1-11-4679/5

Kriminaalasi nr. 1 – 11 - 4679 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. oktoobril 2011 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik rahvakohtunikud: Terje Enula ja Siiri Gelkova sekretäri: Leili Merila ja tõlgi: Julia Zautina juuresolekul prokuröri: Ainar Koik kaitsja: Andrus Repnau osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas Andrei Jarmak ik. 37008010358, vene keel, kodakondsuseta, põhiharidus, ei tööta, eluk. xxx, varem kriminaalkorras karistatud 1.30.09.2003 a. Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 201 lg. 2 p. 1, 4 järgi 1 a. vangistusega tingimisi 18 kuulise katseajaga. Viibib vahi all alates
2. novembrist 2010 a. süüdistusasja KarS § 114 p. 1 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: Andrei Jarmak on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema ööl vastu
3. novembrit 2010 a. Tallinnas Xxx JH korteris ühise alkoholitarvitamise käigus pani toime ras-ke puudega JH(sündinud xxx.a.) tapmise, mis seisnes selles, et toppis JH pä-rakusse arvukalt erinevaid esemeid, tekitades sellega JH ulatusliku rebimishaava pära-ku piirkonnas koos siseelundite (pärasoole, sigmakäärsoole, jämesoole, soolekinnisti, maksa, va-helihase ja parema kopsu) hulgirebenditega, arvukate võõrkehadega kõhuõõnes, rinnakelme ja roietevaheliste lihaste rebendi, kõhukelme ja kõhulihaste rebendi ning rebimishaavade ja naha-aluse verevalumiga paremal pool alakõhul, milliste vigastuste tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust ehk eluohtlikud tervisekahjustused, milliste tagajärjel JH suri lühikese aja jooksul sündmuskohal, aga samuti tekitas A.Jarmak JH elupuhuselt löökidest käte ja jalgadega mitteeluohtlikke tervisekahjustusi – nahaalused verevalumid munan-dikotil, paremal tuharal ja mõlemal reiel, verevalumi kõõlustanul ning verevalumid rindkere ees-pinnal, seega pani A.Jarmak tapmise JH suhtes toime piinaval viisil, kuna lisaks JH elupuhuselt hulgaliste vigastuste tekitamisele vigastuste tekitamise viisi arvestades pidi JH enne oma surma tundma suurt valu ja suuri kannatusi, ning julmal viisil, kuna Andrei Jarmak väljendas kirjeldatud käitumisega ka oma põhimõttelist ja erilist hoolimatust inimelu ja inimkeha kui väärtuste suhtes ehk pani toime KarS § 114 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav tunnistab end talle inkrimineeritud kuriteos täielikult süüdi. Kaitsja selgitab, et Jarmak tunnistas end talle inkrimineeritud kuriteos süüdi, kuid on seisukohal, et kannatanu oli raskes alkoholijoobes, mis spetsialistide arvamuse kohaselt surmav. Enne surma kannatanu oli praktiliselt koomas, seega ei saa olla tegemist mingi piinava viisiga kannatanu suhtes. Eriline julmus peab olema väljendatud siiski teisiti, sest kui kannatanu millestki aru ei saa siis puudub ka julmus ja tegu peaks olema kvalifitseeritav KarS § 113 järgi. Süüdistatav Andrei Jarmak annab ütlusi, et sel õhtul ta oli külas tarvitanud alkoholi ja oli päris purjus. Öösel tuli koju ja seejärel tuli ka J , kes oli ka tugevas joobes. Enne J käis tema juu-res üks isik, kes tõi talle narkootikumi. Ta istus tugitoolis ja jõi õlut ning tarvitas ka talle toodud narkootikumi. Ta vist tarvitas narkootikumi vist liiga palju, sai üledoosi, sest tal läks süda pahaks. J oli veel pudel õlut ja mingil hetkel hakati omavahel riidlema ja J haaras noa. Kui ta tuli mõistusele, tuba oli makrofleksiga verd täis ja J lamas. Öösel keegi koputas uksele aga ta ust ei avanud. Sai aru, et on midagi hirmsat juhtunud. Hommikul raputas J ja sai aru, et J on surnud. Istus terve päeva kodus ja mõtles, mida teha. Enne seda juhtumit ta koos J paar nädalat tarvitas alkoholi. Ta läks sõbra juurde ja rääkis juhtumist ning seejärel läks politseisse ja rääkis juhtunust. Ta on siiamaani šokis, see on hullem kui hirmus unenägu. Tal on J st rohkem kahju kui endast. Kahetseb. J , olles purjus, kasutas solvavaid ütlemisi ja kaotas enesekontrolli. Ta rahustas J t, vahel J magas ja ärkas üles ning ütles, et hakkab koju minema, kuid tegeli-kult oli oma elukohas. Ta viibis enne juhtumit mingil ajal Rootsis tööl ja teenitud raha kulus paarinädalasele joomisele. Omavahelisi tülisid oli joomingu käigus ja lõi ka J t. Ta elas J juures üle aasta. Tema teada J oli skisofreenia ja seetõttu oli ka ravil. Ta ei oska selgitada makrofleksi vahtu korteris. Kannatanu ÜK annab ütlusi, et JH tema vend. Ta ostis vennale aadressil Xxx korteri ja see oli tema omand. Vend elas selles endises ühiselamu ühetoalises korteris koos Andrei Jarmakiga. 2009 a. oktoobris vend toimetati sundravile Jämejala haiglasse ja sai teada, et selles korteris elab venna loal ka Jarmak. Venna ravi ajal Jarmak tasus üüritasud. Haiglast vend naasis 2010 a. kevadel. Vennal oli skisofreenia ja 80 % invaliidsus. Vennal oli alkoholiprobleem, sest harva oli kui vend ei tarvitanud alkoholi. Vend füüsiliselt tugev ei olnud. Joobnud olekus vend kellelegi kallale ei läinud aga väljendas solvavaid väljendeid ja seetõttu sai joomakaaslastelt peksa. Jarmak oli füüsiliselt tugevam ja püüdis venda kasvatada selles mõttes, et vend ei jooks. Venna sõprade käest kuulis, et vend tarvitas ka narkootikume ja seda tegi ka Jarmak. Riik hüvitas matusekulude eest 7000 krooni. Umbes 3000 krooni on hüvitamata ja hagi nõue on summas 2241 krooni. Tunnistaja AK annab ütlusi, et tunneb Andrei Jarmakki lapsepõlvest. Viimati suhtles Jarmakiga enne kinnivõtmist tema elukohas. Jarmak rääkis, et avastas korteris laiba ja ei saa isegi midagi aru. Ta tunneb ka JH ja Jarmak üüris viimaselt tuba. Ta Jarmakile midagi ei soovitanud, kuid ütles seda, et oleks tema süüdi siis läheks sellest rääkima. Teadis, et Jarmak oli selle vastu, et H tarvitab narkootikume. Alkoholi tarvitamise ajal H käitus ebanormaalselt ja ta lihtsalt läks seltskonnast minema. Tunnistaja JM annab ütlusi, et ta tunneb Andrei Jarmakki ja JH kui naabreid. Jarmak elas H juures kuskil aasta. J toas joomingud olid tihti, ja J tarvitas rohkem ja tihemini alkoholi. Andrei ei tahtnud, et J tihti jooks ja seda rääkis talle J ise, sest õpetab, et ei jooks. Nägi J l tihti peksmise jälgi. J jõi alkoholi kord ühe, kord teisega. J l oli peaga midagi valesti ja ta ei tohtinud lihtsalt juua. Vahest olles alkoholijoobes, J kargas ahvi moodi. Ööl vastu
4. novembrit ta tuli laste juurest ja teretas valvelaua juures olevat And-reid. Ta läks enda tuppa ja varsti kuulis J toas hääli, kuid karjeid ei kuulnud. Hommikul läks ära ja õhtul tuli koju ning kohal oli kriminaalpolitsei. Ülaltoodu alusel kohus tuvastas alljärgneva: 1 Sündmuskoha vaatlusprotokolli kirjelduse ja fototabeliga on tuvastatud, et sündmuskoht asub XXX tuba. Toas riietekuhila all paistavad inimese kaks kätt, millised on verekaht-lase määrdumisega. Riiete eemaldamisel ilmub nähtavale meesterahva surnukeha. Laiba taskust leiti ID kaart JH nimele. Laiba alakeha paljastatud. 2 Surnu JH ekspertiisiakti kirjelduse kohaselt lahangul surnukehast leiti värske kapsa-pea tükk, mugulsibul läbimõõduga 3,5 – 4 cm, mõõgakujulise klaasist pudeliosa pikkusega 18 cm, deodorandi pudel pikkusega 18 cm, lambipirni pesa koos pirni ja juhtmega, makrofleksi ehitusvaht. Eelandmete alusel surmapõhjuseks massiline siseorganite rebend. Nimetatud esemete ja ehitusvahu sattumist kannatanu kehasse Jarmak ei mäleta, sest oli tugevas alkoholijoobes. 3 Surnu kehas ülalpool nimetatud võõrkehad tuvastati kapsatükk väikese vaagna kitsuses, keskkõhu piirkonnas mugulsibul massiga 110 g, maksa ja vahelihast läbistav rinnaõõnde ulatuv läbi- paistvast klaasist lapiku kuju ja mügerlike külgedega 30 cm pikkune ja 5 cm läbimõõduga pulk, kõhuõõnes veel kaks suuremat klaasikildu. Maks ulatuslikult lömastatud, sapipõis maksa küljest praktiliselt eraldunud. Veel maksa ja vahelihase piirkonnas lambikuppel koos pirnipesaga pikkusega 14,5 cm ja diameetriga 7 cm koos juhtmega. Vahelihasekupli all mao taga korgi ja metallkorpusega pudel pikkusega 20 cm ja läbimõõduga 5, 3 cm. Vahelihasel rebend pikkusega 9 cm. Paremas kopsukelmeõõnes 1000 ml tumepunast vedelat verd. Esinevad ulatuslikud pärasoole, sigmakäärsoole ja selle kinnisti ning vaagna pehmete kudede rebendid ja mustjaspunased verevalumid. Kopsukoe rebendid koos mustjaspunaste verevalumitega. Maksa parema sagara tagaosas ja välisküljel ulatuslik 12 cm pikkune rebend ja keskosas ulatuslik rebend sügavusega 14 cm ning sagaratevahelisel alal pikkusega 8 cm, esineb ulatuslik sirpsideme rebend. 4 Eksperdi arvamuse kohaselt JH surma põhjus on ulatuslik rebimishaav päraku piir-konnas koos siseelundite hulgirebenditega, p. 2 nimetatud võõrkehadega kõhuõõnes, rinnakelme ja roietevaheliste lihaste rebend vasakul pool, kõhukelme ja kõhulihaste rebend ning rebimishaavade ja nahaaluse verevalumiga alakõhul. Vigastuste tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust. Sellised tervisekahjustused on eluohtlikud. 5 Surmaga lõppenud vigastused on tekitatud hulgaliste erinevate võõrkehade korduvast sisestamisest päraku kaudu kõhuõõnde ja mõlemasse kopsukelmeõõnde, kusjuures ei saa välistada võimalust, et lisaks kõhuõõnest leitud võõrkehadele on päraku kaudu kehaõõntesse sisestatud veel teisigi esemeid, nende hulgas ka mingit pikliku kujuga varretaolist kõva tömpi eset, kusjuures need esemed on hiljem haavast eemaldatud 6 H laibal olid ka nahaalused verevalumid, kuid sellised tervisekahjustused ei ole eluoht-likud. 7 Kõik eelpool loetletud vigastused on tekitatud suhteliselt lühikese ajavahemiku vältel lühikest aega enne surma ning suremise protsessi käigus, kuid arvestades siseelundite vigastuste hulgalisust ei saa välistada võimalust, et osad siseelundite vigastused on tekitatud ka vahetult peale surma saabumist. Vigastuste tekitamise ajal võis kannatanu viibida lamavas asendis, valdavalt kõhuli või külili. Siseelundite vigastuste tekitamise ja võõrkehade kehaõõntesse sisestamise järjekord ei ole kohtumeditsiiniliste meetoditega määratav. Selliste vigastuste tekitamine kannatanu enda poolt on välistatud. 8 JH laiba verest leiti 6, 99 %o etüülalkoholi, mis vastab raskele alkoholijoobele elaval inimesel. Narkootilisi aineid laiba verest ei leitud. 9 Ekspertarsti arvamusel J H esineb raske puue, sest tema igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud, kestusega kolm aastat. Tal tuvastati osaline töövõimetus 80 % ja põhjus üldhaigestumine. Püsiva töövõimetuse kestus alates 31.07.2010 a. 10 Narkootilise ja psühhotroopse aine ekspertiisiga tuvastati Andrei Jarmakil esinevad kanepi tarvitamise tunnused. 11 Andrei Jarmaki puhtsüdamliku ülestunnistuse avaldusega selles, et teatab tema poolt JH tapmise. Mõlemad olid purjus ja J hakkas teda solvama, see ajas teda vihale ja tegi seda Hga, mida viimane lubas teha temaga. Ülaltooduga tuvastati eksperdi arvamusel JH tapmine, eelkõige Andrei Jarmak puhtsü-damliku ületunnistuse avaldusega kinnitas tema poolt JH tapmise, kuid ei mäletanud tapmise üksikasju, sest oli tugevas joobes. Samuti on Andrei Jarmaki süü peale tema enda ütluste veel leidnud tõendamist kannatanu ja tunnistajate ütlustega, sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabeliga, surnu ekspertiisiaktiga, DNA ekspertiisiaktiga, tehnilise uuringu protokolliga, asi-tõendite vaatlusprotokolli ja fototabeliga, isiku läbivaatuse protokolli ja fototabeliga, Jarmaki narkootilise ekspertiisi aktiga, isiku ekspertiisiaktiga, Jarmaki ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktiga / t.l. 23 – 67, 68 – 98, 99 – 123, 124 – 138, 139 – 162, 171 – 181, 182, 183, 184 – 193, 194 – 201 /. KarS § 56 alusel kohus arvestab süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavaks asjaoluks on tema vabatahtlik ilmumine politseisse ja puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ja –psühholoogilise kompleksekspertiisiakti alusel Jarmakile inkrimineeritava teo ajal oli alkoholist ja narkootilisest ainest amfetamiin põhjustatud joobes, mis aga ei takistanud teda aru saamast oma teo keelatusest ja vastavalt oma käitumist juhtimast s.t. tema oli süüksarvatava teo ajal süüdivusseisundis. Jarmak, olles kuriteo toimepanemise ajal alkoholi ja narkojoobes, pidi aru saama ja sai aru, et tema poolt toimepandu, s.o. toppides alkoholijoobes oleva H pärakusse süüdistuses nime-tatud võõrkehasid, võib tekitada kannatanul siseelundite rebendid, verekaotuse ehk eluohtlikud tervisekahjustused, s.o. teadlikult tegutses H suhtes piinaval ja julmal viisil. Vaatamata sellele, et J H oli etüülalkoholi veres 6,99 %o, mis vastab raskele alkoholi-joobele elaval inimesel, kohus leiab, et Jarmaki poolt JH suhtes toimepandud mõrv, mis on tapmise raskem koosseis oli toime pandud julmal ja piinaval viisil. Sellise hulga võõr-kehade sisend H kehasse on elava inimese poolt tunnetatav. Kohus arvestab karistuse mõistmisel tema 8 aasta tagust kriminaalkorras karistatust, süüdistatava ja JH omavahelisi suhteid, kuriteo toimepanemisel Jarmaki narkojoobes olekut ja kan-natanul rasket alkoholijoovet, Jarmakil töökoha ja iseseisva sissetuleku puudumist, kindla eluko-ha puudumist, puhtsüdamlikku kahetsust ja süü ülestunnistuse ilmumist politseisse, kohus leiab, et teda tuleb karistada vangistusega. Kohus leiab, et käesoleva kriminaalasja menetlemisel puudus vajadus läbi viia DNA ekspertiis seetõttu, et Andrei Jarmak tuli politseisse puhtsüdamliku ülestunnistusega ja samuti oli vaja arvestada sündmuskoha seisukorda ja olustikku, seega ei ole mõistlik DNA ekspertiisitasu väljamõistmist Andrei Jarmakilt ja temale mõistetava vangistuse pikkusega jääb temalt see summa välja mõistmata. Kohtuotsusega temalt välja mõistetavad kulud ulatuvad üle 2000 euro. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179; § 310 lg. 1; § 311; § 312 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada Andrei Jarmak KarS § 114 p. 1 järgi ja mõista karistuseks 11 ( üksteist ) aastat vangistust. Mõistetud karistuse algust arvestada tõkendi – vahistamine – kohaldamisest s.o. alates
5. novembrist 2010 a. Tõkend – vahistamine – kohtuotsuse jõustumisel tühistada. 2 Välja mõista Andrei Jarmakilt sundraha 695.05 eurot riigieelarve tuludesse. 3 Välja mõista Andrei Jarmakilt kohtukuludena ekspertiisitasu 1925.11 eurot. 4 Välja mõista Andrei Jarmakilt kaitsjatasu 153.39 eurot. Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034796011 SEB pank viitenumber 2800049777 5 DNA ekspertiistasu summas 5244 eurot jätta riigieelarve kanda. 6 Välja mõista Andrei Jarmakilt tsiviilhagi kannatanu ÜK kasuks summas 143.23 eurot. Kannatanul tsiviilhagi nõudes õigus pöörduda kohtutäituri poole. 7 Asitõendid hävitada kohtuotsuse jõustumisel 8 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik Rahvakohtunikud