37

(4)Asjaolud Viru Vangla esitas 11.08.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andrei Jelagini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Andrei Jelagin on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 10.02.2009 kohtuotsusega KarS § 25 lg 2- § 113, § 120, § 418 lg 1, § 266 lg 2 p 1,2, § 199 lg 2 p 5 järgi ning karistuseks mõisteti KrMS § 64 lg 1, § 68 lg 1, § 65 lg 2 alusel 6 aastat 4 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 10.02.2009 ja lõpp 13.02.

1. Andrei Jelagin andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 122). Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 19.08.
2. Kinnipidamisasutusest Andrei Jelagini kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav distsiplinaarkaristusi ei oma. Kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi Viha juhtimine, lõpetanud gümnaasiumi ja osalenud sõltuvusprogrammis ja sotsiaalprogrammis Õige hetk ning osaleb kristlikus sots. programmis sõltuvusest vabanemiseks. Vabanemisel asub elama ema juurde aadressil xxx. Kinniupeetav omab med.venna kutset. Enne vangistust on töötanud ehitajana. Töökoha garanteerib Andrei Jelaginile xxx. Isik on toime pannudkehalise väärkohtlemise korduvalt ühe ja sama isiku vastu hetke emotsiooni ajendil, mis näitab, et isik ei suuda oma emotsioone piisavalt kontrollida ning kaotab reaalse mõttevõime. Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt on Andrei Jelaginil vabanemisel toetav lähivõrgustik ema Ixxx xxx isa Bxxx Jxxxi jt näol. Vabanemisel asub kinnipeetav elama ema juurde aadressile xxxtee xxx. Antud 1-toaline korter kuulub kinnipeetava emale. Elukoht on sobiv elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Kinnipeetava ema on valmis poega tema vabanemisel tingimisi enne tähtaega materiaalselt toetama kõige vajalikuga. Andrei Jelagin taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja toetas oma kaitsealust.tema kaitselause kohta on mitu pisitiivseit momenti, mis kaaluvad ületema käitumise enne vangistust ja toimepandud kuriteo asjaolud. Ta on aktiivselt hõivatud vanglas kasuliku tegevusega, osalenud mitmes sotsiaalprogrammis. Vangistuses on ta esimest korda. Prokuröri hinnangul ei ole süüdimõistetu vabastamine põhjendatud. Isik on 2 korda kriminaalkorras karistatud muuhulgas narkokuriteo ja isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest. Uue kuriteo pani toime katseaja kestel. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et Andrei Jelagin tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse 2

(4)läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kaks korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab esimest korda. Varasemalt on kinnipeetavat karistatud kehalise väärkohtlemise, narkootlise aine väikeses koguses ebaseadusliku kätlemise ja omavoli toimepanemise eest. Andrei Jelaginit on varem karistatud tingimusliku karistusega, kuid katseaega ei suutnud läbida uusi kuritegusid toime panemata. Käesoleval ajal kannab Andrei Jelagin karistust katseajal toime pandud raskete kuritegude (tapmise katse, ähvardamine, omavolilise sissetungi, varguse ja tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise) eest. Kuritegude dünaamika on muutunud vägivaldsemaks. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus Andrei Jelagini puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et Andrei Jelaginil distsiplinaarkaristused puuduvad. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi Viha juhtimine, lõpetanud gümnaasiumi ja osalenud sõltuvusprogrammis ja sotsiaalprogrammis Õige hetk ning osaleb kristlikus sots. programmis sõltuvusest vabanemiseks. Isiku enne vangistusse sattumist ja vangistuses käitumise võrdlemine näitab, et vangistuses viibimine avaldab Andrei Jelaginile tõhusat parandusliku mõju kui varem mõistetud tingimuslik karistus. Isikul on kehtivad isikuttõendavad dokumendid ID-kaart ja Eesti Vabariigi pass kehtivusega 20.05.2012. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimaliku vabanemist asub süüdimõistetu elama ema Ixxx Gxxxi juurde aadressile xxx. Tegemist on kinnipeetava emale kuuluva 1-toalise korteriga. Kriminaalhooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud kinnipeetava ema Ixxa Gxxxon elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ja andsid selle kohta oma allkirja (isiklik toimik II osa lk 125 pöördel). Kriminaalhooldaja teatel elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Vabanemise korral garanteerib kinnipeetavale töö xxx garaaziukse ja ukse paigaldajana (kohtu toimik lk 14). Kinnipeetava pere ja lähedased on nõus Andrei Jelaginit vabanemisjärgselt igati toetama. Arvestades Andrei Jelagini poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad vägivallateod, sealhulgas 1 astme isikuvastane kuritegu tulirelva kasutades, muuhulgas ka narkokuritegu) ja tema käitumist kriminaalhoolduse all olles (viimane raske kuritegu katseajal), on kohus seisukohal, et Andrei Jelagini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Süüdimõistetu on olnud varem määratud kriminaalhooldusele, viimasel katseajal pani toime uue raske kuriteo. Seega kriminaalhooldus ei osuta Andrei Jelaginile piisavalt mõju. Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kõigepealt kannatanul on õigus olla kaitstud ja tal on õigus loota, et süüdismõistetu kannab karistusest vähemalt see osa ära, mis on vajalik karistuse eesmärkide saavutamiseks. Süüdimõustetu viibib vanglas üle kolme aasta. Kohtu arvab, et selliste kuritegude puhul - tapmise katse tulerelva kasutamisega, sellele eelnenud ähvardused kannatanu suhtes- ei ole käesolevaks ajak karistuses ära kantud selline osa, mis oleks piisav karistuse eesmärkide saavutamiseks.kohtu arvates ei kaalu süüdimõistetu võimaluse vabaduses ja käitumine vanglas tema soorutatud kuritegude asjaolusid. 3

(4)Ka varem oli süüdimõistetul perekonna toetus, samuti kindel elukoht ja isegi esimese kuriteo toimepanemise ajal töökoht, kuid see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panna. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel elukoha omamine, toetav võrgustik ema ja lähedaste näol, arvatavasti ka töökoht ei kaalu üle tema varasemat käitumist ja kuritegude asjaolusid. Karistusaja lõpuni on veel üle 3 aasta, mis on vägagi pikk aeg. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Andrei Jelagini temale Viru Maakohtu 10.02.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu

1. septembri 2011 määrus muutmata ja süüdimõistetu Andrei Jelagini ja tema kaitsja advokaat Irina Gromtsevi määruskaebused rahuldamata. Maksta välja Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt OÜ IdaViru Advokaadibüroo kaudu 38,35 eurot sealhulgas käibemaks 6,39 eurot, advokaat Irina Gromtsevi poolt Andrei Jelaginile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Andrei Jelaginilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Irina Gromtsevi poolt osutatud õigusabi eest 31,96 eurot, millele lisandub käibemaks 6, 39 eurot, kokku 38,35 eurot riigituludesse. Andrei Jelaginil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034800017 või Swedbank nr
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Andrei Jelagin 1-09-10297 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Edasikaebamise kord Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Ärakiri õige Nooremreferent Liivi Õun Kohtumäärus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 04.11.2011 Nooremreferent Liivi Õun 4