1-10-16139/8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. september 2011 Viljandi kohtumaja Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-10-16139 (kohtueelses menetluses nr 10260100209) riik versus Üllar Mooses asja sisuline arutamine istungil Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär kohtunik Silvi Maiste Aino Männik Prokurör Marja-Liina Talimaa Süüdistatav Üllar Mooses (isikukood 35812282722; elukoht xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx ; ei tööta; ei oma kriminaalkaristatust) KarS § 424 järgi advokaat Rainer Objartel 07.-08.,12.september 2011 Süüdistus Kaitsja Asja läbivaatamise kuupäev Resolutsioon Üllar Mooses süüdistuses KarS § 424 - § 25 lg 1, 2 järgi õigeks mõista. Tühistada Üllar Moosese suhtes kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld. Kriminaalmenetluse kulud jätta riigi kanda. Apellatsiooniõiguse kasutamisel kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kantseleis 26.septembril 2011 kell 13.00 Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajja kirjalikult teatada kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest alates seitsme päeva jooksul. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu. Süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Süüdistus Üllar Moosest süüdistatakse selles, et tema juhtis 15.01.2010 kella 20.37 paiku Viljandi maakonnas Tarvastu vallas Mustla alevikus mootorsõidukit VW Passat reg.märgiga 784 XXX joobeseisundis. Tõendusliku alkomeetriga tuvastati Üllar Moosesel alkoholijoove 0,99 mg/l kohta. Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani Üllar Mooses toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuliku uurimise tulemused Tunnistaja Margus Kiisleri ütluste järgi Mooses neile tuli kartulit ja piima tooma. Ta tuli õue ja auto jäi lumme kinni, kuna lumi oli nii paks. Mooses oli kaine. Nad kahekesi proovisid autot välja lükata, aga auto ei liikunud. Nad proovisid autot edasi lükata, kuid tulemuseta. Siis käisid jala poes ära, alkoholi tarvitasid 3-4 tundi. Mooses tahtis koju minna. Ta pidi minema jala. Ta läks autost suitsu võtma ja politsei tuli kohe. Mooses parkis sisehoovi. Mooses oli tema juurest lahkudes vindine. Politsei tuli tema juurde ja ütles, et roolijoodik on hoovi sõitnud ja aia maha sõitnud. Ta ütles neile, et see on tema sõber ja aeda pole maha sõidetud. Teise päeva hommikul kaevasid auto välja. Tõmbamas käisid Palu, Jaan ja Rahv, Sulev. Tunnistaja Kirsti Rander Moosese ütluste järgi Mooses tõi neile talukaupa. Ta jäi lumehange kinni heki vahele. Nad proovisid Margusega autot kätte saada. Autot kätte ei saadud, alles järgmisel hommikul tõmmati välja. Mehed läksid poodi ja ostsid alkoholi. Ta ei näinud, et Mooses oleks pärast autoga sõitnud. Tunnistaja Rauno Jõgi ütluste järgi oli ta oma kambaga koos ja nägid, et Üllar Mooses oli kinni autoga ja sõbrad tahtsid, et ta kutsuks politsei välja. Sõbrad ei julgenud kutsuda. Nad olid Harju tänaval Mustlas. Moosese auto oli Harju tänaval võõras hoovis. Kui suur oli vahemaa nende ja hoovi vahel, ei oska umbes öelda. Nad nägid selgesti Moosest autoga. Lumi oli maas. Hoovis oli väga pime. Algul ei teadnud, et auto oli seal kinni, pärast teised ütlesid. Mis Mooses autos tegi, lähedalt ei näinud, proovis autot lumest välja saada, auto suri välja ja ta proovis uuesti jälle. Auto oli esimeste ratastega lumes kinni. Proovis mitu korda, aga välja ei saanud. Kas Mooses autost väljas ka käis, ei märganud. Politsei tuli poole tunni pärast. Mooses ei teinud midagi sel ajal, kui politseid ootasid. Mooses oli autos, istus seal. Mootor ei käinud. Sõbrad ei julgenud ise politseisse helistada, aga nad ütlesid, et auto oli seal juba õhtupoolikul seisnud. Hoovis oli pime. Sõber käis Moosese autot vaatamas. Tema auto lähedal ei käinud. Ta ei näinud, mis inimene autos tegi. Ta ei näinud, et auto oleks liikunud. Ta ei näinud, et see auto sõitis. Politseisse helistas sellepärast, et sõbrad ütlesid, et on joobes ja ta ise ka arvas nii. Igaks juhuks, tahtsid kontrollida. Ta nägi, et auto tuled pandi põlema, tagasikäigu tuled läksid põlema, vajutas gaasi. Seda ei näinud, et oleks tagasikäigu kangi liigutanud. Autot liikuma ei saanud. Tunnistaja Sulev Rahvi ütluste järgi ta aitas Moosesel autot pukseerida. Auto asus hoovis lumehanges. Omal jõul ei oleks auto saanud liikuda. Tema tõmbas oma Saabiga, kolm meest lükkasid ja enne veel kaevasid labidaga. Tee oli küll lükatud, kuid ta võttis kõrvale ja jäi kinni. Maja on teest 2-3 meetrit või natuke rohkem. Tunnistaja Jaan Palu ütluste järgi Sulev tuli ja palus abi auto äratoomiseks. Auto asus Harju tänaval Kiisleri maja juures. Nina oli hoovis lume hanges. Sulev oma autoga tõmbas, teised mehed aitasid. Omal jõul ei oleks auto välja saanud. Lumi oli aetud, kuid lund oli palju ja auto jäi kõhu peale kinni. Süüdistatav Üllar Moosese ütluste järgi ta läks talukaupa viima õhtupoolikul kella 5-6 paiku. Ta sõitis autoga Harju tänavasse. Auto jäi maja ukse ette lume hange, oli väga paks lumi. Ta proovis välja saada. Auto ei liikunud edasi ega tagasi. Margus tuli ka appi. Ta vihastas, et autot kätte ei saanud. Läksid Tiigi tänava poodi, ostsid alkoholi. Läksid Marguse juurde ja tarvitasid seal alkoholi. Oli vaja koju minna, mõte oli jala minna. Oli külm, läks autost suitsu võtma. Ei saanud ust hästi lahti, kui istus autosse, tuli politsei. Autot ei käivitanud, tuled võisid küll põlema minna. Kas käike üritas sisse panna, ei usu, ei pannud, jalg võis pidurile küll minna. Tänaval poisikesed jooksid. Kui politsei tuli, ei mäleta, kas auto tuled põlesid, arvab, et ei põlenud. Ta ei proovinud veel autot kätte saada. Politsei pani teda puhuma ja kutsus oma autosse. Järgmisel päeval Sulev tõmbas oma autoga auto välja, teised lükkasid ja kaevasid ka labidaga veel. Nad tarvitasid poest toodud kõik alkoholi ära kahekesi. Võis olla, et ta käivitas auto, et sooja saada. Võib-olla ta käivitas ja soojendas end tõesti. 2 Jarmo Kassi ütluste järgi ta töötab politseiprefektuuris Viljandis. Neile teatati sõiduki kinnijäämisest. Sündmuskohas auto püüdis teele tagasi saada, Mooses oli autos, jälgede järgi oli näha, et auto oli tahtnud ikka pikalt sealt välja saada, olid maas sügavad jäljed. Kõrvaldasid Moosese roolist. Küsisid ka elanikelt, kas on Moosese suhtes pretensioone. Seda neil ei olnud. Hoov oli lumest puhastatud, teelt väljasõitu ei olnud, auto esiots oli tee poole. Maja asub suure tee ääres. Autol põlesid lähituled. Kas auto käis, ei mäleta, Mooses käivitas küll. Auto oli põhja peal kinni. Auto oli hoovis risti sõiduteega, majast natuke eemal. Mingi vahe oli, sõiduteel auto ei olnud. Et autoga oleks sõidetud, liikumist ei mäleta. Kas auto käis, ei mäleta, liikuda see kindlasti ei saanud. Kohapeal ei koostanud protokolli. Seletuskirja Mooseselt ei võtnud kohapeal. Rääkis selle isikuga, kes väljakutse tegi. Oli alaealiste seltskond. Tehti väljakutse, et auto on teelt välja sõitnud. Mingit väljasõitu seal ei olnud. Prokuröri taotlused kohtus Kohtus prokurör riikliku süüdistajana toetas kohtualusele süüdistusaktis esitatud süüdistust. Prokurör leidis, et kohtualuse süü on leidnud kohtus tõendamist. Prokurör leidis, et tegemist ei ole mitte lõpuleviidud kuriteoga, vaid kuriteo katsega, sest Üllar Mooses tegi kõik endast oleneva sõitma hakkamiseks, kuid tema tahtest sõltumatutel asjaoludel jäi kuritegu lõpule viimata. Seega tuleb Üllar Moosese käitumine kvalifitseerida KarS § 424 ja 25 lg 1, 2 järgi. Prokurör taotles kohtuistungil: Üllar Mooses mõista süüdi KarS § 424- § 25 lg 1, 2 järgi ning karistada teda rahalise karistusega 80 päevamäära, so 256 eurot (keskmise päevasissetuleku suurus 3.20 eurot). KarS § 50 lg 1 alusel võtta mootorsõiduki juhtimise õigus ära 2 kuuks. Kohtu põhjendused Piiritlemaks KarS § 424 sätestatud kuriteo katset lõpuleviidud kuriteost, tuleb eelkõige sisustada mõiste "mootorsõiduki juhtimine". Mõiste "mootorsõiduk" on Liiklusseaduse lisas 1 piisava täpsusega reguleeritud, mõiste "juhtimine" on aga defineerimata. Küll sisustavad nii Liiklusseadus kui ka Liikluseeskiri mõiste "juht" - see on isik, kes juhib sõidukit, ratsa- või veoloomi. Sellest tulenevalt on juhtimisena käsitletav juhi tegevus sõiduki või looma kulgemise suunamisel. Juhtimise katse on üldjuhul võimalik vaid selles staadiumis, kus mootorsõidukit ei ole kohalt liigutatud, sest mootorsõiduki juhtimise mõistesse kuulub ka sõidu alustamine, s.o juhi poolt seisva sõiduki liikumisse viimine. Liikluseeskiri käsitleb teatud juhtudel mootorsõiduki roolis viibivat isikut juhina juba enne seda, kui toimus sõiduki liikumahakkamine. Vastavalt LS §-le 1 ja § 3 lg-le 2 toimub liikluse korraldamine kõigil Eesti teedel tuginevalt liiklusseaduse ja liikluseeskirjaga sätestatule. LS § 4 lg 1 kohaselt tuleb tee mõiste määratlemisel lähtuda teeseadusest (TeeS). TeeS § 2 lg 1 kohaselt on tee "maantee, tänav, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis." Eelnevast nähtub, et seadusandja tahte kohaselt toimub liikluse korraldamine kõigil Eesti teedel avalik-õiguslikult liiklusseaduse ja liikluseeskirja alusel sõltumata tee omandivormist. Kuid arvestades tee sihtotstarvet, seda, et tee on mõeldud oma loomult avalik-õiguslikuks tegevuseks liikluseks, tulebki seadusandja tahte kohaselt ka eratee kasutamisel järgida liiklusseaduses ja liikluseeskirjas sätestatut. Kohus leiab, et tunnistajate Margus Kiisleri ja Kirsti Randeri ütlustega on tõendatud, et Üllar Mooses tuli nende juurde, sõitis nende õue ja jäi lumme kinni. Üllar Mooses ja Margus Kiisler proovisid autot välja saada, aga see ei õnnestunud, see oli lumme kinni jäänud. Nad jätsid auto õue ja läksid poodi, ostsid alkoholi ja tarvitasid seda koos Margus Kiisleri juures. Pärast alkoholi tarvitamist hakkas Üllar Mooses koju minema. Samasuguseid ütlusi on andnud ka süüdistatav Üllar Mooses. 3 Prokurör leidis, et edasise osas lähevad ütlused lahku. Tunnistaja Kirsti Randeri ütlustest nähtub, et Üllar hakkas kodu poole minema, kuid tuli tagasi, istus autosse ja kohe tuli politsei. Tunnistaja Margus Kiisleri ütlustest nähtub, et ta vaatas akna pealt ning nägi, et Üllar Mooses läks minema. Süüdistatav Üllar Moosese ütlustest nähtub, et tal oli plaanis jala koju minna ja tahtis auto jätta Kiisleri maja juurde, kuid ta oli õhukeselt riides ja läks auto juurde ning kui ta autosse istus, tuli politsei. Tunnistaja Rauno Jõgi, kes viibis Harju tänaval võrdlemisi pikka aega, ütlustest nähtub, et Üllar Mooses üritas korduvalt autoga hoovist välja tagurdada. Tunnistaja nägi, et autol põlesid tagurpidi käigu tuled ja tunnistaja paiknes sel hetkel võrdlemisi lähedal hoovile, üle tee. Samuti kinnitab tunnistaja, et Üllar Mooses andis autos olles kõvasti gaasi. Rauno Jõgi ütlustest nähtub, et Üllar Mooses istus enne politsei tulekut autos umbes 10-20 minutit. Politseile teatamise ja politsei sündmuskohale jõudmine võttis aega umbes pool tundi. Ka patrullilehelt nähtub, et politsei saabumine võttis aega umbes pool tundi. Prokurör leiab, et tunnistaja Rauno Jõgi ütluste usaldusväärsuses ei ole alust kahelda. Enne ülekuulamise algust kinnitas Rauno Jõgi, et mingisugust vihavaenu tal süüdistatava suhtes ei ole. Ka süüdistatav Üllar Mooses kinnitas, et Rauno Jõgil ei ole mingisugust vihavaenu. Tunnistaja Rauno Jõgi on kogu menetluse vältel rääkinud ühesugust juttu. Samas tunnistajate Kirsti Randeri ja Margus Kiisleri näol on tegemist Üllar Moosese heade sõpradega, kelle ütluste usaldusväärsuses võib kahelda ning selleks annab aluse asjaolu, et nad on kohtus ilmsete asjaolude kohta andnud väga erinevaid ütlusi (nt kuidas oli ümbritsetud nende maja hoov, kas hoov oli läbikäidav, kuidas oli hoovis valgustusega, kes vaatas akna pealt, kui Üllar Mooses ära läks). Samuti ei ole tunnistajad Kirsti Rander ja Margus Kiisler jälginud kogu sündmuste käiku. Kirsti Rander on ise tunnistanud, et tegeles põhiliselt oma lapsega ning tal ei olnud aega Üllar Moosest jälgida. Üllar Moosese kaitsja poolt toodud tunnistajad väitsid kõik, et hoov oli paksult lund täis. Samas on Üllar Mooses ise kinnitanud kohtus, et värava ulatuses oli lund ära aetud. Ka sündmuskohal käinud politseinik kinnitab, et auto põlesid tuled ja juht üritas autoga ära sõita. Süüdistatava enda ütlused on ennastõigustavad ja kantud soovist oma süüd välistada. Süüdistataval on õigus valida oma kaitsetaktika. Süüdistatava ütluste usaldusväärsuses annab aluse kahelda asjaolu, et ta menetluse erinevatel etappidel andnud erinevaid ütlusi. Prokurör leidis, et juhtimiseks tuleb lugeda igasugune juhi tegevus sõiduki kulgemise suunamisel. Juhtimise katse on võimalik selles staadiumis, kui mootorsõidukit ei ole kohalt liigutatud, sest mootorsõiduki juhtimise mõistesse kuulub ka sõidu alustamine, so juhi poolt seisva sõiduki liikumisse viimine. Kohus leiab, et prokuröri väited ei ole põhjendatud. Kohus leiab, et prokuröri järeldused ei ole tõendatud tunnistajate ja süüdistatava ütlustega. Rauno Jõgi ütlustega on tõendatud, et tema auto lähedal ei käinud. Ta ei näinud, mis inimene autos tegi. Ta ei näinud, et auto oleks liikunud. Ta ei näinud, et see auto sõitis. Politseisse helistas sellepärast, et sõbrad ütlesid, et juht on joobes ja ta ise ka arvas nii. Ta nägi, et auto tuled pandi põlema, tagasikäigu tuled läksid põlema, juht vajutas gaasi. Seda ei näinud, et oleks tagasikäigu kangi liigutanud. Juht autot liikuma ei saanud. Hoovis oli väga pime. Algul ei teadnud, et auto oli seal kinni, pärast teised ütlesid. Mis Mooses autos tegi, lähedalt ei näinud, proovis autot lumest välja saada, auto suri välja ja ta proovis uuesti jälle. Auto oli esimeste ratastega lumes kinni. Mooses ei teinud midagi sel ajal, kui politseid ootasid. Mooses oli autos, istus seal. Mootor ei käinud. Sõbrad ei julgenud ise politseisse helistada, aga nad ütlesid, et auto oli seal juba õhtupoolikul seisnud. Kohus leiab, et Rauno Jõgi ütlustega ei ole tõendatud, et Üllar Mooses oleks autoga sõitnud või üritanud autoga sõita. Kohus leiab, et Rauno Jõgi ütlused ühtivad nii süüdistatava kui tunnistajate Kiisleri ja Randeri ütlustega, et auto seisis seal õues juba varem ja oli lumme kinni jäänud, nii et ei saanud liikuda. Margus Kiisleri ütluste järgi nad proovisid kahekesi Üllar Moosesega autot lumest välja saada, aga see ei õnnestunud. Kohapeal käinud politseiniku Jarmo Kassi ütluste järgi kui ta sündmuskohale jõudis, Mooses oli autos, jälgede järgi oli näha, et auto oli tahtnud ikka pikalt sealt välja saada, maas olid sügavad jäljed. Teelt väljasõitu ei olnud, auto esiots oli tee poole. Autol põlesid lähituled. Kas auto käis, ei mäleta, Mooses käivitas küll. Auto oli põhja peal 4 kinni. Auto sõiduteel auto ei olnud. Et autoga oleks sõidetud, liikumist ei mäleta. Kas auto käis, ei mäleta, liikuda see kindlasti ei saanud. Tehti väljakutse, et auto on teelt välja sõitnud. Mingit väljasõitu seal ei olnud. Erinevused tunnistajate ütlustes ja süüdistatava ütlustes on seotud kellajaga, näit. kui kaua Üllar Mooses auto istus. Kohus leiab, et need erinevused võivad olla tingitud isikute poolt erinevast aja tajumisest ja on subjektiivsed ja hinnangulised arvamused. Mitte keegi neist ei öelnud, millele tuginedes on ta tajunud just sellist aega. Kohus leiab, et süüdistuse tõendatuse seisukohalt ei oma olulist tähtsust, kui kaua Üllar Mooses autos istus. Erinevused süüdistatava kohtuistungil ja eeluurimisel antud ja kohtuistungil avaldatud ütlustes on seotud asjaoluga, kas ta autos istudes käivitas autot või mitte. Tunnistaja Rauno Jõgi ütluste järgi Mooses proovis autot lumest välja saada, auto suri välja ja ta proovis uuesti jälle. Proovis mitu korda, aga välja ei saanud. Mooses ei teinud midagi sel ajal, kui politseid ootasid. Mooses oli autos, istus seal. Mootor ei käinud. Tunnistaja Jarmo Kassi ütluste järgi kas auto käis, ei mäleta, Mooses käivitas küll, aga auto suri välja. Süüdistatava ütluste järgi ta autot ei käivitanud, tuled võisid küll põlema minna. Kas käike üritas sisse panna, ei usu, ei pannud, jalg võis pidurile küll minna. Kui politsei tuli, ei mäleta, kas auto tuled põlesid, arvab, et ei põlenud. Ta ei proovinud veel autot kätte saada. Võis olla, et ta käivitas auto, et sooja saada. Võib-olla ta käivitas ja soojendas end tõesti. Kohus leiab, et tunnistajate Kiisleri ja Randeri ütlused on usaldusväärsed. Kohus leiab, et asjaolu, et Kirsti Rander ja Margus Kiisler on Üllar Moosese head sõbrad, kelle ütluste usaldusväärsuses võib seetõttu kahelda, ei ole põhjendatud. Nende ütlused ühtivad üldjoontes teiste tunnistajate ja süüdistatava ütlustega. Prokurör leidis, et tunnistajad Kirsti Rander ja Margus Kiisler on kohtus ilmsete asjaolude kohta andnud väga erinevaid ütlusi (nt kuidas oli ümbritsetud nende maja hoov, kas hoov oli läbikäidav, kuidas oli hoovis valgustusega, kes vaatas akna pealt, kui Üllar Mooses ära läks). Samuti ei ole tunnistajad Kirsti Rander ja Margus Kiisler jälginud kogu sündmuste käiku. Kohus leiab, et prokuröri näitena toodud asjaolud ei tõenda süüdistuse sisu, kas Üllar Mooses juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes. Kohus leiab, et mõningad võimalikud erinevused tunnistajate ütlustes nende asjaolude kohta ei muuda mitteusaldusväärseteks ütlusi süüdistuse sisu s.t. alkoholijoobes auto juhtimise kohta. Protokollist nähtub, et tunnistajatele on ka küsimused esitatud erinevalt ja seega ei saagi oodata neile ühesuguseid vastuseid. Näiteks on küsitud Margus Kiislerilt, kas hoovist läheb läbi tee, vastus küsimusele – ei, see on kinnine. Küsimus - kas võõrad võivad hoovis kõndida, vastus – ei. Küsimus- kas hoov on valgustatud, vastus - valgustamata. Küsimus - kas hoovis oli valge või pime, vastus – pime. Küsimus millega hoov piiratud, vastus – hekiga. Küsimus - kas tänaval on valgustus, vastus - jah. Kirsti Randerile on esitatud küsimused : kas õues oli pime, vastus - tänavavalgustus paistis ja valgustas ka hoovi. Küsimus - kuidas maja ümbrus piiratud, vastus - maja ümber on hekk. Küsimus - kas veel on midagi, vastus - ühel pool traataed ja ühel pool naabri puuriidad. Küsimus - kas läbikäiku on hoovis, vastus - jah, lapsed käivad puuriitade vahelt. Kohus leiab, et toodud näidetes tunnistajate vastused tõesti ei ühti, aga kohus leiab, et see ei muuda mitteusaldusväärseteks kogu tunnistajate ütlusi. Prokurör on nimetanud neid ilmseteks asjaoludeks. Kohus leiab, et need asjaolud ei tõenda, et Üllar Mooses juhtis alkoholijoobes mootorsõidukit. Kohus leiab, et ka mõningased erinevused tunnistajate ütlustes lume paksuse kohta ja selle kohta, kuidas õues oli lumi ära lükatud, ei tõenda, et Üllar Mooses juhtis alkoholijoobes mootorsõidukit. Tunnistajate ütlused nende asjaolude kohta on väga üldised ja kohtuistungil täpselt ei uuritudki, kuidas oli õues lumi lükatud ja kuidas täpselt auto seal lumes kinni oli, kas auto asus õue sissesõiduteel või sissesõidutee alalt väljas. Margus Kiislerile on esitatud küsimus kas kodu hoovis oli ka lumi, vastus – jah. Küsimus - kuhu auto kinni jäi, vastus - kohe minu 5 ukse ette. Tunnistaja Sulev Pahvile esitatud küsimus - kas hekk ka on, vastus - suvel vast paistab, talvel polnud näha. Tee oli küll lükatud, kuid Mooses võttis kõrvale ja jäi kinni. Tunnistaja Jaan Palule on esitatud küsimus - kus auto oli, vastus - nina oli hoovis lume hanges. Küsimus - kas lumi oli aetud, vastus - oli ikka, kuid lund oli palju ja auto jäi kõhu peale kinni. Tunnistaja Jarmo Kassile on esitatud küsimus- kas hoov oli lumest puhastatud, vastus - oli jah, teelt väljasõitu ei olnud toimunud, auto esiots oli tee poole. Küsimus- kas hoov oli valgustatud, vastus - vist ei olnud, ei mäleta täpselt, kasutas taskulampi. Kohus leiab, et on tõendatud, et Üllar Mooses jäi õue sisse sõites lumme kinni ja ei saanud enam sealt omal jõul välja ega ka liikuda. Kohus leiab, et kuigi Üllar Mooses istus politsei kohale saabudes autos, ei olnud sel ajal võimalik sõidu alustamine, s.o. seisva sõiduki liikumisse viimine juhi poolt. Ajaliselt juba varem oli auto olukorras, kus ei olnud võimalik autoga sõita, sest ta oli lumes kinni. Seda kinnitavad nii tunnistajad Margus Kiisler, Kirsti Rander, Sulev Kahn, Jaan Palu ja ka tunnistaja kohal käinud politseinik Jarmo Kass. Süüdistuse järgi Üllar Mooses juhtis alkoholijoobes mootorsõidukit Viljandi maakonnas Tarvastu vallas Mustla alevikus. Kohus leiab, et kohtuistungil ei ole usaldusväärselt tõendatud, kas liiklusseaduse ja liikluseeskirja kehtivus laienes Mustlas Harju tänaval paikneva maja hoovile, kus asus Üllar Moosese auto ja kus Üllar Mooses autos istus. Patrulllehe järgi oli väljakutse sisu - Mustlas Harju 2 sõiduauto lumes kinni, juht joobes. Autos 784 XXX oli Üllar Mooses. Kohal käinud politseiniku Jarmo Kassi ütluste järgi auto oli hoovis risti sõiduteega, majast natuke eemal. Mingi vahe oli, sõiduteel auto ei olnud. TeeS § 2 lg 2 p 1 kohaselt on teena muuhulgas käsitletav ka tänavaga külgnevale alale sissesõidu ja sealt väljasõidu tee (ehk juurdesõidutee). Sellise formulatsiooni pinnalt võib väita, et seadusandja arusaama kohaselt ei laiene liiklusseaduse ja liikluseeskirja kehtivus teega külgnevale alale enesele. LS § 4 lg-s 2 sätestatu kohaselt on teega (tänavaga) külgnevaks alaks teeäärne piirkond, kus asuv rajatis on teelt näha ja kuhu võib viia juurdesõidutee. Seejuures on oluline silmas pidada, et TeeS § 2 lg 2 p 1 alapunktis 2 otseselt märgitu kohaselt kuuluvad parkla ja puhkekoht tee koostisse ja neid ei saa seega lugeda teega külgnevaks alaks. Eelöeldust võib järeldada, et seadusandja tahte kohaselt on igasugune muu teega külgnev ala peale parkla ja puhkekoha käsitatav territooriumina, kus ei kehti liiklusseaduses ja liikluseeskirjas sätestatu. Kooskõlas eelmärgituga tuleb liiklusseaduse mõtte kohaselt lugeda teega külgnevaks alaks ka siseõue, kuid küsimus sellest, kus lõpeb siseõuele kui tänavaga külgnevale alale juurdesõidu tee ning algab siseõu, tuleb lahendada igal konkreetsel juhul eraldi. On täiesti võimalik, et juhtudel, mil tegemist on väga väikese siseõuega, tuleb tegelikult kogu selle territooriumi käsitleda teega külgnevale alale juurdesõiduteena. Kohus leiab, et kohtueelsel uurimisel ei ole usaldusväärselt välja selgitatud, kas lumme kinni jäänud auto asus hoovis juurdesõiduteel või alal, mida saab lugeda teega külgnevaks alaks. Kohtuistungil ei olnud seda enam võimalik usaldusväärselt välja selgitada. Kohtule ei ole esitatud ühtki tõendit selle kohta, kas lumme kinni jäänud auto asukohta saab lugeda teega külgnevale alale juurdesõiduteeks. Kohus leiab, et kohtuistungil ei ole usaldusväärselt tõendatud, et Üllar Mooses juhtis 15.01.2010 kella 20.37 paiku Viljandi maakonnas Tarvastu vallas Mustla alevikus mootorsõidukit VW Passat reg.märgiga 784 XXX joobeseisundis. 6 Prokurör kohtulike vaidluste käigus taotles Üllar Moosese käitumine ümber kvalifitseerida KarS § 424 ja 25 lg 1, 2 järgi. Kohus leiab, et ka mootorsõiduki juhtimise katse Üllar Moosese poolt süüdistuses välja toodud asjaoludel ei ole kohtuistungil usaldusväärselt tõendatud ja Üllar Mooses tuleb talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. Kriminaalmenetluse kulud Kriminaalmenetluse kulud tuleb jätta riigi kanda. Silvi Maiste Kohtunik 7