluva sõidukiga Pärnust kümblustünni tooma. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et Dmitri Andrianov oleks kuidagi kontrollinud võõra isikut tõendava dokumendi kasutamist või kelmuse toimepanemist. Nii selgitasid mõlemad süüdistatavad kui ka kannatanu esindaja, et rendilepingu sõlmimisel OÜ H asukohas Savi tn 17, Pärnus väljus sõidukist vaid Sergei Kolesnikov. Prokurör tugineb sellele, et Dmitri Andrianov pidi osalema numbri vahetamises või vähemalt olema teadlik tanklas sõiduki numbri vahetamisest Kolesnikovi poolt. Sergei Kolesnikov kinnitas kohtuistungil, et ta kattis Pärnu maanteel asuvas Enge tanklas, tankurist eemal enne maanteele väljasõitu ära sõidukil Opel Combo õige tagumise numbrimärgi kaasa võetud vale numbrimärgiga. Kolesnikovi sõnade kohaselt võttis see aega minuti. Süüdistatav Andrianov kinnitas, et tema numbri katmisest midagi ei teadnud ning kinnitas, et pärast tankimist palus Kolesnikov uuesti peatust. Ka kohtule esitatud videofailist ei selgu, et süüdistatavad oleksid tankimise ajal ühiselt numbrimärgi midagi toimetanud. Nii ei nähtu antud videosalvestisest, et kaubikul oleks avatud tagumisi uksi või süüdistatavatel oleks käes näha numbrimärke. Prokurör tugines ka väidetavale vastuolule süüdistavate eeluurimisel ja kohtuistungil antud ütluste vahel. Vastuolu seisnes prokuröri hinnangul selles, et mõlemad süüdistatavad on eeluurimisel andnud ütlusi selle kohta, et nad tegid teel Pärnusse vaid ühe peatuse, samas kohtuistungil andsid mõlemad ütlusi, mille kohaselt nad pärast tankimist peatusid tankla territooriumil veel ühe korra. Mõlema süüdistatava ütlused on peatuste toimumiste suhtes omavahel kooskõlas ja haakuvad teiste kohtule esitatud tõenditega. Kohtu hinnangul ei ole vastuolu süüdistatavate varasemate ja kohtuistungil antud ütluste vahel. On mõistetav, et tankla territooriumil pärast tankimist koheselt uuesti peatust tehes võisid süüdistatavad Kolesnikov ja Andrianov pidada seda sisuliselt üheks peatuseks. Ka ei nähtu kohtuistungil avaldatust, et süüdistatavaid oleks eeluurimisel detailselt küsitletud iga peatuse kohta. Riigikohtu lahendites on korduvalt väljendatud (RKKK 3-1-1-15-10) seisukohta, et süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav. Kohtu arvates on eluliselt usutav, et kelmusekavatsusega isik või isikud ei vaheta sõiduki numbrimärki tanklas, salvestavate turvakaamerate vaateväljas vaid seda tehakse kaamera salvestusraadiusest eemal. Ka ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et Andrianov oleks kuriteoplaani väljatöötaja või et just Andrianov muretsenud Kolesnikovile vahendid kuritegude toimepanemiseks so võõra ID kaardi ja vale numbrimärgi. Kolesnikov on kinnitanud, et ta leidis võõra ID kaardi ja võttis vale numbrimärgi oma garaažist. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et Kolesnikovi ütlused ei oleks selles osas tõepärased. Kolesnikov kinnitas, et just tema pidas kümblustünni rentimiseks läbirääkimisi ja uuris renditingimusi. Ka kannatanu esindaja andis kohtuistungil ütlusi selle, kohta, et temaga suhtles telefonitsi üks inimene ja see oli Kolesnikov. Seega puuduvad tõendid, mis lubaksid tõsikindlalt ja üheselt väita, et süüdistatavad viisid antud kuriteod läbi ühiselt ja kooskõlastatult ning Dmitri Andrianov on antud kuriteoepisoodide kaastäideviija. Kaastäideviijad peavad olema kokkuleppinud rollijaotuses ja selle 11 vastastikuses sõltuvuses. Süüteo toimepanemine mitme isiku poolt on kaastäideviimisena käsitletav üksnes siis, kui iga kaastäideviija täidab lisaks tahtlusele ka muud eriosa süüteokoosseisus nõutavad tunnused. Käesoleval juhul ei viita ükski kohtule esitatud tõend sellele, et Dmitri Andrianovil oleks olnud kavatsus võõra dokumendi kasutamisega omandada õigust kümblustünni rentimiseks või oleks tal olnud eesmärk viia kannatanu esindaja eksimusse rendiobjektide tagastamise osas. Seega tekkinud kahtlused tuleb, süütuse presumptsioonist lähtuvalt, tõlgendada süüdistatava so Dmitri Andrianovi kasuks. Kohus kontrollib, kas Dmitri Andrianov võiks antud süüdistuses olla kuriteole kaasaaitaja.
lg 3 järgi on kaasaaitaja isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi. Kaasaaitamine on tahtlik tegu ning tahtlus peab olema suunatud põhiteo lõpuleviimisele. Kaasaitamine on tahtlik, kui isik peab võimalikuks, et ta toetab võõrast tegu, mis viiakse lõpule tema teopanuse toel ka siis, kui ta ei kiida seda heaks (RKKK 3-1-1-150-03). Käesoleval juhul ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et Andrianov oleks olnud teadlik sellest, et Kolesnikov paneb toime kelmuse või, et Andrianovil oleks tekkinud või oleks pidanud tekkima kahtlus Kolesnikovi käitumise suhtes. Süüdistatav Kolesnikov on kohtulikul uurimisel kinnitanud, et ta ei vahetanud numbrimärki vaid kattis selle teise numbrimärgiga kinni ning see võttis aega vaid paar minutit. Ka süüdistatav Andrianov on kinnitanud, et Kolesnikov oli tagant autost asju võttes eemal paar minutit. Asja materjalidest ei nähtu, et eeluurimisel oleks kontrollitud, kas ühe numbrimärgi teisega katmine Sergei Kolesnikovi poolt väidetud viisil ja ajaga on võimalik. Seega ei saa tõsikindlalt väita, et Andrianov oli teadlik numbrivahetusest tema sõidukil ja ta seega pidas võimalikuks ja möönas, et Kolesnikov viib läbi kelmuse. Hinnates kõike eeltoodut kogumis, kohus leiab, et ei ole tõendatud Dmitri Andrianovi süü
ja § 209 lg 3 järgi kuritegude toimepanemises tõendamatuse tõttu ning ta tuleb esitatud süüdistuses õigeks mõista. Kohtu hinnangul on Sergei Kolesnikov mõlemad kuriteod toime pannud kavatsetusega, kuivõrd tema eesmärk oli kasutada võõrast isikut tõendavat dokumenti ning sõlmida võõra isiku nimel kümblustünni rendileping. Kolesnikov teadis või vähemalt pidas võimalikuks, et võõra dokumendi kasutamise tagajärjel kannatanu esindaja on eksimuses tema isiku suhtes. Ka oli Kolesnikovi eesmärk viia kannatanu esindaja eksimusse ka rendiobjektide tagastamise võimalikkuse suhtes ning Kolesnikov teadis või vähemalt pidas võimalikuks, et võõra dokumendi kasutamise tagajärjel kannatanu esindaja teeb varakäsutuse ning Kolesnikov saab rendiobjektid enda valdusesse. Eeltoodu põhjal on Kolesnikovi käitumises tuvastatud mõlema episoodi osas nii kavatsetuse voluntatiivne kui ka intellektuaalne element ning seega täidetud teo subjektiivne koosseis. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid. Kohus on seega seisukohal, et Sergei Kolesnikovile süüksarvatavad kuriteod on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud kriminaalasjas kogutud materjalidega. Kuivõrd kohus ei ole tuvastanud, et Sergei Kolesnikov ja Dmitri Andrianov on antud kuriteod toime pannud ühiselt ja kooskõlastatult, ei ole tegemist grupis toime pandud kelmusega ning seega tuleb kelmuse episood ümber kvalifitseerida § 209 lg 2 p 1 järgi. Teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise episood on õigesti kvalifitseeritud
järgi.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 12 Karistuse mõistmisel arvestab kohus
Sergei Kolesnikov pani kuriteod toime kavatsetult: planeerides kuritegu ette ja luues võimalused kelmuse teostamiseks. Sergei Kolesnikovi vastutust kergendavaks asjaoluks on oma süü tunnistamine ja siiras kahetsus.
lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud karistusena eranditult vangistus alates ühest aastast kuni viie aastani. Kohus lähtub karistuse määra valikul süü suurusest ja kuritegeliku käitumise ajaperioodi pikkusest. Ka arvestab kohus asjaoluga, et kannatanule ei ole tema aktiivse sekkumise tõttu kahju tekkinud ja ta on oma vara tagasi saanud. Arvestades taolist asjaolu leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Süüdistatava isikuandmetest nähtuvalt võib teha järeldusi, et tegemist ei ole varavastastest kuritegudest elatuva isikuga, mis tingiks range karistuse määramise. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse suhteliselt ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena, kuid ei pea samas võimalikuks mõista karistust alammääras. Kuivõrd Sergei Kolesnikov pani toime ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule ja
näeb ette kergema karistuse kui
lg 2 p 1 ettenähtud kuritegu, tuleb Sergei Kolesnikovile mõista karistus
lg 1 sätteid arvestades
Kuivõrd inkrimineeritud teo toimepanemisest on möödas pikem ajavahemik ja kohtul puuduvad andmed selle kohta, et süüdistatav oleks toime pannud uusi kuritegusid, siis leiab kohus, et mõistetava karistuse võib süüdistatava suhtes jätta tingimuslikult kohaldamata. Karistamise eesmärk on mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja arvestada tuleb õiguskorra kaitsmise huvisid. Sergei Kolesnikov on kohtu hinnangul aru saanud tema poolt toimepandust, tal on töökoht. Allutades Sergei Kolesnikovi riiklikule kontrollile ning arvestades tema isikuomadusi, on kohtul põhistatud veendumus isiku edaspidises seadusekuulekuses. Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetul hüvitada ka menetluskulud. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 alusel on menetluskuludeks antud asjas määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 kuupalga alammäära ehk 417.03 eurot. Arvestades süüdimõistetu perekondlikku ja varalist seisundit, käib menetluskulude kohene tasumine talle ilmselt üle jõu, mistõttu KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus menetluskulude tasumise ositi 12 kuu jooksul. Dmitri Andrianovi kaitsja advokaat Kalle-Kaspar Sepper esitas kohtuistungil taotluse Dmitri Andrianovile kriminaalasja nr 1-11-9597 menetlemisega seotud õigusabikulude hüvitamiseks summas 2 553.89 eurot. Esitatud taotlusest nähtub, et Advokaadibüroo Sirel & Partnerid on Dmitri Andrianovile esitanud 11.10.2011.a. arve nr 21110006 summas 2 553.89 eurot. Arve spetsifikatsiooni kohaselt on advokaat osutanud Andrianovile õigusteenust 18,5 tunni ulatuses. Antud kriminaalasjas pidas kohus eelistungi 29.09.2011.a. kestusega 20 minutit. Teine eelistung üleminekuga kohtulikule arutamisele toimus 11.10.2011.a., kestusega 3 tundi. Kokku on kohtumentelus kestnud ajaliselt 3 tundi 20 minutit. KrMS § 181 lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskulu valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Riigikohus on lahendites nr 3-1-1-125-04 ja 3-1-1-87-09 valitud kaitsjale makstud tasu mõistlikkuse üle otsustamise osas väljendanud seisukohta, et valitud kaitsjale makstud tasu mõistlikkuse üle otsustamisel tuleb kohtul lahendada küsimus selle tasu maksmise vajalikkusest ja põhjendatusest konkreetses kuriteoasjas ning arvestada selle asja keerukuse 13 astet. Vähetähtis ei ole kaitsja poolt kohtuistungitel osalemiseks ja asja ettevalmistamiseks kulutatud aeg ja kohtu hinnang selle kohta, kas kaitsja poolt tehtud töö maht on olnud vajalik ja põhjendatud. Mitmete kohtuistungite korral peab kohus hindama ka seda, kas asja korduval arutamisel igaks istungiks ettevalmistamise maht suureneb või kahaneb. Samuti tuleb kohtul arvestada asjaolu, kuidas see tasu, arvestades tehtud töö mahtu, suhtestub sama töömahu täitnud määratud kaitsjale hüvitatava tasuga, aga samuti vabariigi statistiliselt keskmise kuutöötasuga. Valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kindlakstegemisel ei saa piirduda ainult kaitsealuse poolt juba makstud tasuga. KrMS § 175 lg 1 p 1 ja § 181 lg 1 eesmärki arvestades pole oluline kas õigeksmõistetu on valitud kaitsja osutatud õigusabi eest kohtukulude küsimuse otsustamise momendiks juba tasunud või mitte ning kaitsjale makstava tasu hüvitamiseks piisab sellest, kui õigeksmõistetul on tekkinud sellise tasu maksmise kohustus. Kohtu hinnangul on esitatud õigusabiarve ülepaisutatud ning advokaadi poolt taotletud õigusabisummat tuleb vähendada. Nii on eelpoolviidatud arve spetsifikatsioonis märgitud, et advokaat kulutas kohtueelsele menetlusele 4,5h, 05.09.2011.a. tutvumisele süüdistusaktiga ja nõupidamisele kliendiga 2,5h, kaitseakti koostamisele 23.09.2011.a. 2,75h. 28.09.2011.a. tegi advokaat ettevalmistusi Harju Maakohtu 29.09.2011.a kohtuistungiks 1,75 h ulatuses ja töötas läbi kriminaalasja toimiku. Samas kestis 29.09.2011.a kohtuistung vaid 20 minutit. Sisulist arutelu asjas ei toimunud kuivõrd istung lükkus edasi põhjusel, et kannatanu esindaja ei ilmunud kohtuistungile. Samuti on spetsifikatsioonis märgitud, et advokaat on 10.10.2011.a teinud kriminaalasjas 1-11-9597 ettevalmistusi Harju Maakohtu 11.10.2011.a kohtuistungiks 0,75h ulatuses ja töötas taas kord läbi kriminaalasja toimiku. Kliendi kaitsmisele Harju Haakohtu 11.10.2011.a. istungil on kulunud 5 h, tegelikkuses kestis istung 3 h. Kohtu hinnangul ei ole advokaadi poolt esiletoodud ettevalmistuse ajakulu kooskõlas kriminaalasja keerukusega ning seega ei ole põhjendatud õigusabikulude hüvitamine 18,5 h ulatuses. Kohus peab põhjendatuks kulude hüvitamist 14,75 h ulatuses so summas 1 696.84 eurot. Kohus mõistab Dmitri Andrianovi temale esitatud süüdistuses
lg 2 p 3 ja § 349 järgi õigeks, seega tuleb Dmitri Andrianovi poolt valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu summas 1 696.84 eurot eurot jätta riigi kanda ning see tuleb riigi eelarvest hüvitada vastavalt taotlusele Advokaadibüroole Sirel & Partnerid. Kohus juhindus KrMS § 306, 309, 310- 312, 314. Helve Särgava Kohtunik 14
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.