Kriminaalasi nr 1-11-9609 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26 oktoober 2011 a Jõgeva kohtumaja (istung toimus 19 oktoobril 2011 a Tartu kohtumajas) Kriminaalasja number 1-11-9609 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Taotlus Urmas Liivati tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu URMAS LIIVAT Asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxisikukood 36906232752 RESOLUTSIOON Jätta Urmas Liivat tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Urmas Liivat on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 15.08.2006.a otsusega kriminaalasjas nr 105-2065 KrK § 1151 lg 2 ja KarS § 141 lg 2 p 1, 5, 6 järgi ning karistuseks on KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud 9 aastat vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 06.09.2005.a ja lõpeb 05.09.2014.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 05.09.2011.a. Tartu Vangla edastas 31.08.2011.a Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 19.10.2011.a seisuga on Urmas Liivati kandmata karistusaeg 2 aastat 10 kuud 17 päeva vangistust. 1
(3)Urmas Liivat on varem kriminaalkorras karistatud 3 korral: 1) 17.01.1985.a Tartu Linna Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 88 lg 3 ja § 139 lg 3 järgi 2 aastat vabadusekaotust, kohtuotsuse täitmine edasilükatud 2 aastaks; 2) 14.11.1985.a Tartu Linna Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 139 lg 3 järgi 3 aastat vabadusekaotust, lõplikuks karistuseks 4 aastat vabadusekaotust; 3) 19.09.1991.a Tartu Linna Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 139 lg 3 järgi 2 aastat 6 kuud vabadusekaotust. Prokurör ei toeta Urmas Liivati ennetähtaegset vabastamist. U. Liivati puhul saab tema iseloomustavatest materjalidest järeldada, et käesolevaks ajaks ei ole vangistus oma eesmärki täitnud. U. Liivat on sooritanud raske kuriteo, mille toimepanemist ta käesoleval ajal tunnistanud ei ole. Kui isik ei tunnista oma süüd, siis ei ole võimalik ka oma tegudest õigeid järeldusi teha ja enda käitumist ning hoiakuid muuta. Sellest tulenevalt on ka risk uute kuritegude toimepanemiseks suur. Kindlasti oleks vajalik tema puhul ka teatud sotsiaalprogrammide läbimine, mille põhjal oleks võimalik teha järeldusi, et kas antud isikut saab usaldada niivõrd, et teda on võimalik ennetähtaegselt vabastada. Seda, et karistus oma eesmärki täitnud ei ole, tõestavad ka 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Lisaks leiab prokurör, et arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid (alaealise lapse suhtes peresiseselt süstemaatiliselt ja pika aja vältel toime pandud seksuaalkuritegude), siis võib pidada neid raskeks. Sellest tulenevalt leiab prokurör õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt, et käesolevaks ajaks ärakantud karistuse pikkus ei ole vastavuses kuriteo raskusega ja U. Liivati ennetähtaegne vabastamine riivaks oluliselt avaliku õiglustunnet. Urmas Liivat ise leiab, et teda võiks vabastada enne tähtaega. Vangistuse ajal on ta sotsiaalgruppe läbinud ja ka tööl käinud. Käesolevaks ajaks on ta aru saanud, mille eest vangis viibib, kuid ei ole selle kohta midagi öelda. Kohus võiks ta vabastada, kuna kinnipeetava arvates on ta oma karistust piisavalt saanud ja on igati motiveeritud, et uuesti ühiskonda sulanduda ja täisväärtuslikku elu elada. Ma ei taha rohkem kuirtegusid teha ja tahan näha oma laste kasvamist. Elama asuks ta vanemate juurde, kes on küllaltki vanad ja neid oleks vaja aidata. Töö leidmisega ei tohiks kinnipeetava arvates vabaduses probleeme olla. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Urmas Liivat on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kahe kolmandiku. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri arvamusega ning kuulanud kohtuistungil ära süüdimõistetu , on seisukohal, et käesoleval ajal oleks Urmas Liivati vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Kohus nõustub prokuröri poolt väljatooduga, et arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, on tegemist raske kuriteoga, mille eest käesolevaks ajaks ärakantud karistuse pikkus ei ole vastavuses kuriteo raskusega ja U. Liivati ennetähtaegne vabastamine riivaks oluliselt avaliku õiglustunnet. Lisaks nähtub vangla materjalidest, et kinnipeetav ei ole kasutanud võimalusi, milliseid on peetud vajalikuks tema mõjutamiseks, et hoida teda uute sarnaste kuritegude toimepanemisest. Ta on küll osalenud Tagasilanguse ennetamise programmis 2
(3)seksuaalkurjategijatele, kuid see jäi tervikuna lõpetamata, kuna Urmas Liivat keeldus grupitööle järgnema pidanud individuaaltööst. Lisaks nähtub kinnipeetava isiklikust toimikust, et Urmas Liivatit on vangistuse ajal ka distsiplinaarkorras karistatud. Ise hindab ta rikkumisi tühisteks, kuid rikkumiste tõsidus nähtub määratud karistustest – ühel korral on teda karistatud kartseriga kolmekuulise katseajaga. Taotlemaks ennetähtaegset vabastamist, peaks süüdimõistetu käitumine vangistuses olema laitmatu, et saaks asuda seisukohale, et ta on karistusest vastavad järeldused teinud ning, et ta suudab ka vabaduses järgida katseajaga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426, 432. Kohtunik 3
(3)