KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 27.10.2011 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-09-9819 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Kaitsja vandeadvokaat Kaido KO

§75

-1 lg.3 määrata Kalev MOROZOVILE elektroonilise valve pikkuseks 8 (kaheksa) kuud.

§76lg.4 määrata Kalev MOROZOVILE katseaeg kuni 23.01.2013.

Kohustada Kalev MOROZOVIT katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta 1 - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada Kalev MOROZOVIT katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 7 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Määrata Kalev MOROZOV kriminaalhooldusele Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§75

-1 lg.4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge.

§78p.2 hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Vabastada Kalev MOROZOV karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Rahuldada vandeadvokaat Kaido KOOGA taotlus, määrata tema poolt Kalev MOROZOVILE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi eest ja mõista välja riigituludest 76 (seitsekümmend kuus) eurot 70 senti (s.h. ettevalmistus 15,98 eurot, vestlus kaitsealusega 31,96 eurot, esinemine kohtuistungil 15,98 eurot, käibemaks 12,78 eurot). Jätta kaitsjale (vandeadvokaat Kaido KOOGA) kohtulikus menetluses makstud tasu 76 (seitsekümmend kuus) eurot 70 senti Eesti Vabariigi kanda. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 2 Viru Vangla esitas 03.10.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Kalev Morozovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Kalev Morozov on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 05.08.2009 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.2 p.2 ja §185 lg.2 p.2, 3 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1 kohaldamisega vangistusega 4 aastat alates 23.01.2009. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 1 distsiplinaarkaristus, mis käesoleval ajal ei kehti. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neljandat korda, vangistuses viibib esimest korda. Kuriteo toimepanemise põhjus ja ajend on majandusliku kasu saamine. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks ning kuritegude laad on erinev. Kinnipeetav ei alustanud alanud õppeaastal õpinguid, ta töötab põllumajandusettevõttes xxx OÜ. Kinnipeetav on vangistuses osalenud psühholoogilistel nõustamistel ja läbinud sotsiaalprogrammi Õige hetk. Kinnipeetava sotsiaalvõrgustiku moodustavad ema, isa, poeg, vend ja elukaaslane. Kinnipeetav suhtleb tihti perekonnaga, omavahelised suhted on toetavad. Kinnipeetava tutvusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid. Kinnipeetava rahalised nõuded on tagatud, vabanemisfondis on 834,06 eurot. Kinnipeetav on suhtlemisel avatud, enesekindel ja rahulik, agressiivset käitumist ja enesevalitsuse kaotamist ei esine. Kinnipeetav on ohtlik ühiskonnas avalikkusele üldiselt. Võimalik oht seisneb narkootikumide käitlemises, mille puhul on ohustatud rahva tervis, ja alkoholijoobes sõiduki juhtimises, mille puhul kinnipeetav paneb ohtu nii enda kui kaasliiklejate tervise. Kinnipeetav asub avavanglaosakonnas. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava lähedased on elukaaslane, vend, vanemad ja sõbrad. Kinnipeetava vanemad on teda vangistuse ajal stabiilselt toetanud ning hoolitsenud ka kinnipeetava kaheaastase poja materiaalse toimetuleku eest. Kinnipeetava poeg elab koos emaga ning on kinnipeetavat vangistuses külastanud ühel korral. Kinnipeetav on ise märkinud enda lähedaseks elukaaslase, kes ei ole poja ema. Elukaaslane on valmis kinnipeetavat vabaduses igakülgselt toetama. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama elukaaslase sõbranna emale kuuluvasse korterisse koos elukaaslase ja viimase 8aastase tütrega. Korteri omanik ja tema tütar on kirjaliku nõusoleku andnud. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda tööle sõbrale kuuluvasse firmasse xxx, garantiikiri ja telefoniline kinnitus on kriminaalhooldusametnikule antud. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi summas 5142,46 eurot. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neljal korral, vangistust kannab esimest korda. 27.01.2005 – 26.07.2006 viibis kinnipeetav kriminaalhooldusametniku järelevalve all, katseaeg ei kulgenud edukalt. Maakohtu istung Kinnipeetav Kalev Morozov taotles maakohtu istungil enda vabastamist, seletas, et asub avavanglaosakonnas, töötab väljaspool vanglat ja on käinud neli korda probleemideta lühiajalisel väljasõidul. 3 Prokuröri abi Sergei Travnikov maakohtu istungile ei ilmunud. Oma kirjalikus seisukohas toetas prokuröri abi kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega pikkusega 8 kuud. Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga vabastamist ja palus taotlus rahuldada. toetas maakohtu istungil kinnipeetava Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§76

lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neli korda, kuid tegemist on kinnipeetava esimese reaalse vangistusega. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust raske rahvatervisevastase kuriteo toimepanemise eest. Kinnipeetavale mõistetud karistusest on ta käesolevaks ajaks ära kandnud 2 aastat 9 kuud ja kanda on veel 1 aasta 3 kuud. Vangistuses on kinnipeetavale määratud distsiplinaarkaristusena 09.03.2010 noomitus, käesoleval ajal on see kustunud. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus asuda elama I. S. kuuluvasse korterisse. Kirjalikud nõusolekud kinnipeetava sinna elama asumiseks on olemas (t.l.70-72), korter vastab elektroonilise järelevalve seadme paigaldamise tingimustele (t.l.69). Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteerinud töökoha xxx (t.l.73). Tegemist on sanitaartehniliste tööde teostamisega. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetav on vangistuse ajal hoidnud kontakti perekonnaliikmetega – venna, vanemate ja elukaaslasega. Lisaks on kinnipeetav hoidnud sidet ka oma pojaga eelmisest kooselust. Seega on kinnipeetaval vabanemise korral olemas toetav sotsiaalne lähivõrgustik. Kuigi korduvakaristatus võib olla selliseks asjaoluks, mis võib välistada kinnipeetava vabastamise vangistusest tingimisi enne tähtaega, leiab maakohus siiski, et on otstarbekas kinnipeetav käesoleval ajal vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kuna vabanemine elektroonilise järelevalvega piira kinnipeetava elu suuremal määral, kui vabanemine ilma selle kontrollita, on kinnipeetaval võimalus näidata, et ta suudab edaspidise elu elada seaduskuulekalt. Ühtlasi on vabanemise efektiivsus suurem. Sellisel juhul on kinnipeetav ka vabaduses tugevdatud järelevalve all ning teda on resotsialiseerumisel võimalik suunata. Kuigi kriminaalhooldusametniku kirjalikus arvamuses on viide asjaolule, et eelmine katseaeg ei kulgenud kinnipeetaval edukalt, leiab maakohus, et ametniku arvamuses viidatud riske on võimalik vähendada kriminaalhooldusalase töö käigus. Vabastades kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal 4 on võimalik tema üle teostada kontrolli ja jälgida tema tegevust veel kuni 23.01.

1. Elektroonilise järelevalve tähtaja määramisel võtab kohus arvesse kuriteo raskust, kinnipeetava isikut, Viru Vangla iseloomustust, kriminaalhooldusametniku ja prokuröri abi kirjalikke arvamusi, mõistetud karistuse ja kanda jäänud karistuse tähtaega. Maakohus peab otstarbekaks kohaldada kinnipeetavale sellise pikkusega elektroonilise järelevalve tähtaeg, mis on lähemal maksimaalsele ajale ja määrab elektroonilise järelevalve pikkuseks 8 kuud. Vastavalt KarS §75-1 lg.4 hakkab elektroonilise järelevalve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vastavalt KarS §76 lg.4 määrab maakohus kinnipeetavale katseaja kuni tema tegeliku karistusaja lõpuni, s.o. kuni 23.01.
2. Vastavalt KarS §78 p.2 hakkab katseaeg kulgema alates kohtumääruse jõustumisest. Katseajal allutatakse kinnipeetav KarS §75 lg.1 p. 1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks järgmiste KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7 sätestatud lisakohustuste panemise kinnipeetavale: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vangistusest vabanemist - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Maakohus leiab, et esimene lisakohustus on vajalik seetõttu, et Karistusregistri väljavõtte kohaselt on kinnipeetavat karistatud alkoholijoobes autojuhtimise eest nii väärteo- kui kriminaalkorras, Viru Vangla iseloomustuse kohaselt esineb ohtlikkus ka seoses narkootikumidega. Tööle asumine või töötuna arvele võtmine tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse ja regulaarse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti annab tööle asumine kinnipeetavale tegevust ja vähendab vaba aega. Kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise keeld vähendab uute kuritegude toimepanemise ohtu. Kuna viimase kuriteo on kinnipeetav toime pannud grupis, aitab kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise keeld ka väljuda sellest ringist, mis omakorda vähendab uute kuritegude toimepanemise ohtu. 5 Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 76,70 eurot. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja jätab selle summa Eesti Vabariigi kanda. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
3. Anne PALMISTE Kohtunik 6