Toimik nr 1-11-8824 Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19.septembril 2011 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-11-8824 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Prokurör Prokuröri abi Sergei Travnikov Kaitsja Vladimir Vaštšjonok kokkuleppel Kohtuasi Viru Vangla materjalid Heiki Kanistiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 19.09.2011 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu Heiki Kanistik, isikukood: 37505206523, kannab karistust Viru Vanglas. RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Heiki Kanistik talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 08.08.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Heiki Kanistiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Heiki Kanistik on süüdi tunnistatud Kuusamo Linnakohtu 29.01.2009 kohtuotsusega raske narkoainekuriteo eest ning karistatud 6 aastase vanglakaristusega. Rovaniemi Ringkonnakohtu 28.09.2009 kohtuotsusega tunnistati süüdi raskes narkokuriteos ja karistati 5 aasta 6 kuulise vanglakaristusega. KrMS 6.peatüki § 13 alusel tehti mahaarvamine 10 kuud 19 päeva. Karistuse kandmise algus 28.09.2009 ja lõpp 09.05.2014. Heiki Kanistik andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 10). 1
(4)Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine elektroonilise järelevalve alla 09.08.2011. Kinnipidamisasutusest Heiki Kanistiku kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vangistuse jooksul on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi Õige hetk ja käinud psühholoogi vastuvõtul. Vabanemisel asub elama xxxtee xxx koos abikaasa ja lapsega. Isikul on keskharidus, kutset ei oma. Enne vangistust töötas xxx xxx projektijuhina (luksuslike hüttide ehitamine xxx). xxx eelvangistuse ajal töötas puusepana, pärast süüdimõistmist õppis vanglas siseviimistlust. Vabanemise korral on süüdimõistetul garanteeritud töökoht xxxs müügijuhina. Isikul on lai rahvusvaheline tutvusringkond, kuhu kuulub ka kriminaalkorras karistatud isikuid. Antud kuritegu on toime pandud kriminaalhoolduse ajal. Vangla toetab süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabanemist elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt on Heiki Kanistikul vabanemisel olemas garanteeritud elamispind abikaasa Jxxx Kxxx ühisomandis olevas korteris aadressil xxx. Ennetähtaegsel vabanemisel on kinnipeetaval olemas garanteeritud töökoht xxx-s. Vabaduses võivad Heiki Kanistiku käitumist mõjutada korduv kriminaalkorras karisttus, rahvatervise vastane kuritegu. Heiki Kanistik taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja toetab oma kaitsealust. Ennetähtaegsel vabastamisel tuleb arvestada isiku võimalused vabaduses, aga ka sedagi, et Soomes karistuse ärakandmisel oleks isik juba vabastatud, kuna terma karistusest on teine osa määratud tigimisi ja see on märgitud Soome esimese astme kohtuotsuses. Eestis ei saa olla lubatud, et isik jätkaks vabadusekaotuslikku karistuse ärakandmist, kuna see halvendaks isiku olukorda võrreldes Soomes karistuse ärakandmise olukorraga. Prokuröri hinnangul ei ole süüdimõistetu vabastamine põhjendatud. Elektroonilise valvega vabastamine on karmim vabastamise viis, millel isikule määratakse tugevdatud järelevalve. Materjalidest nähtub, et raske narkokuritegu on toime pandud klehtiva katseaja jooksul. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri ja kaitsja arvamused, leiab, et Heiki Kanistik tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Heiki Kanistiku isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kahel korral kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab esimest korda. Varasemalt on kinnipeetavat karistatud majandusalaste süütegude (tubakatoodete käitlemise korra rikkumise, keelatud ja eriluba nõudva kauba ebasedusliku sisse- ja väljaveo, alkoholi käitlemise korra rikkumise ja maksude maksmisest kõrvalehoidumise suures ulatuses) toimepanemise eest tingimusliku karistusega. Käesoleval ajal kannab 5 aasta ja 6-kuulist vanglakaristust raske narkokuriteo toimepanemise eest. Rovaniemi Ringkonnakohtu 28.09.2009 kohtuotsusest (isiklik toimik I osa lk 10-12) on näha, et Kanistik on 6.2-10.08.2008 vahendanud ebaseaduslikult kokku umbes 5,9 kilo narkoainet amfetamiini. Seega kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks II astme kuritegudele on 2
(4)lisandunud I astme raske narkokuritegu. Samas on näha, et raske narkokuriteo toimepanemise ajal Soomes oli tal Eestis määratud katseaeg. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus Heiki Kanistiku puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Süüdimõistetu käitumine vanglas on olnud suurepärane. Distsiplinaarkaristusi tema suhtes kohaldatud ei ole. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammi Õige hetk ja käinud psühholoogi vastuvõtul. Süüdimõistetul on isikuttõendav dokument ID kaart kehtivusega 08.07.
- Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimaliku vabanemist asub süüdimõistetu elama aadressile xxx koos abikaasa ja lapsega. Kriminaalhooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud, kinnipeetava abikaasa JxxxKxxx on elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ja andis selle kohta oma allkirja (isiklik toimik II osa lk 19). Kriminaalhooldusametniku arvamuse kohaselt nimetatud elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Vabanemisel on Heiki Kanistikul kindel töökoht xxx-s turundus- ja müügijuhina kuupalgaga 1050 eurot (kohtu toimik lk 7). Samas on kohtule esitatud garantiikirjad (lk 8-11) Jxxx xxx HxxxPxxx, Mxxxxxx ja AxxxVxxxe poolt, kes on kõik valmis toetama Heiki Kanistiku tema ennetähtaegsel vabanemisel nii moraalselt kui ka materiaalselt. Kohus leiab, et süüdimõistetu hea käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ( elukoht, lähedaste toetus ja töökoht) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo ohtlikkust ja asjaolusid (esimese astme narkokuritegu, mis oli toimepandud ajavahemikus 6.2-10.08.2008, muljetavaldav on käitlemises olnud narkoaine kogus 5,9 kg amfetamiini) ning tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (narkokuritegu katseajal), on kohus seisukohal, et Heiki Kanistiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise järelvalve alla ei ole õigustatud. Kohus rõhutab, et KarS § 76 lg 3 kohaselt ennetähtaegsel vabastamisel hindab kohus eeskätt isiku toimepandud kuriteo asjaolusid ja seejärel arvestab isiku käitumist enne vangistust ja vanglas, isiku võimalusi vabaduses. Ekslik on kaitsja seisukoht, et peamine on arvestada just isiku võimalusi vabaduses. Kohus leiab, et toimepandud kuriteo asjaolud on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui elu- ja töökoha omamine. Raske narkokuriteo toimepanemise ajal oli isikul töökoht Soomes projektijuhina. See näitab, et töökoha omamine iseenesest ei ole piisav, et ta hoiduks uute süütegude toimepanemisest. Ei saa tähelepanuta jätta, et Soomes kuriteo toimepanemise ajal oli kinnipeetaval Eestis kehtiv katseaeg. See näitab, et süüdimõistetu puhul on uue kuriteo toimepanemise risk on üsna suur. Kriminaalhooldus ilmselt ei ole piisav, et isik hoiduks uute kuritegude toimepanemisest. Ta on esimest korda vangistuses viibinud alates 28.09.2009 ja karistusaja lõpp on 09.05.
- Karistusaja lõpuni on veel üle 2,5 aastat, mis on väga pikk aeg. Samas tasumata rahalised nõuded umbes 700 eurot võivad omakorda suurendada uue kuriteo toimepanemise ohtu. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel töö- ja elukoha omamine, lähedaste toetus ei kaalu üle tema varasemat käitumist. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra 3
(4)kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Ei vasta tõele kaitsja väite, et tema kaitsealusele on osa karistusest mõistetud tingimisi ja ta peaks vabanema poole karistusaja ärakandmisel ja müüd hoitakse isik vahi all ebaseaduslikult. xxx teise astme kohtuotsuse kohaselt, mis on kohtutoimikus väljavõttena lk 10-12 nähtub, et õige karistus on raskes narkokuroteos süüdi tunnistatud H. Kasnistikule 5 aastat 6 kuud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Heiki Kanistiku temale Rovaniemi Ringkonnakohtu 28.09.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu 19. septembri 2011 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Ärakiri õige Nooremreferent Liivi Õun Kohtumäärus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 08.11.2011 Nooremreferent Liivi Õun 4
(4)