1-11-101/37

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2011.a Tallinn Kriminaalasja number 1-11-101 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Preimer, liikmed Sten Lind ja Urmas Reinola Kohtuistungi sekretär Kea Lemming Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
2. september 2011.a, avalik kohtuistung, Tallinn Kriminaalasi Aimur Raudsepa süüdistus KarS § 356 lg 1 järgi. Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 13.04.2011.a otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Merike Lugna Prokurör Merike Lugna Süüdistatav Aimur Raudsepp isikukood 35509274916, elukoht xxxxxx xx xxxxx xxxxxxx, xx xxxxx xxxxxxx xxxxxx, varem kohtu poolt karistamata. Kaitsja Vello Luik RESOLUTSIOON Jätta Pärnu Maakohtu
3. aprilli 2011.a otsus muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Pärnu Maakohus mõistis oma 22.03.2011.a otsusega Aimur Raudsepa KarS § 356 lg 1 järgi õigeks. Aimur Raudsepp on antud kohtu alla ja teda süüdistati selles, et ta 2006 aasta IV kvartalist kuni 2007 aasta I kvartalini OÜ Univer juhatuse liikmena organiseeris vahendlikult s.o. OÜ Zaag raietöölisi V R’t ja R K’ut kasutades Järva Maakonnas Albu vallas Peedu külas asuval OÜ Univer Ansuri kinnistu eraldistel 2 ja 3 raie ja teostas 20.12.2006 välja antud metsateatises nr 3410603287 lubatud harvendusraie asemel aegjärkse raie liiga suure raiekraadiga, kasutades metsa puidu saamise eesmärgil. Ansuri kinnistu eraldisel nr 2 kaitstaval loodusobjektil - metsise püsielupaigas 2,25 hektaril teostatud raiega rikkus Aimur Raudsepp sel ajal kehtinud Metsaseaduse § 22 lg 1 p 1 (millele vastab kehtiva Metsaseaduse § 30 lg. 7) ja Metsakaitse eeskirja p 3 lg 1 (millele vastab kehtiva Metsa majandamise eeskirja § 5 lg. 1 ja 3) nõudeid, mis seisnes selles, et ühe raievõttega raiuti puistu tagavarast välja 128,3 tm ehk 20,11 % lubatust rohkem ja tekitas keskkonnale olulise kahju 80 478,75 krooni (5143,53 eurot). Keskkonnale tekitatud kahju on arvestatud 1,25 hektarilt. Eraldisel 2 kasvas 109,25 aastane männik. Eksperdi arvamuse kohaselt oli enne raiet puistu I rinde rinnaspindala 25,6 m²/ha, täius 93 % ja tagavara 233 tm/ha. Keskkonnaministri
4. jaanuari 2005.a. määruse nr 1 § 4 lg 7 p.p. 1 ja 2 kohaselt on metsise püsielupaiga piiranguvööndis uuendusraiena lubatud lageraie, mille korral ei tohi langi suurus ületada 1,0 ha ja laius 30 meetrit ja turberaie, mille korral ei tohi langi suurus ületada 2 ha. 2006 aastal kehtinud Metsakaitse eeskiri lubas ühe raievõttega turberaie korral välja raiuda 44 % (24+20%) koos kokkuveoteedelt raiutava puiduga s.o. 102,5 tm. Tegelikult raiuti 233-104,7=128,3 tm ehk 20,11 % rohkem. Ansuri kinnistu eraldisel nr 3 kaitstaval loodusobjektil - metsise püsielupaigas 0,25 hektaril teostatud raiega rikkus Aimur Raudsepp sel ajal kehtinud Metsaseaduse § 22 lg 1 p 1 ja Metsakaitse eeskirja p 3 lg 1 nõudeid, mis seisnes selles, ühe raievõttega raiuti puistu tagavarast välja 103,8 tm ehk 20,52 % lubatust rohkem ja tekitas keskkonnale olulise kahju 15 483,2 krooni (989,56 eurot). Eraldisel 3 kasvas 97,8 aastane männik. Eksperdi arvamuse kohaselt oli enne raiet puistu I rinde rinnaspindala 21,0 m²/ha, täius 78 % ja tagavara 187,4 tm/ha. Keskkonnaministri
5. jaanuari 2005.a. määruse nr 1 kohaselt on metsise püsielupaiga piiranguvööndis uuendusraiena lubatud lageraie, mille korral ei tohi langi pindala ületada 1,0 ha ja laius 30 meetrit ning turberaie, mille korral ei tohi langi suurus ületada 2 ha. 2006 aastal kehtinud Metsakaitse eeskiri lubas ühe raievõttega turberaie korral välja raiuda 44 % (24+20%) koos kokkuveoteedelt raiutava puiduga, see on 82,5 tm. Tegelikult raiuti 187-83,6=103,8 tm ehk 20,52 % rohkem. Aimur Raudsepa tegevus on kvalifitseeritud KarS § 356 lg. 1 ette nähtud kuriteona s.o. puude ebaseadusliku raiena, millega tekitati keskkonnale oluline kahju 6133.09 eurot. Maakohus leidis, et esitatud tõendite pinnalt ei ole tuvastatav, et Ansuri kinnistu eraldistelt 2 ja 3 toimunud raied, mis põhjustasid keskkonnale olulise kahju tekkimise, toimusid just süüdistuses märgitud ajavahemikel. Millegagi ei ole tõendatud, et A. Raudsepp tegi 20.12.2006.a esitatud metsateatises märgitud harvendusraie asemel 2006.a IV kvartali ja 2007.a I kvartali jooksul ühe järgu aegjärkset raiet. Millises mahus ühe või teise metsateatise alusel eraldiselt 2 ja 3 puitu raiuti, seda ei ole võimalik kindlaks teha ja välistatud ei ole võimalus, et ekspertiisi tegemise käigus 2009.a oktoobris loeti kõigi loetletud metsateatiste alusel tehtud raied üheks raieks ja kvalifitseeriti 2 aegjärkseks raieks. Välistada ei saa ka võimalust, et keskkonnakahju hindamisel on olnud aluseks ka kahjustatud ja väljaraiumist vajanud puude kännud. Vaidlust ei ole selles, et eraldistel 2 ja 3 oli mets tugevasti kahjustatud. Eksperdid on samas kinnitanud, et osa kahjustusi ei ole kännu pinna pealt tuvastatavad. Eksperdi hinnangul oli vaidlusaluses metsas aegjärkne raie igati õigustatud. Ekspert P. Pi sõnul ei olnud varasema raie kändude eristamine lihtne, kuid nad tegid selle ära j püüdsid eristada varasemaid kände 2006-2007.a kändudest. Tunnistaja H. Pi ei välista võimalust, et eksperthinnangu andmise aluseks olid ka 2004 ja 2005.aastal toimunud raie kännud, pärast 2007.a jaanuari välja antud teatiste alusel läbi viidud raiete kännud ja nende kõigi hulgas elusate kahjustatud puude kännud. H. Pi kinnitab, et mets oli seal tugevasti kahjustatud ja kännu järgi ei saa määrata, kui puu on olnud 2-3 meetri kõrguselt murdunud. Samuti on raske öelda, kas eraldistel 2 ja 3 oli tehtud üks raie või oli ka varasemaid raieid, s.o aastatel 2004 ja
6. Kohus leidis, et H. Pi ütluste ja eksperdi arvamuse põhjal ei saa teha kindlat järeldust, et 2009.a oktoobrikuus eristati 2004.-2005.a raiest jäänud kännud süüdistuses nimetatud perioodil tekkinud kändudest. Vaigutäpid võimaldasid eristada üksnes surnud puu ja elusa puu kändu, aga mitte varasemast raiest jäänud elusate puude kände. Kohus ei kahelnud A. Raudsepa kinnituses, et raie algas Ansuri kinnistul juba 2004.a, sest 2006.a kinnitas keskkonnateenistuse töötaja A. A metsateatisel raie mahuks eraldiselt 2 87 tihumeetrit, varasemate teatiste järgi oli raie maht sellelt eraldiselt 118 tihumeetrit. Kohus leidis ka, et kirjalikest tõenditest tulenevalt võis 2007.a jaanuaris ja aprillis, mil Keskkonnainspektsioon esimese kontrolli ja vaatluse tegi ja 2009.a oktoobris ekspertiisi tegemise ajal olla kändude arv erinev, kände võis 2009.a rohkem olla. Ekspert Peep Põntsoni kirjalikust arvamusest ega kohtuistungil antud ütlustest ei selgu veenvalt, kuidas oli võimalik 2009.a. oktoobrikuus raiekoha ülevaatuse ajal eristada süüdistuses märgitud ajavahemikul raiutud puude kände aastatel 2004 ja 2005 langetatud puude kändudest. Ekspert on kohtuistungil üksnes küsimusele vastates kinnitanud, et see tehti ära. Ekspertiisiakti kirjeldavast osast nähtub küll, et välitööde käigus klupiti eraldi elusate ja surnud puude kännud alates diameetrist 10 cm., kuid ei nähtu, kuidas eristati varasema s.o.
7. ja
8. aastal toimunud raie kännud. Seda ei selgu ka ekspertiisi jaoks 2009.a. oktoobrikuus metsas mõõtmisi teinud spetsialist H Pi ütlustest. Keskkonnainspektsiooni poolt
9. jaanuaril 2008.a. koostatud objekti kontrollimise protokolli (t.l. 95 I kd.) kohaselt ei olnud pärast
10. aasta
11. kvartalist kuni
12. aasta I kvartalini toimunud raiet nimetatud kahel eraldisel uusi raieid tehtud. Sel ajal kehtis aga veel
13. mail 2007.a. keskkonnaameti poolt lubava märke saanud metsateatis ja pärast
14. jaanuari 2008.a. said keskkonnaameti lubava otsuse veel kaks metsateatist, millede alusel võis eraldiselt 2 raiuda 40 tihumeetrit puitu ja eraldiselt 3 30 tihumeetrit. Seega võis A.Raudsepp teha nendelt eraldistelt raiet ka
15. aasta jaanuarist kuni
16. jaanuarini 2008.a. ja pärast seda. Seepärast ei kõrvalda nimetatud protokoll kahtlust, et ekspertiisi käigus võidi arvestada ka hilisematest raietest jäänud kännud.
17. jaanuari 2008.a. protokollis olevat järeldust ei ole ka millegagi põhjendatud ega protokolli A.Raudsepale tutvustatud. Seepärast ei saa lugeda protokollis tehtud järeldust usaldusväärseks. Kohus pidas asja lahendamisel tähtsustomavateks metsateatistega kummaltki eraldiselt raiuda lubatud puidukoguseid. Lähtudes A.Raudsepa ütlustest, et ühegi metsateatisega lubatud raie mahtu ta kunagi täis ei saanud ja tähtaja lõppemisel esitas alati uue teatise, võib asuda seisukohale, et vähemalt esimeses metsateatises märgitud mahtudes on puit Ansuri kinnistu eraldistelt 2 ja 3 raiutud õiguspäraselt s.o. eraldiselt 2 118 tihumeetrit ja eraldiselt 3 25 tihumeetrit. Ekspert kinnitas kohtuistungil antud ütlustes, et metsateatistes märgitud kogustest ta arvamuse andmisel ei lähtunud, sest teatistes märgitud kogused on ligikaudsed ja et teatises on oluline ainult raie liik. Samas oli metsateatise esitamine antud juhul raieõiguse saamiseks kohustuslik ja kavandatud raie maht tuli metsateatisele kanda. Eksperthinnangu lisa (t.l. 129) 3 kohaselt oli Ansuri kinnistu eraldistelt 2 raiutud 289 tihumeetrit kasvavat metsa (2132 puud) ja eraldiselt 3 27 tihumeetrit kasvavat metsa (278 puud). Metsateatiste järgi lubatud raiemahud keskkonnakahju arvestuses aga ei nähtu ja seepärast tekib kahtlus, et süüdistuse kohaselt Ansuri kinnistu eraldistelt 2 ja 3 enam raiutud kogustest võib osa olla hõlmatud metsateatiste järgi lubatud raiemahtudega. APELLATSIOONI SISU Prokurör taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsusega Aimur Raudsepa süüditunnistamist KarS § 356 lg 1 järgi, tema karistamist 1 aastase vangistusega tingimisi 18kuulise katseajaga. Tsiviilhagi palub prokurör rahuldada ja A. Raudsepalt välja mõista 6 133.09 eurot Eesti Vabariigi kasuks Keskkonnainspektsiooni kaudu. Prokuröri põhjendused on alljärgnevad. Apellant leiab, et maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust ja rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust, sest kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele ning kohtuotsuse tühistamise aluseks on KrMS § 338 p 2,
18. Maakohus mõistis A. Raudsepa õigeks motiivil, et välistatud pole võimalus, et kahjude arvestamisel on eksitud, et 2007.a tehtud raieks on loetud nii varasemad kui ka hilisemad raied. Kuna A. Raudsepp esitas aastate vältel mitmeid metsateatisi, siis ta oli õigustatud eeldama, et metsateatistele kantud ja läbi viidud raiete mahud ja raiete alad vastavad seadusele ega osutu keskkonnale kahju tekitavateks. Prokurör maakohtuga ei nõustu. Aimur Raudsepp on esitanud keskkonnateenistusele mitmeid metsateatisi, milles teatab Ansuri kinnistul kavandatavatest raietest. Tema ütluste kohaselt on raiunud 2004.a. 2004.a teatise alusel ja 2006.a sügisel 2005.a teatise alusel, kusjuures teatises näidatud mahud täis ei tulnud. Oli teadlik, et tegemist on kaitsevööndiga. Täiust metsas raie ajal kohati mõõtis, kohati tuli ebanormaalne. Kahjustuste osakaal oli suur. Möönab, et metsakahjustusest oleks saanud teatada tema ise, ei teatanud keskkonnateenistusele sellepärast, et on analoogselt sama raiet teinud ning probleeme ei tekkinud. Asjaolu, et Ansuri kinnistul teostatud raie ei vasta seadusele, tuvastati Keskkonnainspektsiooni poolt 24.01.2007.a, mil teostati ka esmased mõõtmised. (I kd tl 18). Mõõtmiste tulemusena fikseeriti üleraie 4,2 ha pinnal, keskmine täius tuli 0,4, kusjuures ei arvestatud algveoteid. 23.04.2007.a teostas keskkonnainspektsioon põhjalikumad mõõtmised, mille tulemusel arvestati eraldisel 2 alla minimaalse lubatud rinnaspindala raiutud 3,79 m2 ja eraldisel 3 3,31 m2 (I kd tl 39, 60). 08.01.2008 on keskkonnainspektsiooni ametnik Andres Aedviir kontrollinud taas Ansuri kinnistut ning protokolli märkinud, et „uusi metsaraieid peale 2006 aasta IV kvartalist kuni 2007.a I kvartalini teostatud raiete, ei ole“. Ansuri kinnistul on mõõtmisi teostanud 2007.a aprillis ka Enn Pilt, kes aga raiutud osa ei mõõtnud, vaid ainult raiumata osa. Kõige põhjalikum mõõtmine toimus kahtlemata ekspertiisi käigus 2009.a, kus mõõdeti üle nii raiutud metsa kui ka raiumata. Eraldi arvestati veel kahjustatud puid ja kahjustamata puid. Ekspert Peep Põntson on tõepoolest andnud ütlusi, et kändude järgi eristamine, kas on tegemist kahjustatud puudega või mitte, on raskem, kuid nad tegid selle siiski ära. Mõõtmisi teostas Metsaekspert OÜ poolt ka H Pi, kes on tunnistajana andnud ütlusi, et elusal kännul tekivad vaigu täpid, aga surnud puul mitte. Metsas teostatud raied jäid tunnistaja sõnul ühte raieperioodi. Ekspertiisiaktis leiab ekspert, et raiutud ala piir 2007.a I kvartali lõpu seisuga on fikseeritud 13.04.2007.a koostatud Metsakaitseekspertiisi akti plaanil ja see piir kattub 2007.a 4 kevadel pildistatud ortofotolt nähtava raiutud ala piiriga ning nende poolt määratud raiutud ala piiriga (I kd tl 125 p 4, 5). Aimur Raudsepp on andnud ütlusi, et tema teostas metsas sanitaarraiet. Seda ei kinnita ükski kriminaalasjas kogutud tõend. Tunnistaja Enn Pilt, kes käis Ansuri kinnistul aprillis 2007.a, väidab, et tehtud oli harvendusraie, mille käigus oli raiutud alla lubatud miinimumtäiuse. Tunnistaja H Pi ja ekspert Peep Põntson on seisukohal, et tegemist ei olnud sanitaarraiega. H. Pi väitel oleks sanitaarraie puhul pidanud välja raiuma kõik kahjustatud puud. Tunnistaja Vello R, kes Ansuri kinnistul raius, arvas, et nemad tegid harvendusraiet, teine raiuja Rein K ei osanud nimetada, millist raiet nad tegid, kuid mõlemad on väitnud, et tegid raiet vastavalt A. Raudsepa korraldusele. Tunnistaja Aarne Suu on 04.05.2008.a koostanud takseerkirjelduse vastavalt A. Raudsepa tellimusele. Tunnistaja sõnul uuris ta seda osa, mida ei olnud veel raiutud, see osa, mis oli juba raiutud, omanikku ei huvitanud. Huvitas alles jäänud puidu maht. Süüdistatav hakkas 2006.a oktoobris raiuma 28.12.2005.a kinnitatud metsateatise alusel, kus teatas eraldisel 2 118 tm harvendusraiest ja eraldisel 3 25 tm harvendusraiest. Kuna nimetatud teatis kaotas kehtivuse 28.12.2006.a, jätkati raiumist jaanuaris 2007 20.12.2006.a kinnitatud metsateatise alusel, kus teatati eraldisel 2 87 tm harvendusraiest ja eraldisel 3 19 tm harvendusraiest. Asjaolu, miks A. Raudsepp 2004-2006.a esitas mitmeid metsateatisi, tingis see, et iga kord ei olnud tal võimalik hakata teatise kehtivuse ajal raiuma. Kohtu seisukoht, et A. Raudsepal olnuks seetõttu õigus raiuda nimetatud eraldistel teatistes näidatud tihumeetrid, ei ole õige. Ansuri kinnistu asus metsise piiranguvööndis, kus raiumisele kehtivad metsaseadustega kehtestatud piirangud. Mis tähendab, et raiudes tuleb jälgida, et turberaie korral ei tohi langi suurus ületada 2 ha (Keskkonnaministri määrus nr 1 13.01.2005.a. Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine § 4 lg 7 p 2). Ekspertiisiga on kindlaks tehtud, et raie on läbi viidud eraldisel 2 2,25 ha pinnal. Ekspert on arvestanud, et piiranguvööndis on lubatud teha 1 ha ulatuses lageraiet (sama määrus § 4 lg 7 p 1) ja analüüsinud seega 1,25 hektaril läbi viidud raiet, mis on tema hinnangul aegjärkne raie (s.o üks turberaie liike). Teostatud aegjärkne raie on aga liiga suure raiekraadiga, mille tagajärjel tekkiski üleraie. Eraldisel 3 on raiutud pindala 0,25 ha. Ekspert on siingi arvestanud, et seaduse kohaselt on lubatud 2 ha ulatuses turberaie, seega on tervel eraldisel lubatud aegjärkne raie, kuid raiutud osa on liiga suure raiekraadiga, mistõttu on välja raiutud rohkem lubatust. Ekspert Peep Põntson on kohtus andnud selgitusi, et tähtsust ei oma, kui metsateatise kogus ja raiutud kogus ei lange kokku, tähtis on, et omanik ei läheks vastuollu seadusega. Ansuri kinnistu eraldisel 2 ja 3 oli tegelikkuses võimalik ka pärast 2007.a I kvartalit raiuda, sest kogu ala ei olnud läbi raiutud. Eraldise 2 suurus on 3,5 ha, eraldisel 3 1,2 ha. 13.04.2007.a Enn Pildi poolt koostatud metsakaitseekspertiisis sisalduva ekspertarvamuse kohaselt võinuks läbiraiumata alal teha veel eraldisel 2 30 tm ja eraldisel 3 20 tm sanitaarraiet (I kd tl 70). Samuti leidis ekspert P. Põntson, et eraldistel 2 ja 3 on säilinud elujõuline ja keskmise tihedusega II rinne täiusega 15-26% (I kd tl 124 p 4.2) ja kahjustatud puud saab välja raiuda turberaie järgmise järguga või lageraiega (I kd tl 125 p 4.4). Seetõttu on olnud A. Raudsepal võimalik ka pärast süüdistuses nimetatud raieperioodi esitada metsateatisi. Keskkonnakahju väljaarvestamisel on ekspert juhindunud seadustest, mida ta ka ekspertiisiaktis nimetab ning arvutuste õigsuses alust kahelda ei ole. Maakohtu seisukoht, et asja lahendamisel ei ole oluline, et A. Raudsepp ei tõstatanud sanitaarraie vajadust ega esitanud metsateatist metsa kahjustuse kohta, on ekslik. 5 Metsaseaduse § 23 lg 10 p 2 kohaselt teavitab metsaomanik keskkonnateenistust metsakahjustusest kohe pärast seda, kui ta sai teada või pidi teda saama metsa kahjustamisest. Kohtu poolt viidatud Metsakaitse eeskirja p 26 ap 1 kohaselt esitab metsaomanik andmed metsakahjustuse kohta metsateatisega juhul, kui puistus on surevaid, värskelt kuivanud ja ulukite poolt värskelt kooritud või murtud esimese rinde puid rohkem kui 5%. A. Raudsepp ei teavitanud kahjustustest, vaid hakkas oma äranägemisel raiuma. Tuvastatud on, et harvendusraie, millest ta metsateatisega teatas, see kindlasti ei olnud. Seda, et tegemist on sanitaarraiega, ei kinnita samuti ükski tõend peale A. Raudsepa enda. Tõendeid tuleb kogumis hinnata ja lähtudes sellest on põhjendatud A. Raudsepa süüdimõistmine KarS § 356 lg 1 järgi. Samuti tuleb rahuldada Eesti Vabariigi poolt esitatud tsiviilhagi 6133.09 euro nõudes, mis tuleneb keskkonnale tekitatud kahju suurusest. A. Raudsepale süüdistuses esitatud tegu vastab süüteokoosseisule, puuduvad süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud. A. Raudsepa teos puuduvad süüd kergendavad ja raskendavad asjaolud. Karistuse määramisel tuleb arvestada süü suurust, sealhulgas tekitatud kahju suurust, mis ületab üle kahe korra olulise kahjuna kvalifitseeritavat alammäära (2007.a vähemalt 36 000 krooni), tekitatud kahju oli aga 95 961.95 krooni. Prokurör leiab, et A. Raudsepale ei saa kohaldada rahalist karistust, kohane on vangistus, mida on aga võimalik täitmisele tingimisi mitte pöörata. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS Prokurör jäi apellatsiooni juurde ning taotles maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsusega A. Raudsepa süüditunnistamist KarS § 356 lg 1 järgi. Kaitsja vaidles apellatsioonile vastu, leides, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsiooniga, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et apellatsioon maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei anna. Prokurör leiab apellatsioonis, et maakohtu otsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele, millega on rikutud oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Kohtukolleegium siiski selle seisukohaga ei nõustu ning osundab, et Riigikohus on korduvalt oma otsustes selgitanud, et KrMS § 339 lg 1 p 8 rikkumiseks tuleb lugeda olukorda, kus kohtuotsuse põhiosa ja resolutiivosa on omavahel vastuolus, kus kohtuotsuse põhiosas kohtu tuvastatud asjaolude ja resolutiivosa järelduste vahel on loogiline vastuolu ( nt Riigikohtu lahendid 3-1-1-55-06; 3-1-1-3-07). Piltlikult öeldes tähendab see seda, et kohus põhistab otsuse põhiosas süüdistatava õigeksmõistmist, resolutiivosas mõistab aga sama isiku süüdi või vastupidi. Vaidlustatud kohtuotsusest selliseid vastuolusid võimalik täheldada ei ole. Kohtukolleegium peab vajalikuks rõhutada sedagi, et Riigikohtu praktikas juurdunud ja mitmetes lahendites esile toodud seisukoha kohaselt, kui ringkonnakohus soovib süüdistatava süüküsimuse osas sama tõendikogumi pinnalt teha maakohtuga võrreldes vastupidise otsuse, peab ta sellist otsustust eriti põhjalikult motiveerima. Sellisel juhul peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega. Esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vigade ära näitamata jätmine tähendab 6 ringkonnakohtu otsuses motiivide puudumist KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes (nt Riigikohtu otsused 3-1-1-16-04; 3-1-1-77-05; 3-1-1-89-06; 3-1-1-85-07; 3-1-1-33-08; 3-1-1-48-09 jt). Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole maakohus aga tõendite hindamisel selliseid vigu, mis tingiksid kohtu poolt esitatud järelduste ümberhindamist, teinud. Aimur Raudsepale heidetakse süüdistuses ette, et ta pani KarS § 356 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime ajavahemikul 2006.a IV kvartalist kuni 2007.a I kvartalini. Sellega on seatud süüdistuse ajaline piir, millest KrMS §-s 268 lg-s 1 sätestatut silmas pidades ei ole võimalik väljuda. Kohtuliku arutamise piiridest väljumise lubamatust on korduvalt rõhutanud ka Riigikohtu kriminaalkolleegium (vt otsused nr 3-1-1-91-07; 3-1-1-99-09 jt). Seega peab vaieldamatult olema tuvastatud, et A. Raudsepp just süüdistuses nimetatud perioodil Ansuri kinnistu
19. ja
20. eraldisel 20.12.2006.a välja antud metsateatises lubatud harvendusraie asemel liiga suure raiekraadiga aegjärkse raie teostas ja keskkonnale olulise kahju tekitas. Maakohus leidis, et ei ole tõendatud, et raie Ansuri kinnistu eraldistelt 2 ja 3 süüdistuses märgitud mahtudes ja ajavahemikul toimus. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga. Kohus osundas põhjendatult A. Raudsepa poolt esitatud metsateatistele. Nii on esitatud 15.11.2004.a metsateatis /II kd tl 128/, mis kinnitati 24.1.2004.a ja mille alusel oli Ansuri kinnistu eraldise 2 kogu ulatuses teha 118 tm puitu ja eraldise 3 ulatuses 25 tm puitu. Takseerkirjelduse kohaselt olid eraldiste 2 ja 3 pindalad vastavalt 3,5 ha ja 1,2 ha. Samas suuruses märgiti raiealad ka metsateatisel. 25.12.2005.a esitatud ja 28.12.2005.a kinnitatud metsateatise /II kd tl 108/ kohaselt oli lubatud eraldisel 2 teha 118 tm ja eraldisel 3 25 tm puitu. 20.12.2006.a kinnitatud uus metsateatis lubas teha eraldisel 2 87 tm harvendusraiet ja eraldisel 3 19 tm harvendusraiet. Loetletud metsateatised andsid õiguse teha raiet vaidlusaluste eraldiste kogu ulatuses. Kohtukolleegiumi hinnangul asus maakohus põhjendatult seisukohale, et kohtus kontrollitud tõendid ning ka metsandusalane eksperthinnang ei anna vastust küsimusele, millises mahus ühe või teise teatise alusel eraldistelt 2 ja 3 puitu raiuti ning välistatud ei ole võimalus, et ekspertiisi tegemise käigus 2009.a oktoobris loeti kõigi eespool loetletud metsateatiste alusel tehtud raied üheks raieks ja kvalifitseeriti aegjärkseks raieks. Eksperthinnangu p 4.5 kohaselt klupiti uuritavatest eraldistest välitööde käigus eraldiste osad, mis on raiutud 2006 … 2007.a /I kd tl 125/. Ekspertiisiks välitöid teostanud H. Pi kuulati maakohtu istungil tunnistajana üle. Küsimusele „kas metsas oli tehtud ainult üks raie või paistis ka vanemat raiet just
21. ja
22. eraldist mõeldes“, vastas H. Pi: „seda on raske öelda, aga kui raied tehti, jäid need ühte raieperioodi. Kui lageraiet võib teha igalt naaberlangilt kui maksimumsuuruse järgi võib teha 4 aasta pärast järgmist lanki, ühe perioodi jooksul olid tehtud, täpselt ei oska öelda, kas 2004 või 2005, seda on raske öelda, taastasime selle seisu, mis oli enne, kõige algsem variant“ Vanuse määramise kohta on H. Pi selgitanud, et luges keskkonnateenistus ja ekspertiisi teinud firma, tulemused erinesid 2-3 aastat, kirja pandi keskmine variant, 2-3 aastat erinevust jääb vea piiresse /III kd tl 32/. Kohtuistungil on selgitusi andnud ka ekspert P P, kes samuti ei kinnita, et keskkonnakahju on tekkinud just raiega perioodil 2006.a lõpp – 2007.a algus. Küsimusele „kas 2004.a raie ja hilisem ei olnud kokku pandud ja arvestatud üks keskkonnakahju“ on P. P vastanud, et kändude eristamine ei olnud lihtne, me tegime ära siiski, mitu aastat möödas … ühesõnaga midagi raiutud oli, põhimõtteliselt kännud püüdsime eraldada. Konkreetsele küsimusele „kas jääte selle arvamuse juurde, et kännud on eristatud ja 2004.a kändusid ei ole arvesse võetud kahjutasu arvestamisel“, on vastanud P. P, et kindel ei ole /III kd tl 59/. 7 Teised kohtus kontrollitud tõendid ei kinnita samuti, et süüdistuses märgitud aegjärkne raie just ajavahemikul 2006.a lõpp – 2007.a algus teostati. Kui prokuröriga võib nõustuda selles, et pärast 2007.a I kvartalit vaidlusalustel eraldistel raieid teostatud ei ole (sellele viitavad keskkonnainspektsiooni poolt 21.
23. ja 23.04.2007.a teostatud mõõtmiste tulemused, 08.01.2008.a toimunud Ansuri kinnistu kontrolli tulemused, ekspertiisiaktis sedastatu, mille kohaselt raiutud ala piir 2007.a I kvartali lõpu seisuga on fikseeritud 13.04.2007.a koostatud metsakaitseekspertiisi akti plaanil ning see piir kattub 2007.a kevadel pildistatud ortofotolt nähtava raiutud ala piiriga), siis kahtlust, et kõne all olevatel eraldistel
24. ja 2005.a teostatud raied süüdistuses nimetatud ajavahemikul toimunud raietest eristatud ei ole, pole võimalik kohtus kontrollitud tõendite pinnalt kõrvaldada. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et in dubio pro reo põhimõttest lähtudes tuleb kõrvaldamata kahtlus tõlgendada süüdistatava kasuks, mistõttu esitatud süüdistuses A. Raudsepa süüditunnistamine võimalik ei ole. Mis puudutab raie liiki, siis nõustub kohtukolleegium apellatsiooniga selles, et sanitaarraiet kinnitavaid tõendeid asjas ei ole, kuid ekspert P. Pi selgituste kohaselt võis selles puistus teha nii aegjärkset kui harvendusraiet, kumbki ei olnud keelatud, kuivõrd aegjärkse raiega oli seaduse kohaselt lubatud väljaraie suurem, siis ekspertiisi käigus leiti, et õige on teostatut aegjärkseks raieks nimetada, raiutud oli aga rohkem kui lubatud /III kd tl 58/. Samas tuleb siiski märkida, et Metsaseaduse § 23 lg 10 p 2 kohaselt teavitab metsaomanik keskkonnateenistust metsakahjustusest kohe pärast seda, kui ta sai teada või pidi teada saama metsa kahjustamisest. Metsakaitse eeskirja p 26 p 1 kohaselt esitab metsaomanik andmed metsakahjustuse kohta metsateatisega juhul, kui puistus on surevaid, värskelt kuivanud ja ulukite poolt värskelt kooritud või murtud esimese rinde puid rohkem kui 5%. Metsa kahjustustest A. Raudsepp aga ei teavitanud ning see on kahtlemata A. Raudsepale etteheidetav, kuid ei saa käesoleval juhul iseenesest kaasa tuua tema süüditunnistamist esitatud süüdistuses. Peale eelneva peab kohtukolleegium vajalikuks märkida järgmist. Süüdistuse kohaselt organiseeris A. Raudsepp vahendlikult s.o OÜ Zaag raietöölisi V. Rt ja R. Kut kasutades Ansuri kinnistu
25. ja
26. eraldisel harvendusraie asemel aegjärkse raie liiga suure raiekraadiga. Seega süüdistatakse A. Raudseppa kuriteo vahendlikus täideviimises. Süüteo vahendlik täideviimine tähendab KarS § 21 lg 1 kohaselt olukorda, kus isik paneb teo toime teist isikut ära kasutades, mis eeldab ärakasutatava isiku valitsemist ülekaaluga (teadmise, tahtega, teatud võimauaparaadi abil. Need asjaolud tuleb konkreetses kriminaalasjas tõendada ja tuvastada (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-64-05; 3-1-1-82-06). Oma otsuses 3-1-1-89-06 on Riigikohtu kriminaalkolleegium sõnaselgelt märkinud, et asjaolud, millega vahendlik täideviija eesseisjat ehk vahendit valitses, peavad olema süüdistuses määratletud. Ehk teisisõnu - süüdistuses peab olema näidatud, milles seisnes konkreetse süüteo täideviimise vahendlikkus (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kriminaalasjas 3-1-1-83-01 - RT III 2001, 25, 268). Süüteo vahendlik toimepanemine tuleb seega süüdistuses konkreetselt sisustada. Kriminaalkolleegium kordas oma otsuses 3-1-1-13005 väljendatud seisukohta, et kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks, ning olukorras, kus süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada sõltumata sellest, milline on kohtu tuvastatud faktiliste asjaolude kogum. 8 Kohtukolleegiumi hinnangul ei vasta A. Raudsepale esitatud süüdistus eelpool märgitud tingimustele. Ülaltoodust lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 13.04.2011.a otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Malle Preimer Sten Lind 9 Urmas Reinola