Obsah (6)

§ 424§ 68§ 50§ 2§ 56§ 44

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10.mail 2011 Jõhvi kohtumajas Kriminaalasja number 1-10-11320 (10240103807) Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtui

§ 424

järgi üldmenetluses Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri Anu Toluk Süüdistatav Kaitsja RESOLUTSIOON ringkonnaprokurör Larissa Kušnarenko, isikukood 45502262239, Eesti Vabariigi kodanik, kõrgharidus, emakeel – vene keel, töökoht: xxx, elukoht: xxx, varem kohtu poolt karistamata. Viibib vahi all alates 06.05.2011, kokku 5 päeva Vladimir Vaštšjonok kokkuleppel Juhindudes KrMS § 306; 309 lg 1,3; 311; 312, 313; 315; 318 lg 1; 319 lg 1,2, kohus O T S U S T A S: LARISSA KUŠNARENKO süüdi tunnistada

§ 424

järgi ja karistada rahalise karistusega 120 päevamäära ulatuses summas 2379,60 eurot, arvestades päevamäärana 19,88 eurot.

§ 68

alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aega, kokku 5 päeva (15 päevamäära). Ühele eelvangistuspäevale vastab kolm päevamäära. 2 Kandmisele kuulub rahaline karistus 105 päevamäära, ehk summas 2087,40 eurot. Rahalise karistuse summa tuleb Larissa Kušnarenkol tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr.10220034796011 SEB pank või arveldusarvele nr.221023778606 Swedbank, märkides maksekorraldusele viitenumbri 4100065064, ning selgitusse nime, kriminaalasja numbri ja makse liigi.

§ 50

lg 1 alusel mõista Larissa Kušnarenkole lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmine 6(kuueks) kuuks. Lisakaristuse kandmise algus - kohtuotsuse jõustumise kuupäevast. Tõkend – vahistamine - tühistada ja vabastada Larissa Kušnarenko vahi alt vahetult kohtusaalist. Rahuldada vandeadvokaat Irina Žurina taotlus ja määrata tema poolt Larissa Kušnarenkole osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 153,40 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 127,83 eurot, käibemaks 25,57 eurot). Välja mõista Larissa Kušnarenkolt riigituludesse menetluskulud: 417 (nelisada seitseteist) eurot 02 senti sundraha, 146,79 eurot (652,80+648+996 krooni) kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, 206,97 eurot ( 153,40 ja 53,57 eurot) kaitsjatasu kohtulikul arutamisel osutatud õigusabi eest, 0,45 eurot toimiku paljundamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr 221023778606 SWEDBANK või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber

1. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kätte saadav. Apellatsiooni kasutamise soovist tuleb teatada kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 17.05.2011 Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav alates 10.05.2011, 16.
2. 3 Kohtuotsus jõustub 15-päevase tähtaja jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ehk
3. mail 2011 juhul kui ükski menetluspool ei esitanud apellatsiooni kohtuotsuse peale. Süüdistus Larissa Kušnarenko on antud kohtu alla ja süüdistatakse selles, et tema, olles alkoholijoobeseisundis, 28.07.2010 kella 16.16 paiku juhtis IdaVirumaal Jõhvis xxx juures sõiduautot xxx xxx xxx reg nr xxx xxx, kusjuures alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli 1,11 mg/l (+/- 0,10 mg/l). Vastavalt Liiklusseaduse § 20 lg 3 juht ei või olla joobeseisundis. Vastavalt Liiklusseaduse § 20 lg 3´1 p1 juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Sellega Larissa Kušnarenko pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.t.

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Kohtuistungil ülekuulatud süüdistatav tunnistas end täielikult süüdi ja valjendas kahetsust. Ta selgitas, et töökohal tähistati puhkusele minekut ja tarvitati veidi alkoholi. Ta jõi ühe pokaali veini. Tundis ennast normaalselt. Sõitis autoga koju ja oli peatatud politsei poolt, kes kontrollis joobeseisundit. Joobeseisundi tuvastamise asjaolusid ta ei vaidlusta. Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist lk 3 nähtub, et 28.07.2010 tuvastati Larissa Kušnarenkol joobeseisuni esinemist. Alkomeetri näit arvestades laiendmääramatust on 1.01 mg/l kohta. LS § 20 lg 3 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. LS § 20 lg 3 -1 p1 kohaselt loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. L. Kušnarenko organismis oli 28.07.2010 tuvastatud alkoholisisaldus vastavalt 1,01 mg/l kohta. Seega juhtis ta mootorsõidukit alkoholijoobes LS § 20 lg 3-1 lg 1 kohaselt, millega on täidetud

§ 424järgi ettenähtud kuriteokoosseis.

Nimetatud tõenditega on kinnitatud, et 28.07.2010 kella 16.16 paiku juhtis Larissa Kušnarenko Ida-Virumaal Jõhvis xxx juures sõiduautot xxx xxx xxx reg nr xxx xxx, kusjuures alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli 1,11 mg/l (+/- 0,10 mg/l). 4 Kohus leiab, et süüdistatav pani kuriteo toime tahtlusega.

§ 424

järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemisel oli ta teadlik, et eelnevalt tarvitas alkoholi ehk tema organismis on alkoholisisaldus, mis võib põhjustada joovet, ning asus sellises seisundis juhtima autot, mööndes seda. Seega pidi ta võimalikuks, et juhib mootorsõidukit joobeseisundis. Järelikult pani ta kas § 424 järgi ettenähtud kuriteo vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus ei tuvastanud L. Kušnarenko puhul tema tegude õigusvastasust välistavaid asjaolusid

§ 2.peatüki 2.

jao mõttes. KOHTU MEETMED Karistus

§ 56lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Karistuse mõistmisel realiseeruvad mõistetaval karistuse liigis ja määras nii üld- kui ka eripreventiivsed eesmärgid. Riigikohtu lahend 3-1-1-14-07, p 6: „Karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke.“ Karistus on tegupõhine ehk kõigepealt arvesse võetakse toimepandud kuritegude asjaolusid ja siis süüdistatava isikut. Riigikohus rõhutas: tsitaat lahendist 3-1-1-43-06: „13.1 Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale - karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü.“ Samas aga ei saa eripreventiivseid eesmärke arvestades jätta kõrvale täiskasvanust süüdistatava isikut. Riigikohtu lahend 3-1-1-99-06. p 15.1: ka 5 „Nii tuleb karistuse mõistmisel kooskõlas

§ 56

lg 1 teises lauses sisalduva kolmanda alternatiiviga vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust nr 3-1-1-40-04 - RT III 2004, 14, 174).“

§ 424sanktsioon näeb ette kas rahalise karistuse või vangistuse kuni 3 aastani.

L. Kušnarenko karistust kergendavaks asjaoluks on süü ülestunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. L. Kušnarenko karistust raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Juulis 2010 pani L. Kušnarenko toime üheepisoodilise teise astme kuriteo.

§ 424

järgi ettenähtud süüteokoosseis on oma olemuselt ohudelikt, mille käigus ei tekita kellele ega millelegi kahju vaid luuakse kahju tekitamise oht. L. Kušnarenko organismis oli tuvastatud alkoholisisaldus 1,101mg/l kohta, mis on oluliselt suurem määrast, millest alates on ettenähtud kriminaalvastutus (vähemalt 0,75 mg/l kohta). L. Kušnarenko ei ole varem kriminaal- ega väärteokorras karistatud isik. Tal on kindel töökoht, seega piisav sissetulek. Kohus leiab, et uute süütegude ärahoidmiseks on põhjendatud karistada süüdistatavat rahalise karistusega.

§ 44lg 1 alusel rahaline karistus võib olla mõistetud 30 kuni 500 päevamäära.

L. Kušnarenko puhul peab kohus põhjendatud, arvestades tema tegu ja isikut, karistada rahalise karistuse 120 päevamäära, mis on veidi suurem kui ¼ maksimummäärast.

§ 44

lg 2 alusel arvutatakse rahalise karistuse summa keskmise päevasissetuleku kohta. LK 18 kohaselt süüdistatava päevasissetulek peale kõiki mahaarvamisi 311 krooni, ehk 19,88 eurot.

§ 68

alusel karistusaja hulka tuleb arvestada eelvangistuses viibitud aega, süüdistatava puhul on see 5 päeva 06.05-201110.05.

1. Kaitsja esitas kohtule taotluse mõista süüdistatavale vangistus ja vabastada karistuse kandmisest tingimuslikult. Karistusest tingimisi vabastamist ( olgu vangistusest või rahalisest karistusest) ei pea kohus L. Kušnarenko suhtes põhjendatuks. Kohus ei peagi karistuse kandmisest vabastamise ebaotstarbekuse eraldi põhjendama. Riigikohtu lahend 3-1-1-138-04, otsuse p 12: 6 „Riigikohus selgitab, et nimetatud säte kohustab otsuses põhjendama vangistuse, kui äärmise abinõu kohaldamist alternatiivse sanktsiooni korral. … Riigikohus on oma lahendites korduvalt selgitanud, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-14-02 - RT III 2002, 8 79) ja kohus ei pea karistusest vabastamise ebaotstarbekust põhjendama.“ Samas langeb kohtule kohustus lahendada kohtule esitatud taotlused. Kohus leiab, et kaitsja esitatud taotlus rahuldamisele ei kuulu. Kohus soostub väljakujunenud kohtupraktikaga, mille kohaselt karistuse kandmisest vabastamine on põhjendatud kergema laadi kuritegude ja lühiajalise vangistuse määra puhul. Kuritegu, mille eest L. Kušnarenko süüdi mõistetakse, on teise astme kurutegu, mille sanktsiooni ülemmäär on 3 aastat. Kohus karistab L. Kušnarenko mitte vangistuse vaid rahalise karistusega, mis on alternatiivkaristusena tunduvalt kergem kui vangistus. Rahalisest karistusest tingimisi vabastamine ei ole kohtu arvates isiku teo asjaolusid arvestades põhjendatud. Kohus märgib, et karistusest tungimisi vabastamine tähendab kohtu poolt sellise prognoosi tegemist ja eeldab kohtu veendumust, et isik ei pane enam toime kuritegusid ja seetõttu karistuse ärakandmine on ebaotstarbekas. Sellele on osutatud Riigikohtu praktikas, 3-1-1-10-09: “Kui karistuse mõistmise aluseks on peamiselt isiku süü, siis karistusest tingimisi vabastamise korral on aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, millised iseseisvalt või koostoimes muudavad põhikaristuse ärakandmise ebaotstarbekaks. Seetõttu tuleb isiku karistusest tingimisi vabastamise korral hinnata ka süüdistatavat iseloomustavaid andmeid“. Süüdistatavat iseloomustavate andmete kohta võib kohus tõdeda järgmist. Tegemist on varem karistamata isikuga, kes elab peres, tütar on täiskasvanu, süüdistatavaga koos elab tema eakas ema. Kohtul on andmeid, et süüdistatav xxx. Süüdistatav töötab xxx xxx. 18.04.2011 leidis kohus, et isik hoidub menetluses kõrvale ja tegi tema suhtes vahistamismääruse. Ta jättis ilmumata 18.04.2011 määratud istungile, viidates haiguslehele. Kohtul on piisavalt alust arvata, et isik tahtlikult venitas kriminaalmenetlust. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et isik on loobunud kiirmenetlusest ja kokkuleppemenetlusest, kusjuures ta tunnistab ennast süüdi ja kahetseb tehtut. Jättes kõrvale menetlusest kõrvalehoidumise põhjused ja isiku sisulise õiguse loobuda lihtmenetlusest, peab kohus märkima, et selline tegevus iseloomustab isikut vastavalt. Isik ülistab oma huve, jättes kõrvale vajaduse alluda kriminaalmenetlusele ja tegutseda heatahtlikult. L. Kušnarenko puhul ei ole kohus kohtuliku arutamise käigus tuvastanud ühtegi asjaolu, millest tulenevalt oleks kohtul tekkinud veendumus, et karistuse ärakandmine oleks selle süüdimõistetu puhul ebaotstarbekas meede. Kohus leiab, et süüdistatavale tuleb mõista lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine ja seda 6 kuuks. Põhikaristuse kohaldamine peab silmas 7 süühüvitust ja preventsioone, ehk arvestatakse tegu ja isikut. Lisakaristuse mõju on kõigepealt preventsioonis. Arvestades süüdistatava isikut, peab kohus vajalikuks kohaldada tema suhtes lisakaristust- juhtimisõiguse äravõtmist. koostoimes rahalise karistusega osutab ta süüdistatavale piisavat ja kindlamat mõju hoiduda edaspidi süütegude toimepanemisest. Süüdistataval on abikaasa, kellel on juhtimisõigus. Seega süüdistatava perele ei tekita ebaproportsionaalseid kannatusi ja kuue kuu jooksul võib süüdistatav korraldada oma elu selliselt, et vältida auto juhtimist. Ühtlasi kohus märgib, et võitlevas protsessis ei ole kohus seotud prokurörikaitsja ettepanekutega karistuse osas. Kohus selgitab, et nn kompromisskaristuse mõistmine on võimalik üksnes kokkuleppemenetluses, mille käigus on süüdistataval ja tema kaitsjal võimalik läbi rääkida karistuse liigi ja määra üle prokuröriga. Menetluskulud Kriminaalasja menetlemisel tekkinud menetluskulud 417,02 eurot sundraha, 146,79 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, 206,97 eurot kaitsjatasu kohtulikul arutamisel osutatud õigusabi eest, 0,45 eurot toimiku paljundamise eest, – tuleb välja mõista L. Kušnarenkolt KrMS § 180 lg 1 alusel. Tõkend – vahistamine tuleb L. Kušnarenko suhtes tühistada ja vabastada ta kohtusaalist kohtuotsuse väljakuulutamisel. Kohtunik Inna Kirsipuu Tartu Ringkonnakohtu 23.09.2011.a. otsusega: Juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 4; 338 p 4; 340 lg 2 p 4 tühistada Viru Maakohtu
2. mai 2011 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-10-11320 osaliselt, see on: Larissa Kušnarenkole

§ 424järgi mõistetud rahalise karistuse suuruse osas.

Mõista Larissa Kušnarenkole

§ 424

järgi karistuseks rahaline karistus 60 päevamäära ulatuses summas 1192,80 eurot, arvestades päevamäärana 19,88 eurot.

§ 68

alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 5 päeva (15 päevamäära). 8 Lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks rahaliseks karistuseks lugeda 45 päevamäära ehk summas 894,60 eurot. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Apellatsioon rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis

1. septembril 2011 kell 14.
2. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
3. septembrist
4. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
5. septembrist
6. Riigikohtu 14.11.2011.a. kohtumäärusega: jätta Larissa Kušnarenko kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina kassatsioon menetlusse võtmata.