← Eesti

1-11-582/19

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.09.2011. a, Tallinn Kohtuasja number 1-11-582 Kohtukoosseis Eesistuja Sten Lind, liikmed Julia Katškovskaj

§ 238lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ning vähendatud karistuse suuruseks on 2 kuud ja 20 päeva. Kar

S § 65 lg 2 alusel liita Harju Maakohtu 31.05.2006. a otsusega mõistetud ja ärakandmata 1

(4)karistus 3 kuud vangistust ja liitkaristuseks on 5 kuud ja 20 päeva vangistust. Karistusest tuleb KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kantuks eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva ning ärakandmisele kuulub 5 kuud ja 18 päeva vangistust. Apellatsioon rahuldada. Apellatsioonimenetluse menetluskulud – kaitsja tasu 105,67 – jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Pärnu Maakohtu otsusega tunnistati Kaido Kuusik süüdi KarS § 169 järgi ja karistati teda rahalise karistusega ükssada kakskümmend
(120)miinimumpäevamäära, mida

§ 238lg. 2 kohaselt vähendati ühe kolmandiku võrra s.o. kaheksakümne

(80)miinimumpäevamäärani. Seoses vahistamisega 13.- 14. detsembrini 2010.a. luges kohus rahalise karistuse kuue
(6)päevamäära osas kantuks ja tasuda jääb seitsekümmend neli
(74)päevamäära, millele vastab kakssada kolmkümmend kuus
(236)eurot ja 80 senti. KarS § 66 lg. 1 kohaselt määras kohus rahalise karistuse täitmise ositi ühe
(1)aasta jooksul s.o. üheksateist
(19)eurot ja 73 senti kuus. Kaido Kuusik mõisteti süüdi selles, et ta, olles kohustatud Rapla Maakohtu
  1. juuni 2000.a. otsuse alusel tasuma igakuuliselt Sirgi Tammiku kasuks 1000 krooni elatist
  2. mail
  3. aastal sündinud tütre Edna Kuusiku ülalpidamiseks ja Pärnu Maakohtu
  4. novembri 2009.a. otsuse alusel 4000 krooni kuus, on alates
  5. maist 2006.a. s.o. pärast Harju Maakohtu süüdimõistvat kohtuotsust elatise maksmisest kõrvalehoidumise eest, hoidunud elatise maksmisest kuritahtlikult kõrvale.
  6. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kannatanu, kes taotles otsuse tühistamist mõistetud karistuse osas ja uue otsusega karistusena vangistuse mõistmist. Kannatanu leiab, et maakohus ei ole karistuse mõistmisel piisavalt arvestanud süüdistatava varasemat käitumist. Mõistetud karistus ei ole küllaldane ega otstarbekas edaspidise kuritegeliku käitumise vältimiseks. Vastavalt Riigikohtu 11.10.
  7. a otsusele peab vanem lapse ülalpidamiskohustuse täitmiseks ise aktiivselt käituma. K. Kuusik ei ole kunagi näidanud lapse ülalpidamiskohustuse täitmisel üles mingit aktiivsust. Tema käitumise kuritahtlikkusele viitab kasvõi see, et ta ei ole lapse ülalpidamises osalenud isegi mitte regulaarsete pisitoetustega, mis viitaks asjaolule, et ta soovib ülalpidamiskohustust täita. 18.12.2010 ja hiljem tehtud maksed näitavad kannatanu hinnangul üksnes süüdistatava püüdu endast kohtu silmis heast küljest näidata. Nimetatud maksed katavad vaid kahe kuu elatise summa. Kannatanu märgib, et K. Kuusikut ei mõjutanud õiguspäraselt käituma Harju Maakohtu 31.05.
  8. a otsus. Sellest tulenevalt leiab kannatanu, et ka Pärnu Maakohtu poolt mõistetud rahaline karistus ei ole piisav K. Kuusiku mõjutamiseks.
  9. Ringkonnakohtu istungil jäi kannatanu esitatud apellatsiooni juurde, prokurör toetas apellatsiooni, kaitsja taotles maakohtu otsuse muutmata jätmist. 2
(4)RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  1. Kohtukolleegium nõustub kannatanu seisukohaga, et Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud karistus ei vasta K. Kuusiku süüle ega mõjuta teda edaspidi õiguspäraselt käituma. Nagu maakohtu otsuseski märgitud, on K. Kuusikut KarS § 169 järgi juba ühel korral süüdi mõistetud. Harju Maakohus mõistis K. Kuusikule 31.05.
  2. a otsusega karistuseks 3 kuud vangistust, kuid jättis selle tingimisi täitmisele pööramata. Siiski ei tasunud K. Kuusik järgneva umbkaudu kolme ja poole aasta jooksul elatist mingisuguseski ulatuses kuni uue kriminaalmenetluse alustamiseni. K. Kuusiku enda sõnul ei olnud tal
  3. aastal tööd, kuigi ta ei olnud ametlikult töötuna registreeritud, hiljem, kuni
  4. aastani tegi ta juhutöid. Õiguskirjanduse (Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. III trükk; § 169 kommentaarid) kohaselt tuleb KarS § 169 koosseisule vastavaks teoks lugeda ka töö leidmiseks kõige vajaliku tegemist, seega on ka enda töötuna arvele võtmata jätmine käsitatav elatise maksmisest kuritahtliku kõrvalehoidumisena. Mis puutub juhutöödesse, siis on mõistetav, et juhutöödest saadav tulu ei ole suur ega regulaarne; samas näitab see, et ka nimetatud perioodil ei maksnud K. Kuusik kordagi kasvõi kohtu poolt määratud igakuise elatise suurusest väiksematki summat. Ka ajal, kui K. Kuusik töötas Suurbritannias, ei asunud ta elatist tasuma enne kui sai teada tema suhtes alustatud kriminaalmenetlusest. Riigikohus on 11.10.
  5. a kriminaalasjas nr 3-1-1-92-01 leidud, et vanem peab lapse ülalpidamiskohustuse täitmiseks ise aktiivselt käituma ja kasutama ülalpidamiskohustuse täitmiseks kogu oma vara. Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada ühelt poolt sellega, et K. Kuusikut on varem samasuguse teo eest karistatud ning elatise mittemaksmise periood on pikk; teiselt poolt – süüd vähendava asjaoluna – tuleb arvestada seda, et K. Kuusikul endal on püsiv regulaarne sissetulek puudunud. Siiski leiab kohtukolleegium, et maakohtu poolt mõistetud karistus on liialt leebe – mõistetud rahaline karistus (384 eurot) ei ületa oluliselt K. Kuusikult välja mõistetud igakuist elatist (255,6 eurot), veelgi enam, ära kandmisele kuuluv karistus - 256 eurot – on sellega sisuliselt võrdne. K. Kuusiku elatisevõlgnevus ületab mõistetud rahalist karistust kümneid kordi. Kohtukolleegium märgib, et KarS § 169 paneb kohtu karistuse mõistmisel keerulisse olukorda. Nimetatud sätte sanktsioon näeb karistusliikidena ette nii rahalise karistuse kui kuni üheaastase vangistuse. Arvestades koosseisupärast tegu, tähendab rahalise karistuse mõistmine aga kannatanu varasemast veelgi halvemasse olukorda panemist, kuna süüdimõistmisega tekib süüdistataval konkureeriv rahaline kohustus. Lisaks tuleb arvestada, et kuna kuritahtlik kõrvalehoidumine elatise tasumisest tähendab enamasti pikaajalist elatise mittemaksmist, on süüdistatavatel suured võlgnevused. Sellest tulenevalt jääb ka rahalise karistuse mõju väheseks. Käesoleval juhul on ka maakohus otsuses nentinud, et tegelikult oleks põhjendatud K. Kuusiku karistamine vangistusega. Kohus otsustas siiski valida kergema karistusliigi, andmaks K. Kuusikule, kellel on leidnud endale töökoha, võimaluse asuda elatist maksma. Ringkonnakohtu hinnangul näitab aga K. Kuusiku käitumine pärast Harju Maakohtu 31.05.
  6. a otsust, et teda ei ole võimalik mõjutada leebe karistusega edaspidi õiguspäraselt käituma. Sellest tulenevalt leiab kohtukolleegium, et karistusliigina tuleb kohaldada vangistust. Arvestades eespool nimetatud süü suurust iseloomustavaid asjaolusid, peab kohtukolleegium põhjendatuks karistust, mis jääb alla sanktsiooni keskmise määra, kuid on raskem eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusest. Sellest tulenevalt peab kohus põhjendatuks 4-kuulist vangistust.

§ 238

lg 2 alusel tuleb aga nimetatud karistust vähendada 1/3 võrra, mistõttu jääb karistuse suuruseks 2 kuud ja 20 päeva. Kuna tegu on toime pandud katseajal, tuleb mõistetud karistusele KarS § 65 lg 2 alusel liita Harju Maakohtu 31.05.

  1. a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus 3 kuud vangistust ja liitkaristuseks on 5 kuud ja 20 päeva vangistust. Karistusest tuleb KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kantuks eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva.
  2. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes

§ 337

lg 1 p 4 tuleb Pärnu Maakohtu otsus tühistada mõistetud karistuse osas ja teha selles osas uus otsus. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Süüdistatava kaitsja esitas kohtule taotluse määratud korras kaitse teostamise eest tasu (105,67 3

(4)eurot) saamiseks. Kohtukolleegium rahuldas nimetatud taotluse.

§ 185lg 1 kohaselt kannab nimetatud menetluskulud riik. Sten Lind Julia Katškovskaja Malle Preimer 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.