← Eesti

1-09-9812/73

Obsah (12)§ 2172§ 25§ 157§ 294§ 298§ 288§ 21§ 217§ 289§ 40§ 300§ 2171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 4. november 2011, Tallinn Kriminaalasja number 1-09-9812 (09913000028) Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Reinola,

§ 2172

lg 1 -

§ 25

lg 2 ja 4,

§ 157

ja

§ 294

lg 1 järgi; Simmo Saare (Saar) süüdistustes

§ 2172

lg 1 -

§ 25

lg 2 ja 4 ja

§ 157

järgi; Vello Kingi (Kink) süüdistuses

§ 298lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 19.

aprill 2010 otsus üldmenetluses Apellatsioonide esitajad Ringkonnaprokurör Elle Keeman, süüdistatava Mart Viisitamme kaitsjad vandeadvokaat Leon Glikman ja Helmeri Indela Prokurör Elle Keeman, Kaido Tuulemäe Süüdistatav Mart Viisitamm, isikukood 38007300213, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxxxx xx-xx xxxxx, töökoht Silver Alteks Grupp OÜ projektijuht, varem kohtu poolt karistamata Kaitsja Vandeadvokaat Helmeri Indela RESOLUTSIOON 1.Tühistada Pärnu Maakohtu 19. aprill 2010 otsus osaliselt, s.o Mart Viisitamme süüditunnistamises ja karistamises

§ 157

järgi Pärnu spordihalli ehitamiseks korraldatud eelläbirääkimistega pakkumist puudutava teabe avaldamises Kaido Fridolinile ja Mart Viisitammelt menetluskulude väljamõistmise osas ning osas, millega jäeti valitud 1 kaitsjatele makstud tasu Eesti Vabariigilt Mart Viisitamme kasuks välja mõistmata. 2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Mart Viisitamm süüdistuses

§ 157õigeks.

  1. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
  2. Prokuröri apellatsioon jätta rahuldamata, kaitsjate apellatsioon rahuldada.
  3. Välja mõista Eesti Vabariigilt Mart Viisitamme kasuks valitud kaitsjatele makstud tasu 43 950.85 (nelikümmend kolm tuhat üheksasada viiskümmend ja 85 eurosenti) eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks
  4. novembril 2011 kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik
  5. Pärnu Maakohtu
  6. aprill 2010 otsusega üldmenetluses tunnistati M. Viisitamm süüdi

§ 157järgi ja karistati rahalise karistusega 350 päevamäära, s.o.

306 950 krooni (350 x 877). Süüdistustes

§ 2172

lg 1 -

§ 25

lg 2 ja 4 järgi ning

§ 294lg 1 järgi mõisteti M.

Viisitamm õigeks. Veel tunnistati süüdi S. Saar süüdi

§ 157järgi ja karistati rahalise karistusega 250 päevamäära, s.o.

205 500 (250 x 822) krooni. Süüdistuses

§ 2172

lg 1 -

§ 25lg 2 ja 4 järgi mõisteti S.

Saar õigeks. V. Kink mõisteti süüdistuses

§ 298lg 1 järgi õigeks.

Kohtuotsusega mõisteti M. Viisitammelt riigituludesse menetluskuluna sundraha 6525 krooni ja 1000 krooni toimiku koopiate kulu katteks; S. Saarelt sundraha 6525 krooni ja 216.80 krooni toimiku koopiate kulu katteks. Solidaarselt mõisteti M. Viisitammelt ja S. Saarelt välja dokumendiekspertiisi maksumus 20 940 krooni. KrMS § 181 lg 1 alusel mõisteti Eesti Vabariigilt V. Kingi kasuks 165 600 krooni õigusabi kulude katteks. Riigi kanda jäeti 1025.60 krooni M. Viisitamme kaitsjale tehtud toimiku koopiate kulu; 6000 krooni raamatupidamise ekspertiisikulu; 300 krooni tunnistaja H. T ja 315 krooni tunnistaja R. R sõidukulud ning 7 krooni V. Kingi kaitsjale tehtud toimiku koopiate kulu. 2. M. Viisitamm ja S. Saar tunnistati

§ 157järgi süüdi selles, et M.

Viisitamm Pärnu linnapeana ja S. Saar abilinnapeana, s.o ametiisikutena

§ 288lg 1 järgi, rikkusid teise isiku varaliste huvide järgimise kohustust.

Olles riigihankekomisjoni liikmetena teadlikud OÜ Rapla Teed äritegevust puudutavast konfidentsiaalsest teabest, korraldasid koos OÜ Rapla Teed pakkumuse edastamise 27.06.2008.a V. Kingile, kusjuures teo initsiaatoriks oli M. Viisitamm. Kokkuleppel M. Viisitammega võttis S. Saar 20.06.2008.a I. L OÜ Rapla Teed esitatud pakkumuse ning viis selle koopia 27.06.2008.a V. Kingile Tallinna. M. Viisitamm ja S. Saar rikkusid sellega ATS § 67 sätestatud saladuse hoidmise kohustust. Teabe konfidentsiaalsust kinnitab riigihangete seaduse § 43 lg 4, sama seaduse § 46 lg 5 kohaselt ei tohi aga hankija avalikustada pakkumuste avamisel nende sisu osas, mis kahjustaks pakkujate vahelist konkurentsi või rikuks ärisaladust. M. Viisitamm tunnistati

§ 157

järgi süüdi veel selles, et tema ametiisikuna

§ 288

lg 1 mõistes, kuulus Riia mnt 129 kinnistule eelläbirääkimistega pakkumise korraldamise kasutusvaldusega koormatava hoonestusõiguse seadmise eelläbirääkimiste pidamise komisjoni koosseisu, kellele Pärnu Linnavalitsuse ehitusteenistuse juhataja A. R saatis 09.09.2008.a. e-kirjaga 2 Pärnu spordihalli töömahtude loetelu tabeli. Nimetatud dokumendis oli ära toodud AS YIT Ehitus, OÜ Steniard, Arco Ehitus OÜ ja Gustaf AS esialgsetes pakkumustes esitatud ehitushinnad ehituskulude liigitusest lähtuvalt, ehitustööde ja tehnorajatiste kogumaksumused, kogu ehitusmaksumused ning ehitusmaksumused koos käibemaksuga (edaspidi võrdlustabel). Samal päeval M. Viisitamm, olles leppinud kokku AS Oma Ehitaja juhatuse esimehe K. F, kes esindas OÜ Steniard ärihuve, saatis viimasele e-kirjaga aadressile sykk@hot.ee nimetatud võrdlustabeli. Arco Ehitus OÜ ja Gustaf AS esialgsed pakkumused spordihalli ehituskulude ehitusmaksumuste kohta, mis olid lisatud võrdlustabelisse, sisaldasid äritegevust puudutavat teavet, kuna antud teave ei olnud avalikult kättesaadav kolmandatele isikutele ning antud teabe avalikustamine K. F, kes esindas OÜ Steniard ärihuve eelläbirääkimistega pakkumisel, kahjustas Arco Ehitus OÜ ja Gustaf AS konkurentsivõimet ning andis eelise OÜ-le Steniard lõpliku pakkumise esitamisel. Seega oli tegemist konfidentsiaalse informatsiooniga, mis oli teatavaks saanud M. Viisitammele ametitegevuse käigus komisjoni liikmena, mida vastavalt avaliku teenistuse seaduse §-ile 67 on ametiisikul kohustus hoida saladuses. M. Viisitammele ja S. Saarele oli esitatud süüdistus

§ 25lg 2 ja 4 - 2172 lg 1 järgi selles, et M.

Viisitamm olles Pärnu linnapeana ja S. Saar abilinnapeana ametiisikuteks ning kelledel lasus kohustus kasutada linna vara ja vahendeid otstarbekalt ning heaperemehelikult, lähtuma oma kohustusi täites avalikest huvidest ning avaliku teenistuse eetikakoodeksist. Kindlaks on tehtud, et M. Viisitamme kui linnavalitsuse liikme pädevuses oli vastavalt Pärnu Linnavolikogu 17.04.2008.a. otsusega nr 27 „Loa andmine varaliste kohustuste võtmiseks“ lubatud võtta varalisi kohustusi, kinni pidades kohustusest järgida Pärnu linna varalist huvi, välistamaks linna varalise olukorra halvenemist. Sellest hoolimata, kasutades ära enda kuulumist riigihankekomisjoni ning omades pädevust osaleda hankemenetlusega seotud toimingute teostamisega seotud otsuste tegemise protsessis, seadis M. Viisitamm koos S. Saarega eesmärgiks suunata komisjoni mitte tegema linnavalitsusele ettepanekut tunnistada edukaks OÜ Rapla Teed pakkumus. Selleks leppis M. Viisitamm 26.06.2008.a. V. Kinkiga kokku, et viimane saab tutvuda OÜ Rapla Teed esitatud pakkumusega, et leida võimalusi OÜ Rapla Teed mittekvalifitseerimiseks ning pakkumuse mittevastavaks tunnistamiseks. Samuti vastavalt 29.06.2008.a. S. Saar ja M. Viisitamme vahel kokkulepitule, olid nad vastu sellele, et 30.06.2008.a. riigihankekomisjon kvalifitseerib tänavate hoolde pakkumused ning M. Viisitamm jättis linnavalitsuses riigihanke tulemused kinnitamata nii 08.07.2008.a. kui 15.07.2008.a. Veenmaks komisjoni OÜ Rapla Teed mitte sobivusest, andis M. Viisitamm 01.07.2008.a. ja 04.07.2008.a. J. A korralduse ettevõttele saata V. Kink poolt koostatud täpsustavad küsimused, mis esitati 30.06.2008.a. linnavalitsuse liikmetele kui S. Saar poolt koostatutena. Nimetatud küsimused saadeti Pärnu Linnavalitsuse majandusosakonna poolt 07.07.2008.a, millele vastati ettevõtte poolt 10.07.2008.a. Lükkamaks ümber OÜ Rapla Teede sobivuse hankevõitjana, saatis M. Viisitamm 11.07.2008.a. saabunud vastused ja küsimused ekirjaga V. Kingile, kes dokumentide põhjal koostas kokkuvõtte selle kohta, et OÜ Rapla Teed ei vasta hanketingimustele. Kuigi 22.07.2008.a. toimunud Pärnu Linnavalitsuse riigihankekomisjoni koosolekul S. Saar selgitas liikmetele, et OÜ Rapla Teed ei vasta nõuetele, otsustati, et OÜ Rapla Teed pakkumus vastab hankedokumentides nõutud tingimustele ning Pärnu Linnavalitsuse istungil 28.07.2008.a. korraldusega nr 514 „Riigihanke „Pärnu linna tänavate hooldus 01.08.2008 – 31.07.2014“ pakkujate kvalifitseerimine, pakkumuste vastavaks ja pakkumuse edukaks tunnistamine“ kvalifitseeriti OÜ Rapla Teed, AS Baltifalt ja AS Cleanaway, ettevõtete pakkumused tunnistati vastavaks ning edukaks tunnistati neist OÜ Rapla Teed pakkumus maksumusega 56 933 154 krooni kui pakkumuste hindamiste kriteeriumite kohaselt kõige madalama hinnaga pakkumus ning majandusosakonna juhatajale tehti ülesandeks sõlmida hankeleping OÜ-ga Rapla Teed. Seega arvestades eeltoodut, on antud kriminaalasjas tuvastamist leidnud, et oma käitumisega andsid Mart Viisitamm ja S. Saar 3 ametiisikutena selgelt märku AS Baltifalt huvides tegutsemisega teadlikult mitte kinni pidada avalikus halduses kehtestatud põhimõttest tegutseda avalikes huvides, rikkudes varaliste huvide järgimise kohustust, mis oleks võinud kaasa tuua kohalikule omavalitsusele varalise olukorra halvenemise. M. Viisitamm ning S. Saar olid alates 26.06.2008.a. teadlikud, et AS Baltifalt pakkumuse edukaks tunnistamine, mille tehinguväärtus ilma käibemaksuta oli 59 407 428 krooni, tooks kaasa põhjendamatult 2 919 643.32 krooni kallima hankelepingu sõlmimise, kuivõrd OÜ Rapla Teed tegi antud hankemenetluses pakkumuse maksumusega 56 933 154 krooni. Kirjeldatud tegu pandi toime M. Viisitamme ja S. Saare ühise teootsuse pinnalt ning mõlema faktiline tegevus andis olulise panuse süüteo toimepanemisel, moodustades koos ühtse terviku. Seega on tegemist ühiselt ja kooskõlastatult teo toimepanemisega, tuues kaasa vastutuse

§ 21lg 2 järgi kaastäideviijatena.

Samuti on kindlaks tehtud, et isikute tahtlus hõlmas nii teise isiku varaliste huvide järgimise kohustuse rikkumist, kui ka rikkumisega põhjuslikus seoses olevat Pärnu linnale varalise kahju tekitamist vähemalt koosseisulise kahju ulatuses. Kuigi M. Viisitamm ja S. Saar kui täideviijad tegid kõik endast oleneva, et tagajärg saabuks, jäi nimetatud tegu lõpule viimata, kuna see ei vasta usalduse kuritarvitamise süüteokoosseisu kõigile tunnustele – saabumata jäi suur varaline kahju, kuigi isikud lõid materiaalse kahjustusdelikti dispositsioonis kirjeldatud teoga koosseisulise kahju tekkimise ohu, mis jäi siiski realiseerumata. Seega M. Viisitamm, omades pädevust Pärnu linna vara suhtes ning tegutsedes koos S. Saarega ühiselt ja kooskõlastatult mitte avalikes huvides, vaid erahuvides, rikkusid Pärnu linna kui kohaliku omavalitsusüksuse varaliste huvide järgimise kohustust, tekitades teadlikult usalduse kuritarvitamise koosseisulise kahju tekitamise ohu. M. Viisitammele oli esitatud süüdistus ka

§ 294

lg 1 järgi selles, et tema Pärnu linna abilinnapeana ja linnapeana Pärnu Linnavalitsuse riigihankekomisjoni liikmena kui ametiisik

§ 288

lg 1 mõistes oma tegevusega lõi põhjendamatuid soodustingimusi Pärnu linna tänavate hoolduse 01.01.2006.a. – 30.04.2008.a. riigihankes V. Kink kaudu AS-ile Tänavapuhastuse ja AS-ile Baltifalt, rikkudes sellega riigihangete seaduse § 6 ja § 26 lg 4 nõudeid, mille eest sai vastutasuks 29 500 krooni. Kriminaalmenetluse eeluurimisel on tuvastatud, et Pärnu Linnavolikogu 20.05.2004.a. otsusega nr 73 „Loa andmine riigihanke korraldamiseks ja varaliste kohustuste võtmiseks“ lubati Pärnu Linnavalitsusel võtta varalisi kohustusi avatud pakkumisega riigihanke “Pärnu linna tänavate talihoole 01.01.2005.a. - 30.04.2008.a. ja autoharjaga aastaringne hooldus 01.11.2005.a. 30.04.2008.a” korraldamisega. Pärnu Linnavalitsuse 10.10.2005.a. korraldusega nr 699 „Riigihanke korraldamine ja Pärnu Linnavalitsuse 02. juuli 2004 korralduse nr 705 kehtetuks tunnistamine“ anti ülesanne korraldada riigihange “Pärnu linna tänavate talihoole ja autoharjaga puhastamine perioodil 01.01.2006.a. – 30.04.2008.a. Majandusosakonna ehitusteenistuse teede peaspetsialist T. K olles vastutav isik, edastas 25.10.2005.a. M. Viisitammele ja teistele Pärnu Linnavalitsuse riigihankekomisjoni liikmetele kooskõlastamiseks riigihanke pakkumiskutse dokumendid, mille M. Viisitamm edastas samal päeval e-kirjaga V. Kingile ülevaatamiseks ja kommenteerimiseks. 31.10.2005.a. V. Kink saatis e-kirjaga M. Viisitammele faili Pärnu vastulause.doc, kus olid riigihanke pakkumiskutse dokumentide kommentaarid. Samal päeval faili Pärnu vastulause.doc teksti M. Viisitamm saatis e-kirjaga M. K, E. T, T. K ja M. T, kes Pärnu Linnavalitsuse ametnikena olid seotud tänavate hoolduse riigihanke ettevalmistamisega. Faili Pärnu vastulause.doc sisu saatis M. Viisitamm ka 03.11.2005.a. e-kirjaga failina hange.doc abilinnapeale R. S teadmiseks kui oma mõtted tänavahoolduse riigihankele. Lähtudes M. Viisitamme poolt edastatud osadest kommentaaridest, T. K muutis riigihanke pakkumiskutse dokumente, mis kooskõlastati elektrooniliselt riigihanke komisjoni liikmete poolt 24.11.2005.a. - 30.11.2005.a. Alates 21.11.2005.a. ei kuulunud M. Viisitamm enam riigihankekomisjoni. 4 Avatud pakkumismenetlusega riigihange kuulutati välja riigihangete registris 29.11.2005.a., pakkumiste esitamise tähtajaga 19.12.2005.a, mis lükati edasi kuni 30.10.2006.a. Pakkumiskutse dokumendid võtsid välja teiste seas 02.12.2005.a. AS Baltifalt ja 07.12.2005.a. AS Tänavapuhastuse. Riigihankes esitasid pakkumised AS Baltifalt maksumusega 12 646 873 krooni ja AS Teede REV 2 maksumusega 15 390 836 krooni. Riigihankekomisjoni koosolekul 01.02.2006.a. protokolli alusel Pärnu Linnavalitsuse 06.02.2006.a. korraldusega nr 72 „Riigihanke pakkujate kvalifitseerimine, pakkumiste vastavaks tunnistamine ja eduka pakkumise leidmine“ kvalifitseeriti AS Baltifalt ja AS Teede REV 2, tunnistati firmade pakkumised vastavaks ning neist edukaks AS Baltifalt pakkumine. 02.03.2006.a. sõlmiti Pärnu linna ja AS Baltifalt vahel hankeleping, kus suvist tänavate hoolet teostas AS Tänavapuhastus maksumusega 3 340 861 krooni. Seega M. Viisitamm, kasutades ära oma ametiseisundit riigihankekomisjoni liikmena ning edastades enne hankemenetluse algust 25.10.2005.a. riigihanke pakkumiskutse dokumendid ülevaatamiseks ja kommenteerimiseks V. Kingile ning tagades osade V. Kink kommentaaride sisseviimise pakkumiskutse dokumentidesse, rikkus riigihangete seaduses § 6 ja § 26 lg 4 sätestatuid kohustusi. Nimelt riigihangete seaduses § 6 sätestab, et ostja kohtleb kõiki riigihanke pakkumismenetluses osalevaid isikuid võrdselt. Tegemist on võrdse kohtlemise printsiibiga, mis peab tagama selle, et kõik pakkujad saaksid võrdsel moel, samaaegselt ja võrdses ulatuses informatsiooni. Võrdse kohtlemise nõue peab välistama olukorra, kus menetlusega seotud isikule saadetakse hankedokumendid enne hanketeate avaldamist riigihangete registris, sest vastupidisel juhul luuakse hankemenetluses osalejale soodustingimused, kuna ta omab eelinformatsiooni hanketingimuste kohta. Riigihangete seaduses § 26 lg 4 aga sätestab, et ostja ei või pakkumiskutse dokumentides tehnilise kirjelduse koostamisel kasutada nende isikute nõuandeid, kellel võib selle riigihanke osas olla ärihuve. Seega on riigihangete seadus kehtestanud nõude vältida konkurentsi kahjustavat huvide konflikti, hõlmates juhtumeid, kus riigihankes osaleb isik, kes on osalenud sama riigihanke hankedokumentide koostamisel, kuivõrd pakkujate positsiooni hankemenetluses mõjutab see, kuidas hankija menetluse ette valmistab. Nimelt võib olukord, kus hankija on pakkumuse kvalifitseerimistingimuste osas konsulteerinud hilisema pakkujaga või temaga seotud isikuga, vähendada oluliselt ülejäänud pakkujate võimalusi hanke võitmiseks. Seoses M. Viisitamme poolt oma ametiseisundit kasutades toime pandud mittelubatud teoga, võttis ta V. Kinkilt vastu vara, milleks oli 03.03.2006.a. AS Tänavapuhastuse arvelduskontolt OÜ 2+3 Mööbel arvelduskontole arve nr 2006001 alusel makstud 29 500 krooni. Arvel kajastatu kohaselt on tegemist transporditeenuse tasumisega, mida tegelikult OÜ 2+3 Mööbel ei teostanud AS-ile Tänavapuhastuse. Arvestades, et antud tegelikkusele mittevastava teenuse arve koostas M. Viisitamm 01.03.2006.a. ja edastas selle V. Kingile 02.03.2006.a, kes korraldas arves toodud summa tasumise, on tuvastamist leidnud nende üksmeel, et tasu on vastuteeneks tehtud ametialase teo eest, milleks oli V. Kinki kaudu AS-ile Tänavapuhastuse ja AS-ile Baltifalt ebaseaduslikult põhjendamatute soodustingimuste loomine. V. Kingile oli esitatud süüdistus

§ 298

lg 1 järgi selles, et tema andis altkäemaksu 29 500 krooni Pärnu Linnavalitsuse riigihankekomisjoni liikmele M. Viisitammele selle eest, et M. Viisitamm, rikkudes riigihangete seaduse § 6 ja § 26 lg 4 nõudeid, lõi oma tegevusega põhjendamatuid soodustingimusi AS-ile Tänavapuhastuse ja AS-ile Baltifalt Pärnu linna tänavate hoolduse 01.01.2006.a. – 30.04.2008.a. riigihankes järgnevalt. Kriminaalmenetluse eeluurimisel on tuvastatud, et Pärnu Linnavolikogu 20.05.2004.a. otsusega nr 73 „Loa andmine riigihanke korraldamiseks ja varaliste kohustuste võtmiseks“ lubati Pärnu Linnavalitsusel võtta varalisi kohustusi avatud pakkumisega riigihanke “Pärnu linna tänavate talihoole 01.01.2005.a. 30.04.2008.a. ja autoharjaga aastaringne hooldus 01.11.2005.a. - 30.04.2008.a” korraldamisega. Pärnu Linnavalitsuse 10.10.2005.a. korraldusega nr 699 „Riigihanke korraldamine ja Pärnu Linnavalitsuse

  1. juuli 2004 korralduse nr 705 kehtetuks tunnistamine“ anti ülesanne korraldada 5 riigihange “Pärnu linna tänavate talihoole ja autoharjaga puhastamine perioodiga 01.01.2006.a. – 30.04.2008.a”. Majandusosakonna ehitusteenistuse teede peaspetsialist T. K olles vastutav isik, edastas 25.10.2005.a. M. Viisitammele ja teistele Pärnu Linnavalitsuse riigihankekomisjoni liikmetele kooskõlastamiseks riigihanke pakkumiskutse dokumendid, mille M. Viisitamm edastas samal päeval e-kirjaga V. Kingile üle vaatamiseks ja kommenteerimiseks. 31.10.2005.a. V. Kink saatis e-kirjaga M. Viisitammele faili Pärnu vastulause.doc, kus olid riigihanke pakkumiskutse dokumentide kommentaarid. Samal päeval saatis M. Viisitamm faili Pärnu vastulause.doc teksti e-kirjaga M. K, E. T, T. K ja M. T, kes Pärnu Linnavalitsuse ametnikena olid seotud tänavate hoolduse riigihanke ettevalmistamisega. Faili Pärnu vastulause.doc sisu M. Viisitamm saatis ka 03.11.2005.a. e-kirjaga failina hange.doc abilinnapeale R. S teadmiseks kui oma kommentaarid tänavahoolduse riigihankele. Lähtudes M. Viisitamme poolt edastatud osadest kommentaaridest T. K muutis riigihanke pakkumiskutse dokumente, mis kooskõlastati riigihanke komisjoni liikmete poolt 24.11.2005.a. 30.11.2005.a. Avatud pakkumismenetlusega riigihange kuulutati välja riigihangete registris 29.11.2005.a. pakkumiste esitamise tähtajaga 19.12.2005.a, mis lükati edasi 30.10.2006.a. Pakkumiskutse dokumendid võtsid välja teiste seas 02.12.2005.a. AS Baltifalt ja 07.12.2005.a. AS Tänavapuhastuse. Tänavate hoolde 2006-2008 riigihankes esitasid pakkumised AS Baltifalt maksumusega 12 646 873 krooni ja AS Teede REV 2 maksumusega 15 390 836 krooni. Riigihankekomisjoni koosolekul 01.02.2006.a. protokolli alusel Pärnu Linnavalitsuse 06.02.2006.a. korraldusega nr 72 „Riigihanke pakkujate kvalifitseerimine, pakkumiste vastavaks tunnistamine ja eduka pakkumise leidmine“ kvalifitseeriti AS Baltifalt ja AS Teede REV 2, tunnistati firmade pakkumised vastavaks ning tunnistati neist edukaks AS Baltifalt pakkumine. 02.03.2006.a. sõlmiti Pärnu linna ja AS Baltifalt vahel hankeleping, kus suvist tänavate hoolet teostas AS Tänavapuhastus maksumusega 3 340 861 krooni. Seega M. Viisitamm, kasutades ära oma ametiseisundit riigihankekomisjoni liikmena ning edastades enne hankemenetluse algust 25.10.2005.a. riigihanke pakkumiskutse dokumendid ülevaatamiseks ja kommenteerimiseks V. Kingile ning tagades osade V. Kink kommentaaride sisseviimise pakkumiskutse dokumentidesse, rikkus riigihangete seaduses § 6 ja § 26 lg 4 sätestatuid kohustusi. Nimelt riigihangete seaduses § 6 sätestab, et ostja kohtleb kõiki riigihanke pakkumismenetluses osalevaid isikuid võrdselt. Tegemist on võrdse kohtlemise printsiibiga, mis peab tagama selle, et kõik pakkujad saaksid võrdsel moel, samaaegselt ja võrdses ulatuses informatsiooni. Võrdse kohtlemise nõue peab välistama olukorra, kus menetlusega seotud isikule saadetakse hankedokumendid enne hanketeate avaldamist riigihangete registris, sest vastupidisel juhul luuakse hankemenetluses osalejale soodustingimused, kuna ta omab eelinformatsiooni hanketingimuste kohta. Riigihangete seaduses § 26 lg 4 aga sätestab, et ostja ei või pakkumiskutse dokumentides tehnilise kirjelduse koostamisel kasutada nende isikute nõuandeid, kellel võib selle riigihanke osas olla ärihuve. Seega on riigihangete seadus kehtestanud nõude vältida konkurentsi kahjustavat huvide konflikti, hõlmates juhtumeid, kus riigihankes osaleb isik, kes on osalenud sama riigihanke hankedokumentide koostamisel, kuivõrd pakkujate positsiooni hankemenetluses mõjutab see, kuidas hankija menetluse ette valmistab. Nimelt võib olukord, kus hankija on pakkumuse kvalifitseerimistingimuste osas konsulteerinud hilisema pakkujaga või temaga seotud isikuga, vähendada oluliselt ülejäänud pakkujate võimalusi hanke võitmiseks. Seoses M. Viisitamme poolt oma ametiseisundit kasutades toime pandud mittelubatud teoga, andis V. Kink talle vastutasuks vara, milleks oli 03.03.2006.a. AS Tänavapuhastuse arvelduskontolt OÜ 2+3 Mööbel arvelduskontole arve nr 2006001 alusel makstud 29 500 krooni. Arvel kajastatu 6 kohaselt on tegemist transporditeenuse tasumisega, mida tegelikult OÜ 2+3 Mööbel ei teostanud AS-ile Tänavapuhastuse. Arvestades, et antud tegelikkusele mittevastava teenuse arve koostas M. Viisitamm 01.03.2006.a. ja edastas selle V. Kingile 02.03.2006.a, kes korraldas arves toodud summa tasumise, on tuvastamist leidnud nende üksmeel, et tasu on vastuteeneks tehtud ametialase teo eest, milleks oli V. Kinki kaudu AS-ile Tänavapuhastuse ja AS-ile Baltifalt ebaseaduslikult põhjendamatute soodustingimuste loomine. Apellatsioonide sisu
  2. Maakohtu otsuse vaidlustasid ringkonnaprokurör E. Keeman, süüdistatava S. Saare kaitsja vandeadvokaat A. Pilv ja süüdistatava M. Viisitamme kaitsjad vandeadvokaadid L. Glikman ja H. Indela.
  3. Prokurör vaidlustas otsuse osaliselt M. Viisitamme, S. Saare ja V. Kingi õigeksmõistmises, taotledes M. Viisitamme süüditunnistamist

§ 217

2 lg 1 – 25 lg 2 p 2, 4, § 22 lg 3 ning

§ 294lg 1 järgi; S.

Saare süüditunnistamist

§ 2172 lg 1 – 25 lg 2, 4 järgi ning V.

Kingi süüditunnistamist

§ 298lg 1 järgi ning neile karistuse mõistmist.

Apellandi põhiväited on järgmised: - kohus on andnud M. Viisitamme süüdistuses

§ 294lg 1 järgi ja V.

Kingi süüdistuses

§ 289

lg 1 järgi tuvastatud faktilistele asjaoludele eksliku hinnangu ja seetõttu kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust; - prokurör ei nõustu maakohtuga selles, nagu poleks tuvastamist leidnud kuriteo objektiivse koosseisu üks tunnustest – vastutasuks vara vastuvõtmine/üleandmine. Prokurör viitab apellatsioonis samadele tõenditele nagu maakohuski oma otsuses, analüüsib neid ja toob esile järeldused, mis lahknevad kohtuotsuses esitatust. Nii näiteks viitab prokurör OÜ 2+3 Mööbel arve failile, mis tuvastati M. Viisitamme arvuti kõvakettalt ning märgib, et kohus jättis tähelepanuta faili asukoha – arve fail asus M. Viisitamme enda poolt loodud isiklikus kaustas. Prokurör asub kindlalt seisukohale, et kõnesolev arve oli fiktiivne. - analüüsides tunnistajate ütlusi, sealhulgas K omi, leiab prokurör, et need on vastuolulised; - raamatupidamiseksperdi arvamusest järeldub üheselt OÜ 2+3 Mööbel raamatupidamise moonutatus ja mitteusaldusväärsus. Arve fiktiivsust ei lükka ümber asjaolu, et arves nimetatud summalt on käibemaks tasutud ja rõhutab, et käibemaks tasuti pärast kaitsepolitsei poolt tehtud esmaseid uurimistoiminguid. 29 500 krooni laekumine oli ajaliselt seotud AS-ga Baltifalt lepingu sõlmimise ja V. Kinki poolt töö saamisega just selle riigihanke raames, milles ta varjatult osales. Kohus ei selgitanud, miks ta peab usaldusväärsemateks süüdistatavatega seotud tunnistajate ütlusi. - on tõendamist leidnud seos altkäemaksu saamise ja ametiisiku poolt toimepandava teo vahel, kus andja saab vastuteenena üleantava eest ametiisikult talle kasuliku teo. Fiktiivse arve väljastamine ja selle alusel tasumine väljendab selgelt seda, et ametiisik on altkäemaksuandjaga ühel meelel, et laekuv summa on vastuteeneks tehtavate ametialaste tegude eest. - M. Viisitamme ja S. Saare süüdistuses

§ 2172lg 1 - § 25 lg 2 ja 4 järgi on kohus asunud M.

Viisitamme puhul seisukohale, et tema tegevuses puuduvad sellised käitumisaktid, mida saaks pidada usalduse kuritarvitamise koosseisu tunnusteks, olles küll küllalt kõhklev oma käitumises, jäädes aga siiski pärast pakkumuste avamist passiivseks ja seetõttu ei jõua oma tegevusega usalduse kuritarvitamise katsestaadiumisse. S. Saare süüdistuses sama paragrahvi järgi leiab kohus, et kuna viimane oli 22.07.2008.a istungil nõus, et OÜ Rapla Teed tuleks ära kvalifitseerida ja võitjaks kuulutada, siis jõudnuna katsestaadiumisse, loobus vabatahtlikult lõpetamata kuriteokatse toimepanemisest

§ 40lg 1 ja § 41 alusel.

Süüdistuses ongi toodud kahjuna välja OÜ Rapla Teed ja AS Baltifalt pakkumuste vahe. Süüdistatavate soov OÜ Rapla Teed kõrvalelükkamiseks on tõendatud, mis kinnitab nende tahtlust tekkinud tagasilöögile vaatamata jätkuvalt OÜ Rapla Teed kõrvaldamiseks vahendeid valimata. Prokurör leiab, et M. Viistamm pidi mõistma ning võimalikuks pidama, et ta toetab teatud võõrast tegu ja see tegu viiakse lõpule tema teopanuse toel. Seega on 7 kohus põhjendamatult M. Viisitamme usalduse kuritarvitamise süüteos õigeks mõistnud, kuna tõendamist on leidnud tema poolt tahtlik teole kaasaitamine, mis on olnud põhiteoga põhjuslikus seoses. - kohus leides, et S. Saare käitumises on tuvastatud õigusvastane tegu, mis vastab süüteokoosseisule ning tema käitumises on vastavalt tahtliku tegevusdeliktikatse skeemile tuvastatud nii subjektiivne koosseis kui ka vahetu objektiivse koosseisu täitmisele asumine ning õigusvastasus ei ole välistatud, on ebaõigesti leidnud, et S. Saare süü puudub. Nimelt M. Viisitamme ja S. Saare ning S. Saare ja V. Kinki vahelised telefonikõned 22.07.ja 24.7.2008.a ei kinnita vabatahtlikku loobumist

§ 40lg 1 ja 41 mõttes.

S. Saare poolt M. Viisitamme kaasabil vallandatud ja nende tahtluse kohaselt kahju tekkimiseni viiv kausaalahela kulgemine jäi pooleni, kuna enne tegeliku kahju saabumist katkes see välistel põhjustel – komisjon otsustas teisiti. Seega ei ole antud juhul tegemist loobumisega lõpetamata süüteokatsest, kuna S. Saare ettekujutuse järgi teost tegi ta kõik süüteo lõpuleviimiseks, mida teha oli vaja. 5. Süüdistatava S. Saare kaitsja vaidlustas apellatsioonis maakohtu otsuse S. Saare süüdimõistmises

§ 157

järgi ja menetluskulude väljamõistmata jätmise osas, taotledes otsuse tühistamist ja uue otsusega S. Saare

§ 157järgi õigeksmõistmist.

Kaitsja hinnangul puuduvad kriminaalasjas igasugused tõendid, mis kinnitaksid maakohtu järeldusi hankedokumentidest koopiate tegemise kohta S. Saare poolt. Kaitsja märgib, et jälitustegevusega kogutud tõendid ei kinnita süüteo toimepanemist S. Saare poolt, kuid vaidlustab ka jälitustegevusega kogutud tõendite seaduslikkuse, kuid seda mitte seetõttu, et tõendid S. Saart kuidagi süüstaksid. Kuigi kõnesolevad hankedokumendid leiti V. Kingi juurest, ei ole tõendamist leidnud, et need dokumendid edastas S. Saar. See ei ilmne ka S. Saare ja V. Kingi, S. Saare ja M. Viisitamme kõnedest. Muid tõendeid aga väidetava dokumentide üleandmise fakti kohta kogutud ei ole. Kaitsja leiab, et jälitustegevuse lubade andmisel ei ole järgitud seaduses sätestatud korda. Lubade väljastamine on toimunud kohtuniku poolt, kellele selleks on väidetavalt loa andnud kohtu esimees suulise korralduse alusel. Kaitsja leiab, et sellise korralduse andmine suuliselt ei ole seadusega kooskõlas. Jälitustegevuse seaduslikkuse kontrolli teostamise õigus peab kaitsja arvates võistlevas protsessis olema tagatud ka süüdistatavatele ja kaitsjatele. Maakohus rikkus oluliselt menetlusnorme ja ausa kohtumenetluse põhimõtteid, jättes sellesisulise taotluse rahuldamata. Kaitsja viitab Riigikohtu praktikale (otsus nr 3-1-1-63-08) millest tulenevalt peab KrMS § 111 nõuete täitmist tõendi kogumisel olema võimalik kontrollida kõigil kohtumenetluse pooltel. Kuni ei ole tagatud kaitsjatele ja süüdistatavatele tutvumine kõikide kriminaaltoimiku materjalidega, ei ole võimalik rääkida poolte võrdsusest võistlevas kohtumenetluses. Veel leiab kaitsja, et jälitustegevusega saadud teabe kasutamine tõendina käesolevas kriminaalasjas ei ole lubatav, kuivõrd

§ 157sanktsioon jälitustegevust ei võimalda (Kr

MS § 110 lg 1). S. Saarele esitati kahtlustus algselt

§ 157ja 300 - 25 lg 4 tunnustel, kumbki neist ei võimalda jälitustegevust.

Jälitustoimingud viidi läbi 18.12.2008 ja 02.02.2009, 10.03.2009 ja 01.04.2009. Alles 28.04.2009 esitati S. Saarele täiendav kahtlustus

217 2 lg 1 - 25 lg 4 järgi. Kaitsja on seisukohal, et kahtlustust täiendati hilisemalt vaid eesmärgiga õigustada kriminaalmenetluse ajal ebaseaduslike jälitustoimingute läbiviimist. Teiseks viitab kaitsja, et isegi juhul kui kohus peaks tuvastama, et jälitustoimingute läbiviimise aluseks oli

§ 2172

lg 1 kuriteokoosseis, on jälitustegevuse raames kogutud tõendite kasutamine välistatud seetõttu, et S. Saar mõisteti esitatud süüdistuses

§ 2172 lg 1 järgi õigeks.

8

§ 157

puutuvalt märgib kaitsja, et Rapla Teed OÜ pakkumine ei sisaldanud ettevõtte ärisaladust puudutavat või mistahes muud konfidentsiaalset teavet ega ole käsitatav ärisaladusena. Kaitsja arvates on maakohus S. Saare suhtes ebaõigesti lahendanud ka menetluskulude jaotuse. Kuigi kohus mõistis S. Saare

§ 217

2 lg 1 – 25 lg 2 ja 4 järgi õigeks, jättis kohus kõik süüdistatava poolt kantud menetluskulud tema enda kanda. Kaitsja viitab Riigikohtu otsusele nr 3-11-85-08; 3-1-1-61-08; 3-1-1-98-09; 3-1-1-87-09 ja märgib, et viidatud otsustes väljendatut arvestades peab käesoleval juhul lähtuma mitte eeldusest, et osaliselt õigeksmõistva otsuse korral peaks apellandile hüvitatama ainult pool kantud õigusabikuludest, vaid õigusabikulude suuruse üle otsustades tuleb hinnata esitatud süüdistuse mahtu kaitsja töö mõttes. Asja keerukust arvestades tuleb S. Saarele hüvitada ligikaudu 75-80% kõikidest Pärnu Maakohtu menetluses kantud õigusabikuludest. Maakohus ei ole esitanud ühtki põhjendust, miks on jäetud õigusabikulude hüvitamise taotlus täies ulatuses rahuldamata. Kuigi prokurör loobus S. Saart

§ 300

– 25 lg 4 alusel süüdistamast, jättis maakohus siiski Eesti Vabariigilt välja mõistmata apellandi poolt kohtueelses menetluses kantud õigusabikulud. Ka Riigikohus on otsustes 3-1-1-44-10; 3-1-1-61-08 jt asunud seisukohale, et kohtueelses menetluses kantud õigusabikulud tuleb KrMS § 181 alusel süüdistatavale hüvitada. Kaitsja arvates on S. Saarele mõistetud karistuse määr rahalise karistuse näol on põhjendamatult suur. Kohtupraktikat ja käesoleva asja faktilisi asjaolusid arvestades peaks jääma rahaline karistus 50 päevamäära piiresse. 6. Süüdistatava M. Viisitamme kaitsjad L. Glikman ja H. Indela vaidlustasid apellatsioonis maakohtu otsuse osas, milles M. Viisitamm mõisteti süüdi

§ 157järgi, mõisteti M.

Viisitammelt välja menetluskulud ja jäeti M. Viisitamme valitud kaitsjatele makstud tasu põhjendamatult riigilt M. Viisitamme kasuks välja mõistmata. Veel taotlesid kaitsjad uue otsuse tegemist, millega lõpetada väidetava OÜ Rapla Teed pakkumuse edastamise episoodis KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel kriminaalmenetlus ja mõista M. Viisitamm kõigis väidetavates kuritegudes täielikult õigeks; mõista riigilt M. Viisitamme kasuks välja valitud kaitsjatele makstud tasud ja jätta kõik muud kriminaalmenetluse kulud riigi kanda; mõista riigilt M. Viisitamme kasuks välja valitud kaitsjatele apellatsioonimenetluses makstud tasu. Apellatsiooni põhiväited on järgmised: - Pärnu Spordihalli episoodiga seonduvalt on

§ 157

vastuolus PS § 11 proportsionaalsuse põhimõttega ega vasta „äritegevust puudutava teabe osas PS § 3, 10, 13 ja 17 mõttele. Kaitsjad on seisukohal, et seadusandja tahteks pole olnud kriminaliseerida mistahes äritegevusega seonduva teabe avalikustamine, vaid soovitud on kriminaliseerida ärisaladuse avalikustamine, mis on teiste õigustloovate aktidega defineeritud. Kuigi kohus leidis, et selles episoodis pani M. Viisitamm teo toime vahendlikult, mitte omakäeliselt, eeldab selline üleminek uue süüdistuse esitamist vastavalt Riigikohtu praktikale. Süüdistuses peab olema näidatud, milles seisnes konkreetse süüteo täideviimise vahendlikkus. Ka on nõutav, et vahendlik täideviimine erilise isikutunnusega subjekti eeldatavates deliktides tuleb kõne alla üksnes juhul, kui ka vahendlik täideviija vastab erilise isikutunnusega subjekti nõuetele; - kohus on jätnud ebaõigesti kohaldamata AvTS § 3, § 4 lg 1 ning § 34 lg 1. Õigusaktidest nähtuvalt pole linnavara hoonestusõiguse seadmisel eelläbirääkimistega pakkumise korras esitatavad pakkumused konfidentsiaalsed, mistõttu ei ole M. Viisitamm saanud õiguslikult realiseeridagi

§ 157süüteokoosseisu.

Informatsioon kas on või ei ole äritegevust puudutav, see ei sõltu ajalisest faktorist; - tõendamata on, et M. Viisitamm on tabeli edastanud K. F. Kohtuotsus on rajatud jälitustoimingu protokollidele, mis pole aga lubatav tõend. - prokuratuur on jätnud terve rea menetlustoiminguid teostamata ja maakohtus on toimunud tõendite kohtulik uurimine ühekülgselt ja puudulikult. Kuigi kohtuotsus tuleb Riigikohtu praktikast nähtuvalt 9 ainuüksi kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu tühistada, on faktiliselt ka tõendamata, et M. Viisitamm on

§ 157süüteokoosseisu realiseerinud vahendliku täideviimise vormis.

- Riigihanke episoodis väidetava OÜ Rapla Teed pakkumuse edastamise osas (

§ 157

) märgivad apellandid, et maakohus on jätnud põhjendamatult

§ 157

„äritegevust puudutava teabe“ osas põhiseadusevastaseks tunnistamata; riigihanke raames informatsiooni ebaseaduslikku avaldamist on võimalik kvalifitseerida üksnes

§ 300alusel; vaatlusalusel riigihankel ei sisaldanud mitte ükski pakkumus ärisaladust Konk

S § 63 lg 1 ja TRIPS lepingu art 39 p 2 tähenduses. RHS § 46 lg-st 2 ja 3 nähtuvalt on pakkumuste hind kuni detailideni alates pakkumuste avamisest avalik informatsioon. Seetõttu on maakohtu seisukohad

§ 157

kohaldamisel ebaõiged; - maakohus on tõendeid ebaõigesti hinnates leidnud, et OÜ Rapla Teed pakkumus on V. Kinkile edastatud. Kriminaaltoimikus puuduvad tõendid, mille alusel oleks võimalik järeldada S. Saare poolt pakkumuse V. Kinkile toimetamist. Maakohtu seisukoht, et M. Viisitamm on kaastäideviijana S. Saarega edastanud pakkumuse V. Kinkile, on oletuslik. Kohus ei ole näidanud, millest nähtub M. Viisitamme ja S. Saare ühine teoplaan ja kooskõlastatud käitumine. Kohus on tuvastanud vaid asjaolusid, mis vastavad vahendliku täideviimise konstruktsioonile, milles M. Viisitamme süüdimõistmine ei ole kriminaalmenetlusõigust oluliselt rikkudes õiguslikult võimalik. M. Viistamme poolt V. Kinkiga kokkuleppe sõlmimine ei saa olla põhjuslikus seoses

§ 157objektiivse koosseisuga. - maakohus on menetlusõiguse rikkumisega jätnud arvestamata Kr

MS § 110 ultima ratio argumendi ja on jätnud kohaldamata KrMS § 111. Kaitsjate poolt esitatud argumendid selle kohta, et tõendite kogumise kronoloogiast on ilmne, et KrMS § 110 ja JTS § 5 lg 1 rikkumisega oli just jälitustegevus kõige esimene tõendite kogumise viis, ent kontrollimatuks jääb JTS § 9 eeldus ja ka see, kas otsused olid motiveeritud, rajanesid tegelikele asjaoludele ning vastasid JTS § 10, 1 ja 104 jt nõuetele. Prokurör on kohtu ette toonud valed alused jälitusloa saamiseks,

§ 157lähtudes ei oleks luba saadud.

Jälitustegevuseks andis loa kohtunik kohtu esimehe suulise korralduse alusel, mis pole aktsepteeritav. Selline volitav määrus või käskkiri peab olema kirjalik. - M. Viisitamme suhtes on teostatud jälitustoiminguid kokku 115 päeva, mis on disproportsionaalne ja Euroopa õigusruumis tavapäratu sellekohastes asjades; - kuigi maakohus on M. Viisitamme kahes süüdistuses õigeks mõistnud, on maakohus jätnud põhjendamatult, kriminaalmenetlusõiguse norme rikkudes, M. Viisitamme valitud kaitsjatele makstud tasud (õigusabikulud) riigilt välja mõistmata. Kuna M. Viisitamm on õigeks mõistetud ka usalduse kuritarvitamise kaastäideviimise episoodis, mille puhul on tegemist mahukaima episoodiga, tuleb tühistada maakohtu otsus ka osas, kus maakohus on M. Viisitammelt riigi kasuks menetluskulud välja mõistnud. 7. Tallinna Ringkonnakohtu 14.detsembri 2010 otsusega tühistati maakohtu otsus osaliselt M. Viisitamme ja S. Saare süüditunnistamises ja karistamises

§ 157järgi, M.

Viisitammelt ja S. Saarelt menetluskulude, sealhulgas dokumendiekspertiisi maksumuse väljamõistmises ning M. Viisitammele ja S. Saarele õigusabi kulude hüvitamata jätmises. Uue otsusega mõistis ringkonnakohus M. Viisitamme ja S. Saare süüdistuses

§ 157järgi õigeks, mõistis Eesti Vabariigilt M.

Viisitamme kasuks välja 430 000 krooni ja S. Saare kasuks 320 000 krooni valitud kaitsjale makstud tasu katteks õigusabi eest kohtueelses uurimises ja esimese astme kohtus. Ringkonnakohus otsustas veel, et pärast advokaadibüroo Lextal poolt esitatud arve nr 2010/11/004 tasumist, mõista Eesti Vabariigilt V. Kingi kasuks välja 65 434 krooni apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks ja S. Saare kasuks 20 400 krooni apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks. 10 8. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsioonid ringkonnaprokurör E. Keeman ja S. Saare kaitsja vandeadvokaat A. Pilv. Prokurör palub kassatsioonis tühistada osaliselt ringkonnakohtu otsus M. Viisitamme ja S. Saare õigeksmõistmises süüdistuses

§ 2172

lg 1 - § 25 lg 2 ja 4 ning

§ 157järgi ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

S. Saare kaitsja leidis, et prokuratuuri kassatsiooni menetlusse võtmise korral tuleb ringkonnakohtu otsus jätta muutmata ja kassatsioon rahuldamata. Rahuldada S. Saare kassatsioon menetluskulude hüvitamiseks ja vastavalt sellele muuta vaidlusalust otsust menetluskulude hüvitamise osas. Prokuratuuri kassatsioonile esitatud kirjalikus vastuses leiavad M. Viisitamme kaitsjad, et kassatsiooni menetlusse võtmise korral tuleb ringkonnakohtu otsus jätta muutmata ja kassatsioon rahuldamata. M. Viisitamme kasuks tuleb valitud kaitsjatele makstud tasu välja mõista riigilt. 9. Riigikohtu 2. juuni 2011 otsusega nr 3-1-1-28-11 tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 14.detsembri 2010 otsus M. Viisitamme õigeksmõistmises

§ 157

järgi Pärnu spordihalli ehitamiseks korraldatud eelläbirääkimistega pakkumist puudutava teabe K. F avaldamise osas ja saadeti kriminaalasi tühistatud osas uueks arutamiseks; samuti tühistati kohtuotsus S. Saare poolt tema kaitsjale makstud tasu osaliselt süüdistatava enda kanda jätmise osas ja tehti uus otsus, millega jäeti kogu süüdistatava poolt kaitsjale tasutud summa 33 176,61 eurot riigi kanda. Riigikohtu otsusega määrati AS Advokaadibüroo Aivar Pilv poolt kassatsioonimenetluses S. Saarele osutatud õigusabi tasu mõistlikuks suuruseks 2500 eurot ja mõisteti see välja Eesti Vabariigilt S. Saare kasuks. Advokaadibüroo Glikman & Partnerid OÜ poolt kassatsioonimenetluses M. Viisitammele osutatud õigusabi tasu mõistlikuks suuruseks määrati 2000 eurot ja arvati see menetluskulude hulka, mille hüvitamine tuleb Tallinna Ringkonnakohtul lahendada asjas uue kohtuotsuse tegemisel. Tulenevalt Riigikohtu otsusest on käesoleva apellatsioonimenetluse esemeks üksnes Pärnu spordihalli ehitamiseks korraldatud eelläbirääkimistega pakkumist puudutava teabe avaldamine K. F ja sellest tulenevad õiguslikud järelmid. 10. Apellatsioonikohtu istungil toetas ringkonnaprokurör E. Keeman apellatsioonis esitatud taotlust M. Viisitamme süüditunnistamises ja karistamises

§ 157järgi.

Kaitsja palub jätta apellatsioon rahuldamata. Taotleb kontrollida jälitustoiminguid ja nende seaduslikkust. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused

  1. Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsioonidega ning arvestades KrMS § 364 lg 1 p 1 sätestatut ja Riigikohtu otsuses nr 31-1-28-11 väljendatud seisukohti, jõudis alljärgnevatele järeldustele.
  2. M. Viisitammele heidetakse süüdistuses ette seda, et tema ametiisikuna

§ 288

lg 1 mõistes, kuulus Riia mnt 129 kinnistule eelläbirääkimistega pakkumise korraldamise kasutusvaldusega koormatava hoonestusõiguse seadmise eelläbirääkimiste pidamise komisjoni koosseisu, kellele Pärnu Linnavalitsuse ehitusteenistuse juhataja A. R saatis 09.09.2008 e-kirjaga Pärnu spordihalli töömahtude loetelu tabeli, milles olid ära toodud AS YIT Ehitus, OÜ Steniard, Arco Ehitus OÜ ja Gustaf AS esialgsetes pakkumustes esitatud ehitushinnad ehituskulude liigitusest lähtuvalt, ehitustööde ja tehnorajatiste kogumaksumused, kogu ehitusmaksumused ning ehitusmaksumused koos käibemaksuga. Samal päeval M. Viisitamm, olles leppinud kokku AS Oma Ehitaja juhatuse esimehe ja OÜ Steniard ärihuve esindava K. F, saatis viimasele e-kirjaga aadressile sykk@hot.ee nimetatud võrdlustabeli. Arco Ehitus OÜ ja Gustaf AS esialgsed 11 pakkumused spordihalli ehituskulude ehitusmaksumuste kohta, sisaldasid äritegevust puudutavat teavet, kuna antud teave ei olnud avalikult kättesaadav kolmandatele isikutele ning antud teabe avalikustamine K. F, kes esindas OÜ Steniard ärihuve eelläbirääkimistega pakkumisel, kahjustas Arco Ehitus OÜ ja Gustaf AS konkurentsivõimet ning andis eelise OÜ-le Steniard lõpliku pakkumise esitamisel. Pärnu Maakohus tuvastas, et teave süüdistuses märgitud ettevõtte äritegevuse kohta tõepoolest K. F avaldati, kes on teabe teadasaamiseks mitteõigustatud isik. Tegemist oli OÜ Steniard ja AS Oma Maja Ehitaja huve esindava isikuga (II kd, tkl 203-209) ning kes oli samaaegselt konkurendiks Arco Ehitus OÜ-le ja Gustaf AS-le. Samas ei esine tõendeid, et seda tegi just M. Viisitamm. Ainuüksi asjaolust, et tunnistajad J. M, V. T, J. A, A. R ja K. P on kohtule kinnitanud, et nemad K. F ega ka kellelegi teisele ühtegi tabelit Pärnu spordihalli hankemenetluses osalevate ettevõtete kohta saatnud ei ole, ei saa automaatselt järeldada, et seda tegi M. Viisitamm. Ka Pärnu maakohus on jõudnud järeldusele, et tõendid selle kohta, et M. Viisitamm ise vahetult K. F nimetatud info avaldas, puuduvad. Nii möönab kohus, et kriminaalasjas on vaadeldud mitmeid arvuteid, mille kohaselt tõepoolest ei ole tuvastatav, et M. Viisitamm oleks nende kaudu nö omakäeliselt teo toime pannud (II kd, tkl 1-6, 21-24, 33-37, 61-62). Seejärel asubki kohus seisukohale, et M. Viisitamm hoopis korraldas kõnealuse info saatmise K. F. Kohus leiab, et seega pani M. Viisitamm teo toime mitte omakäeliselt, vaid vähemalt vahendlikult. Seejuures olid ainsateks M. Viisitammele kui teo toimepanijale viitavateks tõenditeks maakohtu otsuse kohaselt jälitustoimingute protokollides fikseeritu. Tulenevalt Riigikohtu praktikast leiab kohtukolleegium aga, et käesolevas asjas tuleb kõik jälitustoimingute protokollid

§ 157

järgi menetletavas Pärnu spordihalli episoodis tunnistada lubamatuteks tõenditeks. 13. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-10-11 rõhutanud, et KrMS § 111 nõuete täitmist tõendi kogumisel peab olema võimalik kontrollida kõigil kohtumenetluse pooltel (nr 3-1-1-63-08, p-d 13.2-13-3). Ülalnimetatud lahendis on kriminaalkolleegiumi täiskogu sedastanud, et nõustub kohtute seisukohaga, et ühes kriminaalasjas antud loa alusel jälitustoimingu tulemusena saadud teave on tõendina kasutatav ka teises kriminaalmenetluses tingimusel, et selle kogumisele seadusega seatud nõudeid on järgitud (KrMS §-des 110, 112, 113 ja 114) ja ka jälitustoimingu käigus ilmnenud uus kuritegu (n-ö juhuleid) vastab KrMS § 110 lg 1 nõuetele. Seejuures peab kohus ka uue kriminaalasja raames ex post kontrollima jälitustoiminguga saadud tõendi seaduslikkust ning ultima ratio põhimõtte järgimist. Viidatud Riigikogu otsusest tuleneb üheselt, et kasutamaks kriminaalasjas nr 07913000105 jälitustoimingutega saadud tõendeid käesolevas kriminaalasjas M. Viisitamme vastu, peab ka uus väidetav kuritegu, s.o

§ 157vastama Kr

MS § 110 lg-s 1 sätestatule, mille kohaselt on lubatud tõendeid koguda jälitustoimingutega, kui tõendite kogumine muude menetlustoimingutega on välistatud või oluliselt raskendatud ning kriminaalmenetluse esemeks on esimese astme kuritegu või tahtlikult toimepandud teise astme kuritegu, mille eest on ette nähtud karistusena vähemalt kuni kolm aastat vangistust.

§ 157

kuni 31.08.2011 kehtinud redaktsioon nägi sanktsioonina ette üksnes rahalise karistuse ega võimaldanud seetõttu mistahes jälitustoiminguid KrMS § 110 lg 1 alusel üldse teostada. Seega puuduvad käesolevas asjas igasugused tõendid süüdistuses märgitud teo toimepanemises vahetult M. Viisitamme poolt, mistõttu tuleb M. Viisitamm süüdistuses

§ 157järgi Pärnu spordihalli episoodis süü tõendamatuse tõttu õigeks mõista.

14. Lisada tuleb, et isegi kui vaidlustatud episoodis oleks tuvastatud, et M. Viisitamm käskis või palus kellelgi see e-kiri K. F saata, väljus kohus M. Viisitamme süüdimõistmisel

§ 157

järgi 12 kvalifitseeritava kuriteo vahendlikus täideviimises süüdistuse piiridest, kuna süüdistus käsitas M. Viisitamme vahetu täideviijana. Riigikohus on leidnud, et kui isikut süüdistatakse kuriteo vahendlikus toimepanemises, peab süüdistuses olema ära näidatud, milles seisnes konkreetse süüteo toimepanemise vahendlikkus (vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-83-01 - RT III 2001, 25, 268). Seega tuleb süüteo vahendlik toimepanemine süüdistuses konkreetselt sisustada. Eelnevast tulenevalt eeldanuks M. Viisitammele süüdistuses omistatud omakäelise täideviimistegevuse muutumine kohtulikul arutamisel vahendlikuks täideviimiseks KrMS § 268 lg 2 kohaselt uue süüdistuse esitamist. Sellele on juhtinud tähelepanu ka Riigikohus mitmetes lahendites (nr 3-1-1-82-06 p-s 9, nr 3-1-1-108-06 p-s 12). Märkida tuleb sedagi, et maakohus ei ole otsuses ka ammendavalt avanud seda, milles vahendlik täideviimine seisnes. Vahendliku täideviimise peamine tunnus on

§ 21

lg-st 1 tulenevalt ärakasutamissuhte olemasolu (see eristab vahendlikku täideviimist nt kihutamisest). Ärakasutamissuhte vormidena eristatakse ärakasutatud isiku valitsemist teadmisega, tahtega (sh sunniga) või organisatsioonilise võimuaparaadi abil. Ühtegi neist ärakasutamisviisidest maakohtu otsuses tuvastatud ei ole, kohus pidi nentima, et esitatud tõendite pinnalt ei ole võimalik tuvastada sedagi, millise konkreetse isiku abi M. Viisitamm tabeli saatmisel K. F kasutas. Seega on M. Viisitamme süüdimõistmine

§ 157järgi Pärnu spordihalli episoodis välistatud.

15. Tulenevalt Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-28-11 p-st 15 tuleb ringkonnakohtul asja uuel sisulisel arutamisel pöörata tähelepanu ka kaitsjate esitatud taotlusele tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks KrMS §-d 110 ja 114 ning

§ 157„äritegevust puudutava teabe“ osas.

Ringkonnakohus, tühistades käesoleva otsusega M. Viisitamme

§ 157järgi süüdimõistava otsuse ja mõistes uue otsusega M.

Viisitamme sama süüdistuse järgi õigeks, on otsuse eelnevates p-des 15 ja 16 selgitanud, et käesolevas kriminaalasjas süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevad jälitustoimingute protokollid on lubamatud tõendid, kuivõrd kuni 31.08.2011 kehtinud

§ 157redaktsioon ei võimaldanud mistahes jälitustoiminguid Kr

MS § 110 lg 1 alusel üldse teostada. M. Viisitamme kaitsjate arusaamaga, et

§ 157

on „äritegevust puudutava teabe“ osas põhiseadusega vastuolus, kohtukolleegium ei nõustu.

§-s 157 ettenähtud süüteoga kaitstav õigushüve on eraelu kaitse kõrval ka informatsioonilise enesemääramise õigus (EIÕK art 8). Selle süüteokoosseisu eesmärk on võimaldada usaldusel põhineva suhte loomine olukorras, kus üks isik peab teisele isikule avaldama konfidentsiaalset informatsiooni ning teenib nii andmesubjekti, kohustatud isiku kui ka ühiskonna huve tervikuna. Ühelgi juhul ei ole selline teave kättesaadav avalikest andmebaasidest ning käesolevas asjas oli selline teave mõeldud üksnes hankijale, sh ainult komisjoni liikmetele ning mille saladuses hoidmiseks peab olema isikul õigustatud huvi, kuna tegemist oli andmetega, mida ei ole võimalik muul viisil hankida kui isikute kaudu, kellel on seadusest tulenev õigus saladuses hoitavat teavet ametiseisundist tulenevalt kasutada. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole kõne all olev seadusesäte äritegevust puudutava teabe osas seetõttu põhiseadusega vastuolus. 16. KrMS § 175 lg 1 p 1 sätestab, et menetluskulud on valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik (KrMS § 181 lg 1). Maakohus mõistis M. Viisitamme süüdistuses

§ 2172

lg 1 -

§ 25

lg 2 ja 4 järgi ja

§ 294lg 1 järgi õigeks, kuid jättis menetluskulude küsimuse üldse lahendamata.

Kaitsjad apelleerisid viidatud osas maakohtu otsuse. Nähtuvalt maakohtule esitatud menetluskulude nimekirjast (XII kd, tlk 1-19) on M. Viisitamm kandnud kohtueelses menetluses ja maakohtus valitud kaitsja tasudena kulusid 627 660.95 krooni (40 114.85 eurot). 13 Apellatsioonimenetluses M. Viisitamm menetluskulude nimekirja ei esitanud. Samas rahuldas ringkonnakohus apellatsiooni ja leidis, et riigi poolt M. Viisitammele hüvitatava tasu mõistlikuks suuruseks on 430 000 krooni (27 842.01 eurot) ja mõistis riigilt selle summa õigusabikulude katteks M. Viisitamme kasuks välja. Ringkonnakohus mõistis sama otsusega V. Kingi kasuks riigilt täiendavalt välja valitud kaitsja tasu apellatsioonimenetluses 65 434 krooni. Prokurör V. Kingi ja M. Viisitamme õigeksmõistmist Riigikohtus ei vaidlustanud. Arvestades, et M. Viisitammel oli ühine altkäemaksu süüdistuse episood V. Kingiga, leiab M. Viisitamme kaitsja H. Indela, et viidatud summa ulatuses on põhjendatud ja vajalik hüvitada kaitsja tasu ka M. Viisitammele. Riigikohus otsustas otsusega nr 3-1-1-28-11, et riik peab hüvitama M. Viisitammele kassatsioonimenetluse kulud summas 2000 eurot ja samas, et S. Saare valitud kaitsja tasu maakohtu ja apellatsioonimenetluses 33 176.61 eurot (519 101.10 krooni) on põhjendatud ja tuleb riigilt S. Saare kasuks välja mõista. Et M. Viisitammele oli inkrimineeritud 2 ühist episoodi S. Saarega (

§ 2171

lg 1 - § 25 lg 1 ja

§ 157), võib M.

Viisitamme kaitsja arvates väita, et ka M. Viisitamme kulud valitud kaitsjale maakohtus ja apellatsioonimenetluses on põhjendatud. Et kohtud on pidanud süüdistuse 3 episoodi osas, milles M. Viisitamm on juba lõplikult õigeks mõistetud, V. Kingi ja S. Saare valitud kaitsjate tasusid vajalikuks ja põhjendatuks, on ka M. Viisitamme kulud valitud kaitsjatele vajalikud ja põhjendatud. Kuivõrd M. Viisitamme osas saatis Riigikohus kriminaalasja 1 süüdistuses episoodis (

§ 157) ringkonnakohtule uueks arutamiseks tagasi, on M.

Viisitamme kulud apellatsioonimenetluses 1836 eurot (28 727.16 krooni – AB Glikman & Partnerid 04.10.2011 arve TGP nr 001061). Kohtukolleegium leiab, et M. Viisitamme kulud apellatsioonimenetluses on taotletud summa ulatuses vajalikud ja põhjendatud ja kuuluvad M. Viisitammele hüvitamisele riigilt. Arvestades, et M. Viisitammele oli esitatud üks eraldi süüdistus enam, kui V. Kingile ja S. Saarele ning et V. Kingile ja S. Saarele on 3 süüdistuses õigeksmõistmisel hüvitatud enam, kui taotleb M. Viisitamme kaitsja, on kohtukolleegiumi arvates põhjendatud ja vajalik M. Viisitamme õigeksmõistmisel 4 süüdistuse episoodis, lugeda põhjendatud ja vajalikuks kõikides kohtuastmetes valitud kaitsjatele makstud tasu summas 43 950.85 eurot (40 114.85 eurot kohtueelses- ja maakohtu menetluses + 2000 eurot Riigikohtus + 1836 eurot käesolevas apellatsioonimenetluses). 17. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4; 338 p-de 2 ja 3; 340 lg 1, lg 2 p 2 ja § 344-345 lg-test 1 ja 2, tühistab kohtukolleegium maakohtu otsuse osaliselt Mart Viisitamme süüdimõistmises ja karistamises

§ 157

järgi Pärnu spordihalli ehitamiseks korraldatud eelläbirääkimistega pakkumist puudutava teabe K. F avaldamise osas ja mõistab uue otsusega Mart Viisitamme

§ 157järgi õigeks.

Eesti Vabariigilt kuulub Mart Viisitamme kasuks välja mõistmisele valitud kaitsjatele makstud tasu 43 950.85 (nelikümmend kolm tuhat üheksasada viiskümmend ja 85 eurosenti) eurot. Urmas Reinola Julia Katškovskaja 14 Sten Lind

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.