4-11-2614 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. oktoober 2011.a Pärnu Väärteoasja number 4-11-2614 [2670,11,008505] Kohtunik Rubo Kikerpill Kohtuistungi

§ 63

ning VTMS § 2, § 83 p 2, § 107-§ 113, § 199 lg 3, § 205 lg 1 kohus otsustas Süüdi tunnistada Ilja Balabko väärteoasjas nr 4-11-2614 [2670,11,008505] LS § 741 lg 2 ja 743 järgi ning kohaldades

§ 63lg 1 mõista karistuseks arest 15 (viisteist) ööpäeva.

Kohustada Ilja Balabko`l ilmuma

1. oktoobril 2011.a kell 10:00 aresti kohaldamiseks Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo arestimaja Viljandi kambrisse aadressil Pargi 1 Viljandi. Kohtuotsus aresti kohaldamise osas saata täitmiseks Lõuna Prefektuurile. Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 17.10.2011.a. Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav: 17.10.2011.a. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning apellatsiooni võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kirjaliku apellatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 01.11.2011.a. Asjaolud ja menetluse käik 29.06.2011.a on koostatud Lääne Prefektuuri Pärnu politseijaoskonna patrullipolitseinik Alvar Vill` poolt väärteoprotokoll nr AB1197051 selle kohta, et 29.06.2011.a kell 16:50 juhtis Tallinn- Pärnu-Ikla maantee 182 km-l juhtis Ilja Balabko mootorsõidukit (Ford Mondeo, r/n LDK-RI 12) omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt 22.01.2011 juhtimiselt kõrvaldatud. Samuti juhtis mootorsõidukit, mis oli Saksamaal arvelt maha võetud ja Eestis on sõiduk registreerimata. Sõiduk on 4-11-2614 soetatud välisriigist ning omal käigul Eestisse sissetoodud ning sellel puudus transiidimärk. Isik kõrvaldati 29.06.2011.a mootorsõiduki juhtimiselt. Isiku suhtes alustati väärteomenetlus nr 2670,11,008505 Liiklusseaduse § 741 lg 2 ning § 743 tunnustel. Kohtuvälise menetleja taotlus 22.07.2011.a edastas Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna patrullteenistuse väärteomenetleja Keity Liivakivi, juhindudes Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 71 lg 2, § 83 p 2 ja § 84, I. Balabko` väärteoasja nr 2670,11,008505 LS § 741 lg 2 ning § 743 järgi arutamiseks Pärnu Maakohtule. Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusaluse isiku suhtes ei ole otstarbekas rahatrahvi määramine, kuivõrd menetlusalust isikut on väärtegude eest karistatud alates 2005.a 8-l korral. Mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta on isikut eelnevalt karistatud 7-l korral. Väärtegude eest on isikule määratud rahatrahv üldsummas 3665,35 eurot ning määratud rahatrahvidest on isiku poolt tasumata 3082,47 eurot. Eelnimetatud asjaolu näitab, et rahatrahvid ei ole mõjutanud isikut väärtegude toimepanemisest loobuma. Isikut on varasemalt korduvalt karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest ning ta jätkuvalt paneb toime väärtegusid. kuna menetlusalusel isikul puudub kindel töökoht ning arvestades eelpooltoodud asjaoludega, leiab kohtuväline menetleja, et menetlusaluse isiku suhtes ei ole otstarbekas rahatrahvi määramine ning taotleb I. Balabko`le kõnealuses väärteoasjas 25 ööpäeva aresti kohaldamist. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil 17.10.2011.a kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja K. Liivakivi jäi esitatud taotluse juurde ning palus kohaldada menetlusaluse isiku suhtes kõnealuses väärteoasjas aresti 25 ööpäeva. Menetleja leiab, et eelnevalt määratud karistused ei ole menetlusalusele isikule mõju avaldanud. Kohtuistungil menetlusalune isik tunnistas end väärteo toimepanemises süüdi. Selgitas, et autokool on läbitud, ainult ARK eksam on veel teha ning trahvid, mis on määratud lubas ära maksta. Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 83 p 1 kohaselt arutab väärteoasja maakohtunik, kui väärteoasja arutamine või konfiskeerimise otsustamine on seaduse alusel maakohtu pädevuses. VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kohtulikult uuriti järgmisi tõendeid: Menetlusalune isik Ilja Balabko seletas, et pani toime väärteod. Tal puudub mootorsõiduki juhtimise õigus, samuti puudusid Saksamaalt ostetud autol transiitnumbrid ja auto oli Eestis registrisse kandmata. Väärteoprotokoll nr AB1197051 kinnitab, et isik pani rikkumised toime 29.06.2011.a kell 16:50 TallinnPärnu-Ikla maantee 182 km-l (tl 4). Lääne Prefektuuri teatisest 30.06.2011 selgub, et isik on juba 22.11.2011 mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud (tl 1). Väljavõte infosüsteemist Eucaris tõendab, et isiku poolt juhitud mootorsõiduk Ford Mondeo, r/n LDK-RI 12 oli Saksamaal arvelt maha võetud ja Eestis on sõiduk registreerimata (tl 8). Kohtuistungil avaldatud tunnistaja Eduard Lukka ütlused kinnitavad, et kontrollimisel selgus, et Balabkol puudus mootorsõiduki juhtimise õigus ja auto on registrisse kandmata (tl 6). VTMS § 31 lg 1 kohaselt järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid VTMS
2. peatükis sätestatud erisusi arvestades. Kuna kohtuväline menetleja täidab väärteomenetluses süüdistusfunktsiooni, lasub just temal väärteomenetluses tõendamiskoormus. Kooskõlas uurimisprintsiibiga tähendab eelöeldu muu hulgas seda, et kohtuvälise menetleja ametnik peab väärteokahtluse korral tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks ja see kohustus hõlmab nii menetlusalust isikut süüstavaid kui ka õigustavaid tõendeid (3-1-1-4-07). Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust selles, et Ilja Balabko juhtis 29.06.2011.a kell 16:50 TallinnPärnu-Ikla maantee 182 km-l mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta, auto oli Saksamaal registrist kustutatud, kuid selle puudus transiitmärk. Väärteo toimepanemise ajal kehtinud Liiklusseaduse (LS) § 20 lg 1 kohaselt ei või mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Lisaks isik on juba 22.11.2011 2

§ 32

lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu.

§ 33

kohaselt on füüsiline isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Isik oli teo toimepanemise ajal vanem kui neljateistaastane ning tema süüdivuses pole kohtul põhjust kahelda. Seega tuleb lugeda ta süüvõimeliseks. Süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Eeltoodut kokku võttes loeb kohus tõendatuks, et Ilja Balabko on toime pannud koosseisupärased LS § 20 lg 1 ja LE § 220 järgi kvalifitseeritud, õigusvastased ja süülised teod, millega isik rikkus LS § 741 lg 2 ja § 743 nõudeid. Kuivõrd menetlusalune isik on LS § 20 lg 1 ja LE § 220 sätestatud väärteod toime pannud, siis ei esine väärteoasjas VTMS § 29 lg 1 p-s 1 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Ka pole tuvastatud muude VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavate asjaolude ilmnemist. Samuti on kohus seisukohal, et arvestades rikkumise iseloomu ja ohtlikkust, ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele ka VTMS §-s 30 sätestatud alustel.

56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse kohaldamisel tuleb kohtuvälisel menetlejal arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus isiku vastutust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Ilja Balabko, juhtides autot nimetatud ajal ja viisil, pani toime teo, mis vastab kahele erinevale süüteokoosseisule.

§ 63

lg 1 alusel, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. LS § 741 lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kellelt on juhtimise õigus ära võetud rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. LS § 743 karistatakse kehtestatud korras registreerimata mootorsõiduki juhtimise eest rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Isik paneb karistusregistri andmetel süstemaatiliselt toime õigusrikkumisi. Talle on varasemalt määratud rahatrahve kogusummas 3665,35 €, milline summa on suures osas tasumata. On ilmne, et rahalised karistused ei ole isikut motiveerinud väärtegude toimepanemisest hoiduma. Isikut, kes paneb toime järjest uusi süütegusid, saab mõjutada hoiduma uute süütegude toimepanemisest üksnes aresti määramisega. Oluline on ka süüdlase karistamise läbi anda avalikkusele signaal, et õiguskord on kaitstud kohasel moel. Seega on põhjendatud isikule karistusena aresti mõistmine.

§ 48kohaselt võib väärteo eest mõista aresti kuni 30 päeva.

Kuna kohus mõistab karistusena Ilja Balabkole aresti esmakordselt, siis aresti kestus tuleb jätta sanktsiooni keskmisse määra, s.o. 15 päeva. Kohus määrab samuti, et aresti kandmisele tuleb asuda 21.10.2011. a. Rubo Kikerpill Kohtunik 3