Toimik nr 1-09-2324 Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03.oktoobril 2011 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-09-2324 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu juuresolekul Prokurör Prokuröri abi Sergei Travnikov Kohtuasi Viru Vangla materjalid Kait Kahre tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 03.10.2011 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu Kait Kahre, isikukood: 38202192729, kannab karistust Viru Vanglas Kaitsja Vandeadvokaat Arvo Suuban RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Kait Kahre talle mõistetud vangistusest tingimisi vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Arvo Suubani taotlus ja määrata tema poolt Kait Kahrele osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 57,53 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 47,96 eurot, ning käibemaks 9,59 eurot). Välja mõista Kait Kahrelt kriminaalmenetluse kulud: 57,53 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. Kait Kahrel tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 01.09.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Kait Kahre tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. 1
(4)Kait Kahre on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 22.12.2009 kohtuotsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõisteti 4 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvati eelvangistus alates 02.09.2008 karistusaja hulka ning vangistuse alguseks lugeda 02.09.
- Karistuse kandmise algus 02.09.2008 ja lõpp 02.03.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 02.09.
- Kinnipidamisasutusest Kait Kahre kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Isik oli avavanglas hõivatud väljaspool vanglat xxx santehnikuna. Vangistuse jooksul oli hõivatud majandustööga koristajana. Isik on läbinud Suitsetamisest loobumise nõustamise. Hetkel hõivatud ei ole. Kinnipeetav soovib vabanemisel asuda elama abikaasa juurde aadressile xxx. Isikul on väidetavalt keskharidus. Omab tööoskuseid ehituse valdkonnas. On olnud töödejuhataja, koordineerinud maalri- ja fassaaditöid. Enne vangistust tegeles ehitusel alltöövõtjana. Vabaduses on väidetavalt proovinud 6-7 korda amfetamiini. Sõltuvust eitab. Kuriteo sooritas materiaalse kasu saamise eesmärgil. Omas kindlat sissetuleku, kuid elas üle oma võimete ja ei suutnud ei öelda kiirele ja kergelt saadavale tulule. KRaha andmetel tasumata nõudeid summas 867,93 eurot. Vabanemise järgselt on isikul tagatud töökoht xxx abitöölisena. Maksu- ja Tolliameti andmetel on ettevõttel maksuvõlge summas 323 eurot. Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav vabanemise korral elama aadressile xxx. Tegu on 1-toalise ahiküttega üürikorteriga, kus hetkel elavad kinnipeetava abikaasa ja tema kaks last. Antud eluruum on heas korras, kuid jääb neljale inimesele kitsaks. Vabanemisel on kinnipeetaval võimalus asuda tööle xxx. Antud ettevõtte juhatuse liige Jxxx Rxxxl on varem viiel korral kriminaalkorras karistatud. Kait Kahre taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Prokurör ei toeta süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. Teda on varasemalt kolm korda kriminaalkorras karistatud muuhulgas ka röövimise eest. Viimane on I astme narkokuritegu. Kaitsja toetab oma kaitsealust. Tal on elu- ja töökoht. Puuduvad dostsipülinaarkaristused töötas vanglas ning ka väljapool avavanglat. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et Kait Kahre tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on neli korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab kolmandat korda. Varasemalt on isikut karistatud enamuses varavastaste kuritegude toimepanemise eest (muuhulgas ka röövimine) ja kehalise väärkohtlemise eest ning samuti on kandnud pikaajalist 7 aasta 6 kuulist reaalset vangistust. Käesoleval ajal kannab karistust suures koguses narkootilise aine omandamise eest. Tartu Maakohtu 22.12.2009 kohtuotsusest (kohtu toimik lk 19-26) on näha, et kuritegevuse ajavahemikuks on aprill 2008 kuni august 2008 ja käideldud narkoainete kogused on küllaltki suured, 461 ja 211,11 grammi amfetamiini. Kuritegude dünaamika on läinud raskemaks I jaII astme vara- ja isikuvastaste kuritegudele on lisanud I astme raske rahvatervisevastane kuritegu. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 6-10) on näha, et Kait Kahret on väärteokorras 11-l korral karistatud, kõik karistused on mõistetud Liiklusseaduse rikkumise eest. 2
(4)Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused Kait Kehre puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Süüdimõistetu käitumine vanglas on olnud suurepärane. Distsiplinaarkaristusi tema suhtes kohaldatud ei ole. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav töötas väljaspool vanglat xxx ja 05.07.2010-02.03.2011 töötas majandustöödel koristajana. Samuti on läbinud Suitsetamisest loobumise nõustamise. Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument EV pass kehtivusega 21.07.
- Vabanedes on Kait Kahrel kindel elukoht aadressil xxx. Tegemist on 1-toalise ahiküttega üürikorteriga, kus hetkel elavad kinnipeetava abikaasa ja tema kaks last. Korteri omanik on nõus kinnipeetava elama asumisega nimetatud korterisse. Antud eluruum on heas korras, kuid jääb neljale inimesele kitsaks. Vabanedes on kinnipeetaval garanteeritud töökoht xxx poolt autoremondilukksepa ametikohale (lk 17). Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Kohus leiab, et süüdimõistetu hea käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoht, lähedaste toetus ja töökoht) ei kaalu üle toimepandud kuriteo ohtlikkust ja asjaolusid (esimese astme narkokuritegu, mis oli toimepandud ajavahemikus aprill 2008 kuni august 2008, käideldud narkoainete kogused on 461 ja 211,11 grammi amfetamiini) on kohus seisukohal, et Kait Kahre tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole õigustatud. Samas kinnipeetavat on varasemalt karistatud pikaajalise 7 aasta 6 kuulise vangistusega (isiku- ja varavastaste kuritegude eest), kuid vaatamata sellele paranemise teele ei asunud taas pani toime uue kuriteo, mis räägib sellest, et ta ei ole oma eelnevast karistusest järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Kohus rõhutab, et KarS § 76 lg 3 kohaselt ennetähtaegsel vabastamisel hindab kohus eeskätt isiku toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus leiab, et toimepandud kuriteo asjaolud on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui elu- ja töökoha omamine. Raske narkokuriteo toimepanemise ajal oli isikul töökoht ehitusel alltöövõtjana. See näitab, et töökoha omamine iseenesest ei ole piisav, et ta hoiduks uute süütegude toimepanemisest. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel töö- ja elukoha omamine, lähedaste toetus ei kaalu üle tema varasemat käitumist. Ta on vangistuses viibinud alates 02.09.2008 ja karistusaja lõpp on 02.03.
- Karistusaja lõpuni on veel 1 aasta 5 kuud, mis on pikk aeg. Tasumata rahalised nõuded kogusummas 1238,86 eurot omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel elukoha omamine, tõenäoliselt ka töökoht ja lähedaste toetus ei kaalu üle tema varasemat ilmset kriminaalset tausta. Isik, kes pani toime kuriteo korduvalt ja seda veel katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Kait Kahre temale Tartu Maakohtu 22.12.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu Tartu Ringkonnakohtu 01.11.
- kohtumäärusega RESOLUTSIOON
- Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: 3
(4)jätta Viru Maakohtu
- oktoobri 2011 määrus muutmata ning süüdimõistetu Kait Kahre ja tema kaitsja vandeadvokaat Arvo Suubani määruskaebused rahuldamata.
- Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Ida-Viru Advokaadibüroo kaudu 38,35 eurot (kolmkümmend kaheksa eurot ja kolmkümmend viis senti) vandeadvokaat Arvo Suubanile tema poolt Kait Kahrele apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
- KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 185 lg 2 alusel välja mõista Kait Kahrelt menetluskulud, so kaitsja tasu vandeadvokaat Arvo Suubani poolt osutatud õigusabi eest 38,35 eurot riigituludesse.
- Kait Kahrel tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011, Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr
- Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „Kait Kahre 1-09-2324 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Ärakiri õige Nooremreferent KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama Liivi Õun Kohtumäärus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 15.11.2011 Nooremreferent Liivi Õun 4
(4)