ili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja , tõlk Julia Griškova Kohtuistungi aeg
/, ei andnud teed vastassuunas otse mööda Vabaõhukooli teed Kose tee suunas eesõigusega teel liikunud mootorrattale Yamaha YZF-R1 registreerimisnumbriga XXX/
/, mida juhtis vastava kategooria juhtimisõigust omav JP, sõites mootorrattale ette, mille ta-gajärjel sõitis mootorratas sõiduauto paremale küljele sisse. Liiklusõnnetuse ta-gajärjel hukkus mootorrattur JP. Oma käitumisega rikkus Marge Nebel ettevaatamatusest järgmisi liiklusnõudeid:
/enne manöövri alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid/, § 156 /pöörates vasakule või tagasi peab rööbasteta sõiduki juht andma teed juhile, kes sõidab vastassuunast otse või paremale või on temast möödasõidul/. Oma tegevusega pani Marge Nebel toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine ettevaatamatusest, kui sellega on põhjustatud inimese surm. Kohtuistungil avaldas süüdistatav Marge Nebel, et esitatud süüdistus on temale arusaadav, oma süüd ta selles asjas ei tunnista.Süüdistatav Marge Nebel avaldas toimunud kohtuistungil, et ta soovib ütlusi anda. Süüdistatava Marge Nebeli kohtuistungil antud ütluste kohaselt käis ta sellel päeval s.o. 24. 08.2007.a. linnas ning seejärel sõitis Toyota Corollaga kodust Kärestiku 6, Pirita-Kosel Kose tee postkontorisse. Sõitis kodunt mööda Kose teed, Kose teel on postkontori ees ristmik, ühe auto lasi läbi ja siis keeras Vabaõhukooli teele- vasakule.Ristmikust on postkontor umbes 50 m kaugusel. Peale vasakpöörde tegemist vaatas vasakul olevat parklat, kas on kuhu keerata, vaatas tagavaatepeeglisse, et ega keegi tagant ei tule, vaatas mõlemale poole, et kedagi ei tule, siis vaatas ette, mootorratas tuli kaugelt ja otsustas keerata parklasse. Parklas kedagi liikumas ei näinud., vähemalt ei mäleta seda. Mootorratta olemasolu tuvastas enne manöövri alustamist. Süüdistatava väitel ei olnud tema kiirus üldse suur . Tema arvates nägi mootorratast endise Kose kaupluse juures, talle tundus see mingi 150 meetri kaugusel. Kogemuste põhjal otsustas, et jõuab mitu korda selle manöövri sooritada, kuna mootorratas oli nii kaugel. Nägi mootorratast kaugelt, kogemuste najal tegi endale selgeks, varasemate kogemuste põhjal järeldas, et manööver on ohutu ja ei põhjusta kellelegi takistust. Mootorratta kiirust ei osanud hinnata. Ta oli kaugel ja sellest järeldas, et ei manööver mingit ohtu ei põhjusta. Manöövri ajal enam mootorratta suunas ei vaadanud, hiljem silmanurgast nägi umbkaudselt, et mootorratas on juba 10 m kaugusel. Süüdistatava väitel ta ei mäleta, kas mootorratast kuulis, lihtsalt nägi teda manöövri sooritamise ajal silmanurgast otse liikumas tema suunas ,oma sõidurajal, tagaratas oli õhus, siis kui mootorratast nägi. Oli juba peaaegu parklas ning teega peaaegu 2 risti ning ta ei jõudnud midagi mõelda kui käiski pauk.Peale kokkupõrget , kui talle õnnetuse fakt kohale jõudis, siis vajutas pidurit . Oli šokis. Ei teadnud hetkel, kus telefon on, isegi seda mitte, kuidas helistada. Tuli autost välja, hõigati, et kiirabisse on juba helistatud. Helistas abikaasale. Kui autost välja polnud veel tulnud, mootorratast ei näinud , mootorratas oli auto taga .Esimest korda nägi mootorratast kui tuli autost välja. Süüdistatav mäletab, nagu oleks mootorratas olnud ratturi peal ja nagu oleks mootorratas ratturi pealt ära tõstetud. Süüdistatava väitel ta spetsiaalselt autot ei liigutanud, kui sai aru, et peab pidurdama. Esimesed ütlused andis sündmuskohal, vahetult peale õnnetust ning esimesed ütlused võivad olla üsna segased, sest oli šokis. Süüdistatav arvab, et sõiduki kiirus oli kuskil 10-15 km/h. Spidomeetrit ei vaadanud. On samasugust manöövrit tehes nüüd vaadanud spidomeetrit, kiirus on kuskil 1020 km /h vahel.Enne parklasse vasakpöörde sooritamist ta auto peatanud, liikumise pealt keeras. Mäletab, et mootorratturil oli selline jopemoodi asi seljas, lühikesed püksid, T-särk ja jalas lahtise kannaga plätud. Mäletab, et kiiver oli tee peal., mootorrattur tuli kokkupõrkel peaga vastu ukseposti ja kiivri visiir oli auto tagaistmel. Kiirabi pakkus šoki vastu ravimit , kuid ta ei võtnud, arvas, et temaga on kõik korras. Isikuandmete kohta selgitab süüdistatav , et kasvatab üksi kahte last , kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi pole võimeline tasuma. Prokurör kohtuvaidlustes
idis , et Marge Nebel’
esitatud süüdistus
ja § 156 rikkumistes on täielikku tõendamist
idnud. Tõendamist on
idnud, et Marge Nebel’i poolt juhitav mootorsõiduk Toyota Corolla registreerimismärgiga XXX tegi vasakpööret Vabaõhukooli teel asuvasse parklasse ning keeras ette talle vastu liikunud mootorratturile JP’
. Kõik tõendid (tunnistaja ütlused, süüdistatava ütlused, ekspertiis ja ka sündmuskohal kogutud kirjalikud materjalid) tõendavad, et kokkupõrke hetkel oli mootorsõiduk risti Vabaõhukooli teel mootorratturi sõidusuunas. Seega on selge, et Marge Nebel pööras mootorratturile ette. Prokurör analüüsinud antud kriminaalasjas kogutud tõendeid , hindas esmalt tunnistaja M. S ütlusi ning
idis, et antud tunnistaja ütlustega on tõendamist
idnud, et mootorsõiduk oli Vabaõhukooli teel risti kui toimus kokkupõrge mootorrattaga, kokkupõrke hetkel olid mootorratturi rattad vastu asfalti, mitte õhus, kuulda ei olnud mootorratturi pidurdamis- ega kiirendamisheli , tunnistaja helistas kiirabisse, ta seisis tee ääres enne kokkupõrget , samuti kinnitas tunnistaja, et sõiduauto jäi enne vasakpöörde sooritamist seisma. Tunnistajana üle kuulatud V.B ütlusi hinnates
idis prokurör, et need on kokkulangevad M.S ütlustega. Üksikud erinevused detailides ei sea nende ütluste usaldusväärsust kahtluse alla. V. B oli bussijuht ja sattus sündmuskohale vahetult peale liiklusõnnetust. Ta selgitas, et mootorrattur ja mootorratas asusid teineteisest kuskil 3 meetri kaugusel . Nägi mootorratturi kõrval ka kiivrit. Ta kinnitas, et rääkis sündmuskohal naisterahvaga, kes helistas kiirabisse. Tunnistaja ei tundnud küll helistajas ära M. S ’i, kuid on ilmselge, et selles osas, arvestades möödunud aega, tunnistaja eksib. Tuvastatud on, et just S helistas kiirabisse. Samuti kinnitas bussijuht, et mootorrattur ja ratas olid ühel teesuunal ehk sõidukid, mis liikusid Vabaõhukooli teel, mahtusid mööda. Tunnistaja kinnitas, et tema ei puutunud mootorratast ega mootorratturit rohkem kui tegi jope eest lahti. Kannatanu Katrin Parve ei näinud liiklusõnnetust pealt ning selle tõttu ei saa anda ütlusi kuriteo asjaolude kohta. Kannatanu selgitab oma hagiavalduse sisu ja seda, miks on poja kaotus talle erakordne juhtum, mis on oluline tsiviilhagi väljamõistmisel. Prokurör toetab kannatanu nii varalist kui mittevaralist kahju. Kannatanu on nendeks esitanud dokumentaalsed tõendid. 3 Kannatanuna on üle kuulatud ka AP, kes oli liiklusõnnetuses osalenud mootorratta omanik, kuid ka tema ei oska anda ütlusi õnnetuse asjaolude kohta. Samuti ei ole tal esitatud tsiviilhagi. Kolmandaks on tunnistajana üle kuulatud sündmuskohal menetlustoiminguid teinud EH, kes kinnitas kohtus, et nii skeem kui fotod olid tema tehtud. Skeemi koostamisel kasutas ta mõõteratast ja mõõtelinti. Samuti on kohtule esitatud dokumendid selle kohta, milliseid mõõtevahendeid sündmuskohal kasutati. Tunnistaja kinnitas, et ka sel korral sündmuskohal teostati kõik mõõtmised mõõtevahenditega. Samuti kinnitas tunnistaja, et skeemile joonistati kõik selliselt nagu need sündmuskohal olid ning midagi ei muudetud. Seega on tunnistaja EH’i ja kohtule esitatud dokumenditega
idnud tõendamist, et sündmuskohal kasutati mõõtevahendeid ning kõik mõõtmised skeemile on saadud mõõtmise teel, mistõttu mõõtevahendite kandmata jätmine sündmuskoha vaatlusprotokollile ei ole kriminaalmenetluse oluline rikkumine ning on võimalik jälgida, kuidas andmed sündmuskohal koguti ja skeemile kanti. Tunnistaja ütlused on kooskõlas ka kohtule esitatud kirjalike dokumentidega mõõteratta andmete ja kasutuse kohta.Prokurör
iab, et liiklusõnnetuses hukkunud mootorrattur ei ületanud kiirust ning see on tõendatud nii tunnistaja S ütlustega , kelle ütluste kohaselt ei olnud sündmuskohal kosta pidurdusheli ega üldse mingit kõrgendatud heli mootorratturi poolt – kui mootorratas sõidab väga suure kiirusega, siis on pöörded põhjas ning juba kaugelt on kuulda mootorratturit lähenemas (üldteada asjaolu liikluses). Kui mootorratas pidurdab suure kiiruse pealt maha, siis tekib pidurdusheli, mida aga sündmuskohal ei kostunud = mootorratas seega ei pidurdanud. Teiseks asusid vahetult peale liiklusõnnetust mootorratas ja mootorrattur teineteisele lähedal ja samas sõidusuunas. Suurel kiirusel kokkupõrkel oleks pidanud mootorratas paiskuma kaugemale sündmuskohalt. Fotodelt ja sündmuskoha vaatlusest on näha, et koheselt peale liiklusõnnetuse kohta on järsk pööre paremale Kose teele. Ei ole usutav, et mootorrattur sõidab vahetult enne pööret meeletult suure kiirusega.Toimikus on foto, kus on pildistatud mootorratta tahhomeetrit, mille näit on natuke üle kahe, mis viitab samuti lubatud sõidukiirusele kokkupõrke hetkel (ilmselt on tahhomeetri näit kokkupõrke tulemusel kiilunud kinni). Kui mootorratturil oleks suur kiirus, oleks ka tahhomeetri näit olnud põhjas. Ekspertiis kinnitas, et kokkupõrkehetkel oli kiiruse suurusjärk 50 km/h., ekspertiis kinnitas, et sündmuskohal ei ole viiteid sellele, et mootorratas oleks pidurdanud enne kokkupõrget, samuti kinnitas ekspertiis , et mootorratas ei saanud mootorsõiduki manöövri alustamise ajal olla vana Kose kaupluse juures – sellisel juhul oleks olnud mootorratturi kiirus tehniliselt ebareaalne. Prokuröri väitel on kohtuliku uurimisega tõendamist
idnud, et Marge Nebel ei olnud manöövri sooritamisel piisavalt ettevaatlik ning keeras ette eesõigusega teel liikuvale mootorratturile, mille tulemusel toimus liiklusõnnetus, kus hukkus mootorrattur JP. Ka 50 km/h õnnetusse sattunud mootorratta juht võib saada vigastusi, mis on ekspertiisiaktis välja toodud. Ei ole täpselt teada, kuidas mootorrattur kukkus ja vigastused sai, kuid lihtne väide, et sellised vigastused ei ole usutavad 50 km/h kiirusel, on sisutühjad. Fakt on see, et ekspertiis tuvastas kokkupõrkehetke kiiruseks suurusjärgu 50 km/h, mis tõendab, et seega on võimalik ka selle kiiruse juures saada väga raskeid vigastusi – kõik sõltub inimese kukkumisest, paiskumisest, asendist jms. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel peab arvestama kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Antud liiklusõnnetuse puhul ei ole tuvastatud ei kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Marge Nebel ei ole juhtunud kahetsenud ega kannatanule midagi hüvitanud. Samuti ei ole Marge Nebel kuidagi kannatanule pakkunud hingerahu vabandamise teel. Marge Nebel on kriminaalkorras varem karistamata ehk tegemist on õiguskuuleka inimesega. 4 Käesoleva kuriteo on Marge Nebel toime pannud ettevaatamatusest. Õnnetusest on möödunud käesolevaks ajaks ligi 4 aastat. 4 aasta jooksul ei ole Marge Nebel toime pannud ka ühtegi väärtegu. Seega esinevad alused, et karistuse võib mõista alla sanktsiooni keskmist määra. Sellest tulenevalt taotles prokurör Marge Nebelile karistuseks KarS § 423 lg 1 järgi vangistust 1 aasta 3 kuud. Prokurör
idis, et arvestades antud tegu, Marge Nebel’i isikut, ei pea mõistetud vangistus olema reaalselt ära kantav ning võib jääda tingimisi KarS § 73 lg 1, 3 alusel katseajaga 3 aastat. Samuti palub kohaldada Marge Nebel’ile lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist KarS § 50 lg 1 p 1 alusel 8 kuuks, mis on samuti oluliselt alla lisakaristuse keskmist määra. Süüdistatava M. Nebeli kaitsja oli peale kriminaalasja kohtulikku arutamist seisukohal, et süüdistatava teos puudub KarS § 423 lg 1 kohase kuriteo koosseis. Vaatamata esitatud süüdistusele ning kogutud tõenditele ei ole kriminaalasjas küllaldaselt tõendeid, mis võimaldaksid usaldusväärselt taastada toimunud liiklusõnnetuse tekkemehhanismi või toetada esitatud süüdistust. Asjas kogutud tõendid on üksteisega sisulises vastuolus, kajastades liiklusõnnetuse toimumise asjaolusid oluliselt erinevalt. Seetõttu on oluline silmas pidada süütuse presumptsioonist tulenevat põhimõtet, mille kohaselt saab isiku kuriteos süüdi mõista üksnes juhul, kui tema süü on
idnud igakülgset tõendamist. Süüdimõistev kohtuotsus ei tohi tugineda vastuolulistele või kaheldavatele tõenditele. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel on kuulatud üle tunnistajad VB ja MS. Samuti on ütlusi andnud kannatanud ning süüdistatav. Avaldatud on ekspertiisiaktid ning nende sisu selgitamiseks on üle kuulatud ekspert. Samuti on avaldatud kriminaaltoimiku teisi kirjalikke materjale, mis annavad infot liiklusõnnetuse toimumise asjaolude kohta. Samas on uuritud info olnud kas pealiskaudne või läinud vastuollu mõne teise tõendiga. Kaitse
iab, et vastuolu liiklustehnilise eksperdi poolt väidetud mootorratta lubatud sõidukiiruse ning hukkunule tekkinud fataalsete kehavigastuste vahel kinnitab süüdistatava ning tunnistaja M.S ütlustest tulenevat kahtlust mootorratta suurest liikumiskiirusest enne kokkupõrget. Asjas antud liiklustehnilise eksperdi arvamus puudutab muidugi ainult mootorratta kiirust kokkupõrke hetkel. Kokkupõrke eelse liikumiskiiruse kohta ei ole ekspert saanud arvamust anda ebapiisavate lähteandmete tõttu. Sündmuskohal ei ole fikseeritud ühtegi pidurdusjälge või muid tehnilist laadi andmeid, mille alusel mootorratta õnnetuseelset liikumiskiirust tehniliselt analüüsida või määratleda. Kõiki argumente ja väiteid kokku võttes
iab kaitsja, et kriminaalasjas esineb põhjendatud kahtlus süüdistatava süüdiolekus ning KrMS § 7 lg 3 kohaselt tuleb selline põhjendatud kahtlus tõlgendada süüdistatava kasuks (Riigikohtu kriminaalkolleegium otsuses kriminaalasjades nr 3-1-1-24-06 ja 3-1-1-88-06 on väljendatud seisukoht, et kui tõendite uurimisel tekivad põhjendatud kahtlused ning neid ei õnnestu kõrvaldada teiste kriminaalasjas sisalduvate tõenditega, tuleb in dubio pro reo (kahtluse korral süüdistatava kasuks) põhimõttel langetada otsus süüdistatava kasuks, mitte aga teha süüdistatavale kahjulikku otsust puudulike tõendite alusel). Kannatanu Katrin Parve kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli liiklusõnnetuses hukkunu tema poeg . Poeg töötas autopesulas peale ülikooli lõpetamist juba kaks aastat. Õnnetuse päeval läks ühe võlglase käest raha kätte saama. Kuna oli tipptund tulemas, siis võttis mootorratta, et kiiremini pääseda. Seda fakti teadis kannatanu ühe oma tuttava kaudu. Ise elab ta Püssis Ida- Virumaal ning õnnetuse päeval rääkis veel pojaga . Õnnetusest sai teada poja hea 5 sõbra käest, kes helistas ja ütles, et juhtus õnnetus. Siis helistas poja J elukaaslasele ja too ütles, et J on surnud. Oma pojast rääkis kannatanu ülivõrdes. J isa sai surma liiklusõnnetuses, kui J oli 11.aastane. See õnnetus toimus tema silme all. Sellest ajast peale sai J ist perepea. Ta oli tehnikahuviline nii nagu isagi. Ta hakkas 4 aastasena isa süles au-tot metsavahel roolima. Kui ta oli 13, siis hakkas tegelema autospordiga. Saanud 10-15 kari-kat. 16-astaselt sai juhiload. Väga huvitasid teda mootorrattad ja tehnika üldse. Ta oli väga ettevaatlik. Ta elas Tallinnas 2001.aastast. Ta oli ennegi rääkinud, et oleks võinud toimuda liiklusõnnetus, kuid tänu tema ettevaatlikkusele jäi õnnetus ära. Ema sõnul J sõidustiil oli pigem rahulik. Ta sõitis lumerada, ta oli saanud oma kihutamised rajal ära kihutada, tänaval seda teha vaja enam ei olnud. Mootorrattaga liiklemisel oli ta kogemused võrdlemisi suured, tal endal „baiki“ ei olnud ja sõbra ratast kasutas ta väga tihti. Kannatanu kinnitusel jääb ta tsiviilhagi juurde, kuid varalise kahju nõue suureneb hauakivi maksumuse võrra s.o. 10405.-krooni, enne oli varalise kahju nõue kusagil 27 000 krooni juures. Samuti esitas kannatanu ka mittevaralise kahju nõude esialgu summas 1 miljon krooni ning põhjendas kohtuistungil seda summat oma hingeliste üleelamistega , mis kaasnesid ainukese poja kaotusega. Hiljem kohtuliku uurimise käigus täpsustas kannatanu moraalse kahju nõuet ning taotles moraalse kahju hüvitamist mõistlikus suuruses kohtu äranägemisel. Kannatanu AP’i kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli ta hukkunu sõber ,kuid suht-
sid ka tööalaselt. Mootorratas kuulus OÜ’
AP A . Tema mootorrattaga tänaval ei sõitnud, kuna sai seoses spordiga piisavalt sõita ringrajal. Jättis mootorratta J pesulasse. Mootorratas seisis nende juures garaažis ja kui tahtis võis JP seda kasutada. Lihtsam oli seal hoida kui kodus. Mootorrattal Kasko kindlustust ei olnud, oli liikluskindlustus .Kind-lustus ei ole veel midagi hüvitanud. Seda ta ei näinud, kuidas J mootorrattaga sõitma läks, õnnetusest kuulis ühe tuttava käest , kes nägi, et tema mootorratas seal maas on. Sõber helis-tas ja ütles, et on midagi juhtunud. Riided, kiiver ja mootorratta tagi olid tema omad. Kiiver oli mõned aastad vana, tagi oli kuskil aasta vana. Kiiver oli korralik.Kannatanu sõnade kohaselt teadis ta sõbra mootorratta juhi kogemusi ja arvas, et need olid head . Kahju on ta saanud kusagil 150 000.- krooni ning see summa koosneb mootorratas + lisavarustus, kuna sellega sõideti ringrajal, + tagi ja kiiver. Antud kriminaalasja raames ta tsiviilhagi esitada ei soovi, loodab, et kindlustus hüvitab tekitatud kahju. Tunnistaja VB’i kohtuistungil antud ütluste kohaselt ta ei olnud otseseks õn-netuse tunnistajaks. Avarii fakti ei näinud. Töötab Tallinna Autobussikoondises bussijuhina. Töötas marsruudil nr.5. Sõitis sinna, kus avarii juhtus, mõni minut peale seda, kui avarii oli toimunud. Nägi teel enda ees, natuke vasakul, mootorratast, mis oli maas ja peatas bussi. Läks bussist välja. Seal oli ka bussipeatus. Läks noormehe juurde, ta oli teadvusel. Ta palus eesti keeles abi. Noormees asus mootorrattast umbes 3 m kaugusel.. Täpselt öelda ei oska.. Siis ta palus mootorratturil rahuneda, mitte liigutada. Läks bussi ja võttis apteegi. Noormehel oli peas haav, kiiver oli kõrval. Võttis tampoonid, sideme, aitas esmaabiga. See oli ainus mis teha sai Seal sündmuskohal kõrval seisis naisterahvas. Ta oli ilmselt ka sündmuse tunnistajaks, küsis kas kiirabi kutsuti, ta vastas, et veel ei ole jõudnud. VB nähes hakkas helistama. Esmalt tuli kohale politsei ja siis ootas ära kiirabi. Ta selgitas, et noormehe peas on haav ja kui arstid tulid, siis oli teda vaja viia haiglasse. Küsis veel politseilt, kas teda on vaja, öeldi, et ei ole ning sõitis ta edasi. Vabaõhukooli teel on mõlemas suunas üks sõidurada. Kõrval vasakul pool teed on autoparkla. Mootorratas ja noormees oli omal rajal, tema bussi suhtes vastassuunas , peaga keskjoone poole.Autoparklas oli 3-4 autot. Ka hõbedane auto oli seal, ilmselt oli seal ka see naisterahvas selle hõbedase autoga, millel oli paremal uksel vigastus. Hõbedane auto seisis parklas teiste autode kõrval , n.ö. pargitud .Vahemaa noormehest pargitud autoni oli 4-5 meetrit. Keegi sellest autost kannatanu juurde ei tulnud, seal seisid auto juures 6 inimesed, keegi helistas, kuid juurde ei tulnud keegi. Ilm oli soe ja päikesepaisteline. Mingi pilvisus oli. Ta ei puudutanud ei mootorratast, kiivrit ega muid esemeid, ainult tegi vaid jope tal eest lahti. Ei näinud, et keegi teine sündmuskohal asju puudutas. Kiirabi oli kohal kusagil 10 minutiga.Ta ei mäleta, kummal küljel mootorratas oli. Kose tee poole oli noormees, ratas natuke kaugemal. Mootorratturit ta ei liigutanud, kuna esmaabi õpetusel nii õpetati. Tunnistaja MS kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli ta 24.08.2007.a Vaba-õhukooli teel , kuna tuli postkontorisse. Sõitis autoga sinna, lastega koos, läks vist pakile jär-gi. Parkis auto postkontori suhtes üle tee.Tavaliselt on seal parklas 2-3 autot, see on väike parkla.Ilm oli tavapärane. Parkis, lapsed jäid autosse istuma ja hakkas minema üle tee. Jäi au-tode taha seisma, et hakata teed ületama. Kui seisis tee ääres, tahtis hakata teed ületama, vaa-tas vasakule enne tee ületamisele asumist, paremalt nägi sõidukit lähenemas. Sai aru, et ta hakkab pöörama, suund oli sees, sinna samasse väikesesse parklase. Samal hetkel juhtus liiklusõnnetus. Sõiduk oli Vabaõhukooli teel umbes 5-3 m kaugusel temast. Tunnistaja arvates sõiduk seisis teel enne keerama asumist, oli keerama hakkamas. Sõiduk jäi reaalselt vist seisma ,, ei hakanud hooga keerama, kuid täpselt ta ei mäleta. Siis toimus liiklusõnnetus, kõik toimus väga kiiresti. Toimus kokkupõrge mootorratta, mootorratturi ja auto vahel. Mootorratas tuli vasakult poolt Vabaõhukooli teelt. Tema ei näinud ,ei kuulnud ka mootorratast tulemas. Sellele on mõelnud, kuna kui kokkupõrge toimus, siis see mootorratta tulemine oli väga üllatuslik. Pärast kokkupõrget auto jäi seisma ja siis liikus parklasse ära. Mootorratas oli keset teed ja see kõik käis väga kiiresti sellel hetkel. Siis tuli buss ja bussijuht. Siis hakkas tema helistama päästeametisse. Seda ta täpselt ei mäleta, kus mingil hetkel peale avariid oli sõidukijuht, esmalt oli oma autos. Tunnistaja rääkis autojuhiga, kes oli šokis. Ütles, et see oli õnnetus. Ta ise viibis seal lühikest aega, mõni minut. Kuna temaga olid seal kaks alla 10 aastast last , siis tahtis lastega sealt ära minna. Kiirabi ei olnud veel tulnud, küsis autojuhi käest veel telefoni numbrit, et küsida, kuidas asi edasi läheb. Keegi mootorratturit ei liigutanud , välja arvatud see, et bussijuht tahtis kannatanule midagi pea alla panna. Enne liiklusõnnetust, kui soovis üle tee minna, paremalt nägi autot tulemas, vasakult ei näinud mingeid sõidukeid tulemas.Vabaõhukooli teel on nähtavus hea. Mootorratta kiirust öelda ei oska, üleüldse ei fikseerinud mootorratta liikumist enne kokkupõrget , ei mootorratta häält ei pidurdamisheli. Sisuliselt nägi ainult kokkupõrke hetke , mootorratas oli tema arvates püsti , otse ning tema arvates mootorratta mõlemad rattad toetusid teele Auto paiknes kokkupõrke hetkel mootorratta suhtes risti . Tunnistaja EH kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli ta 2007.a. suvel politseiamet-nik , kes tegeles sündmuskohal liiklusõnnetuse skeemi ja sündmuskoha vaatlusprotokolli koostamisega. Kõik need mõõdud skeemil on mõõterattaga mõõdetud. Igas avariibussis on oma mõõterattas, see on taadeldud ratas ja seda kasutati. Mõõterataste nimekiri oli olemas konkreetse autonumbri ja pardanumbri järgi. Juhtus, ka et kui taatlemiskuupäev hakkas läbi saama, siis viidi ratas taatlemiseks ja toodi teine asenduseks ning see fikseeriti.Sündmuskohal osapooltega ei rääkinud, hakkas tegelema fotodega, skeemi joonistamisega ja sündmuskoha fikseerimisega..Kiirabi oli enne politseinike kohal .Tunnistaja E. H väitel mäletab ta, et mootorrattur ei olnud veel kiirabi autosse tõstetud, mäletab, et kiiver oli mootorratturil peas. Ekspert
mbit Teesalu kohtuistungil antud ütluste kohaselt 19.10.2007.a.koostatud liiklustehnilise ekspertiisiaktis asus ta seisukohale, et kokkupõrke hetkel oli mootorratas Yamaha püstises asendis ning seda on ekspertiisiaktis piisavalt kirjeldatud ning see on põhimõtteline mootorratta asend. Mootorratta ja auto vigastusi ühitamist ei tehta. Samuti ei olnud see tehniliselt üldse oluline.Oli toimunud kokkupõrge, olid vigastused nii autol kui mootorrattal. Samuti
idis ekspert , et kokkupõrke hetkel ei ole oluline see, kas pidurile oli vajutatud või 7 mitte. Oluliseks saab ta siis , kui hakata eelnevat kiirust otsima. Antud sündmuskohal ei ole ühtegi pidurdusjälge. Ühtegi objektiivset viidet sellele, et mootorrattur oleks jõudnud enne kokkupõrke hetke pidurdada ei olnud. On mõttetu diskuteerida selle üle, kas ta enne kokkupõrke hetke pidurdas või mitte. Ei saa tehniliselt öelda, et ta pidurdas. Ekspert väidab, et kuigi on küsitud, kui suur oli enne kokkupõrget mootorratta kiirus ,siis ei ole võimalik seda tehniliselt arvutada. Põhimõtteliselt vigastuste alusel mootorratta puhul kui esiosa kontakt on, ei ole võimalik öelda, kas mootorrattur pidurdas või ei pidurdanud. Auto puhul saab seda öelda. Mootorratta eripära on, et tema puhul me ei saa seda öelda.Kui esiratas satub kontakti mingi takistusega, siis surutakse mootorratta alla, sõltumata sellest, kas ja kui palju mootorratta juht pidurit vajutab. Vastates küsimustele nr. LL-208-09/3568 04.11.2009.a ekspertiisiaktis toodud arvamuse kohta,
idis ekspert, et esmalt kontakteerus sõiduki parema küljega mootorratta esiratas , sest esihargi parem haru on esmalt vastu autot läinud, järeldades kõige alumisest kriipsust. Sõltumata sellest tekib tal veel takistus esiosaga, samamoodi surutakse esiosa allpoole. Eksperdi väitel juhul, kui mootorratta rehv puutus vastu autot kasvõi libamisi, siis jäävad kokkupõrkest tumedad rehvi materjali ladestused. Kui mootorratta
nkstangi pöörata vasakule, siis on võimalik, et mootorratas kaldub paremale. Ekspertiisiaktis nr. LL- 19-10/323 05.03.2010 toodud arvamusele , et mootorratas oli paiskumas paremale poole, siis väidab ekspert, et ei ole võimalik selgitada välja paiskumise kallet. Mismoodi mootorratas täpselt millise nurga all oli, seda on võimatu välja selgitada. See ei ole absoluutselt tehniliselt oluline ning ei mängi mingit rolli. Mootorratta juhtraua parempoolne ots, esihark on kontakteerunud sõiduki parema küljega , milline nendest osadest esimesena puutus ei oska ekspert öelda. Samuti väidab ekspert, et kui mootorratas oleks olnud esirattal püsti, siis jõu suund oleks teine. Konkreetne on see, et esiosa paremal poolel vigastused on eest taha. See välistab selle, et mootorratas esirattal püsti oli. Selgituseks , kuidas määrata mootorratta suurimat võimaliku sõidukiirust selgitab ekspert, et liikudes ühtlase kiirusega 50 km/h kulus mootorrattal 115-131 m läbimiseks aega ca 8,3-9,4 sekundit. Kui auto manöövri aeg oli 2,1 sek, siis oli mootorratas kokkupõrke kohast kui auto alustas manöövrit, 29 meetri kaugusel. Ekspert väidab ka, et mootorratta kiirus ei saanud suurem olla lubatud sõidukiirusest (50 km/h) juba ka seetõttu, et mootorrattal on deformatsioonid minimaalsed. Samuti ei ole auto vigastused ei ole väga suured ning oma arvamuse andmisel lähtub ekspert kogemuslikule metoodikale. Kohus uuris kriminaalasjas alljärgnevaid kirjalikke tõendeid: Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna konstaabli Helen Kommussar poolt 24.08.2007.a. koostatud liiklusõnnetuse akt LÕ 2212 koos skeemiga (tl 2), millest nähtub, et 24.08.2007.a. kella 16:48 ajal toimus liiklusõnnetus Tallinnas, Vabaõhukooli tee 2 juures kus põrkasid kokku vasakpööret sooritanud Toyota Corolla registreerimisnumbriga XXX ,mida juhtis Marge Nebel ja otse liikunud mootorratas Yamaha YZF-R1 registreerimisnumbriga XXX, mida juhtis JP. Mootorrattajuht JP suri kiirabiautos teel haiglasse.Mootorrattal vigastatud esiosa, Toyota Corollal parempoolsed uksed, uksepost, katus muljutud. 24.08.2007.a. koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 3-14), millest nähtub, et 24.08.2007.a. kell 17.20-17.40 vaadeldi Harjumaal, Tallinnas Vabaõhukooli tee 2 juures asuvat teelõiku .Vabaõhukooli tee on sellel lõigul kahesuunaline. Mõlemas suunas kulgeb üks sõidurada ja tee on kaetud asfaltbetoonkattega , sirge, korras, tasane ja kuiv. Lubatud suurim sõidukiirus antud teelõigul on 50 km/h. On valge aeg ja ilm on selge. Sellel lõigul on 8 Vabaõhukooli tee laius 8,6 m. Kose tee poolt liikudes Vana Kose kaupluse suunas liikudes jääb paremale poole tee äärde Vabaõhukooli tee 2 maja. Vabaõhukooli tee 2 maja vastas üle tee asub parkimise koht. Toyota liikumise suund oli Kose tee poolt parkimise kohale ja mootorratas liikus mööda Vabaõhukooli teed Kose tee suunas. Eelnimetatud majast on Vana Kose kauplus 200 m kaugusel. Vabaõhukooli tee 2 maja Vana Kose kaupluse poolsest küljest 0,8 m Kose tee suunas ja 2,3 m kaugusel Vabaõhukooli tee vasakpoolsest teeäärest asub Toyota ,reg. nr XXX / näha skeemilt ja fotodelt nr. 5,6/ parempoolne taganurk. Toyota parem-poolne esinurk asub Vabaõhukooli tee 2 maja Vana Kose kaupluse poolsest küljest Kose tee suunas 0,2 m kaugusel. Eelnimetatud maja küljest 2,2 m kaugusel Kose tee suunas ja 2,2 m kaugusel vabaõhukooli tee vasakpoolsest tee äärest Vabaõhukooli tee 2 maja suunas asub Yamaha reg. nr. XXX/ vt. skeemilt nr. 2, foto nr. 7/esiosa ja 0,2 m kaugusel Vabaõhukooli tee vasakpoolsest teeäärest tagaosa. Mootorratast ümbritsevad killud. Killud algavad 6,3 m kaugusel eelnimetatud maja küljest. Maja küljest 31,0 m Kose tee suunas asub ohutussaare Vana Kose kaupluse poolne nurk ja 49,0 m kaugusel asub ohutussaare Kose tee poolne nurk. Vaatlusprotokollile on lisatud märkus- täiendavalt lisatud tee laiuse mõõtmine 25.10.2007.a. 14.10.2008.a. on koostatud sündmuskoha täiendav vaatlusprotokoll koos fototabeliga, kus on kasutatud lisaks fotoaparaadile „Olympus“ mõõteratast nr. 2003/019 , mis on kalibreeritud kuni august 2010.a. / tl. 88-91/ Täiendavast vaatlusprotokollist ja fotod näitavad, milline oli autojuhi vaade otse ette vahetult enne vasakpööret. Mööda Vabaõhukooli tee Kose tee poole liikudes ,tuleb „anna teed“ märk. Mis asub õnnetusekohast 48 m kaugusel. Vahetult enne „anna teed“ märki, on ülekäigurada, mis on hästi nähtav ja reguleeritud liiklusmärkidega nr. 543 ja nr. 544 (ülekäigurada ) Liiklusvahendi vaatlusprotokollist /t.l. 15-16/ nähtub, et sõiduauto Toyota Corolla oli tehniliselt korras. Liiklusvahendi vaatlusprotokollist /t.l. 17-18/ nähtub, et mootorratas Yamaha oli tehniliselt korras. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi akti nr 801 eksperdiarvamuse järgi /t.l. 31-32/ oli JP surma põhjuseks äge verekaotus, mis tekkis mõlemapoolsete roiete hulgimurdude, mõlema kopsu hulgirebendite ja lülisamba kahekordse murru tagajärjel, mis on eluohtlikud kehavigastused. Lisaks esinesid JPl veel põrutushaav otsmikul ja vasakul kulmukaarel, nahamarrastused ja nahakriimustused otsmikul, ninal, mõlemal põsel, nahaalune verevalum otsmikul, verevalumid üla- ja alahuule limaskestal, verevalum kõõlustanul otsmiku piirkonnas ning jäsemete piirkonnas põrutushaavad mõlemal labakäel ja vasakul reiel, nahamarrastused mõlemal küünarvarrel ja vasakul labakäel, nahaalune verevalum paremal reiel. 02.02.2009.a. koostatud ütluste ja olustiku seostamise protokoll koos fototabeliga (tl 104109 ), millest nähtub, et 02.02.2009.a.kella 10.00- 10.35 ajal viidi Tallinnas Vabaõhukooli teel läbi uurimistoiming, mille käigus tunnistaja Marika S
tehti ettepanek selgitada ja täpsustada Tallinnas Vabaõhukooli tee 2 oleva teelõigu juures toimunud liiklusõnnetuse asjaolusid. Tunnistaja selgitab , kus tunnistaja seisis, kust alustas sõiduauto vasakpöörde sooritamist, kus toimus kokkupõrge, ei osanud öelda, kus lamas mootorrattur peale kokkupõrget. Mootorratas
bas kest oma sõidusuunda. Auto liikus peale kokkupõrget parklasse sõidutee äärest jäi sõiduki tagaosas 1,25 m kaugusel. Eelnevalt ei näinud ega kuulnud vasakult poolt lähenevat mootorratast , nägi alles murdosasekund enne kokkupõrget. 14.08.2009.a. koostatud ütluste ja olustiku seostamise protokoll koos fototabeliga (tl 110-116 ), millest nähtub, et 14.08.2009.a.kella 13.00- 13.13 ajal viidi Tallinnas 9 Vabaõhukooli teel läbi uurimistoiming, mille käigus kahtlustatav Marge Nebel’
tehti ettepanek selgitada ja täpsustada Tallinnas Vabaõhukooli tee 2 oleva teelõigu juures toimunud liiklusõnnetuse asjaolusid. Kahtlustatav selgitab , kus ta liikus s.t. Kose teelt keeras Vabaõhukooli teele ning tahtis keerata Vabaõhukooli 2 vastas olevasse parklasse.Sõitis aeglaselt, sõidukit eelnevalt enne vasakpöörde alustamist ei peatanud, sisse oli lülitatud vasak suunatuli .Vasakule parklasse manöövrit sooritades jäi tema sõiduki kaugus ohutussaare kõige ligemast nurgast 24 m kaugusele. Enne manöövri alustamist nägi vastassuunast lähenevat mootorratast, mis jäi tema autost umbes 115-131 m kaugusele. Täpset kaugust öelda ei oska. Ei pannud tähele, et parklas oleks olnud inimene, kes ootas tee ületamisvõimalust. Oli jõudnud sõiduki esiosaga keerata juba parklasse, kui toimus kokkupõrge s.t. mootorratas sõitis vastu tema sõiduki paremat külge. 13.08.2009.a. toimunud asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga /t.l. 117-124/ , kus vaadeldavaks objektiks on mootorratas Yamaha YZF-R1 , registreerimisnumbriga XXX. Mootorratas asus Rahumäe tee parklas. Mootorrattal on esituled eemaldunud ning asetsevad mootorratta kõrval maas. Tahhomeeter koos parempoolse esitule ja vasaku küljepeegliga ühes tükis mootorrattast eemaldunud. Tahhomeetri seier asetseb 2x 1000r/min. asendis. Tuuleklaas eemaldunud ja purunenud. Esikahvel deformeerunud. Juhtraud paremalt poolt deformeerunud, väändunud tahapoole. Näidikute blokk ja parem tuli eemaldunud. Parem kondel on eemaldunud ning mõradega, kondli küljes suunatuli. Raami esiosal valge kleebis, mille peal kirjed. Mootorratta süüteaugus musta peaga süütevõti. Ees Michelini kumm 120/50 2R17, taga Michelini kumm 190/50 2P17. Mootorratta juures kiiver Arai helmet, mis on pealt mõranenud, klaasitihend on osaliselt lahti ja rippuvas asendis, visiir eemaldunud. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt 19.10.2007.a. koostatud liiklustehniline ekspertiis nr LL-181-07/4642 (tl 35-37), millest nähtub, et ekspertarvamuses ei saanud ekspert vastata küsimusele mootorratta sõidukiiruse kohta enne kokkupõrget ja kokkupõrke hetkel . Teisele küsimusele – milline oli liiklusõnnetuse tekkemehhanism, andis ekspert arvamuse, et vastavalt akti uurimuslikule osale saab väita, et sõiduauto Toyota Corolla reg.märk XXX ja mootorratta Yamaha YZF-R1 reg. märk XXXkokkupõrge on toimunud mootorratta Yamaha suunavööndis ja sõiduauto Toyota liikus manöövril vasakule. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt 18.02.2008.a. koostatud täiendav liiklustehniline ekspertiis nr LL-3-08/29 (tl 40-43 ), millest ekspertarvamuse kohaselt oleks mootorratas Yamaha YZF-R1 reg. märk XXXkokkupõrke kohta jõudmiseks pidanud vastavalt akti uurimuslikus osas tehtud arvutustele alates sõiduauto Toyota Corolla reg. märk XXX juhi poolt pöörde alustamisest liikuma kiirusega ca 343 km/h. Saadud mootorratta Yamaha liikumiskiirust 343 km/h tuleb aga pidada tehniliselt võimatuks. Siit saab ka teha järelduse, et sõiduauto Toyota juhi poolt pöörde alustamisel ei saanud mootorratas Yamaha olla ca 200 m kaugusel kokkupõrke kohast. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt 04.11.2009.a. koostatud täiendava liiklustehnilise ekspertiisi nr LL-208-09/3568( t.l. 129-137) ekspertarvamuse kohaselt
idis ekspert, et arvestades 18.02.2008.a. ekspertiisiaktis toodud sõiduauto Toyota Corolla ja mootorratta Yamaha YZF-R1 ligilähedast paiknemist kokkupõrke hetkel ja samas ekspertiisiaktid toodud eeldustel
itud sõiduauto liikumisaega ca 2,1 s manöövri alustamisest kuni kokkupõrkeni, Moodustab mootorratta arvutuslik kiirus antud ajaga kauguselt 115-131 m kokkupõrke kohani jõudmiseks ca 197-225 km/h. Ekspertarvamuse p.3 kohaselt oleks sõiduauto juhil olnud võimalus vasakpööre lõpetada juhul, kui mootorratas Yamaha YZF-R1 oleks lubatud piirkiirusega liikudes asunud sõiduauto juhi poolt manöövri alustamisel kokkupõrke kohast ca 115-131 m kaugusel. 10 Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt 05.03.2010.a. koostatud täiendava liiklustehnilise ekspertiisi nr LL-19-10/323 ( t.l. 169-173)ekspertarvamuse kohaselt pidas ekspert oma praktikast lähtuvalt tehniliselt reaalseks pöördel pidada liikumiskiiruseks üle 15 km/h. Liikumiskiirus 10 km7h ei ole üldiselt reaalne, kuivõrd manuaalkäigukastiga sõiduautode tehnilisi näitajaid arvestades peaks juht liikuma sisselülitatud esimese või teise käiguga praktiliselt mootori tühikäigurežiimil. Arvestades 18.02.2008.a. ekspertiisiaktis toodud sõiduauto Toyota Etteantud liikumiskiirusi koos neile vastavate liikumisaegadega ( 10 km/h, 15 km/h ja 30 km/h; 4,2 s., 2,8 s. ja 1,4
iduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatav tuleb temale esitatud süüdistuses õigeks mõista. Kohus on seisukohal, et kohtueelsel menetlusel kriminaalasjas kogutud tõendid ei kinnita igakülgselt ja täielikult Marge Nebel’i poolt KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist.Kriminaalõiguses kehtiva in dubio pro reo põhimõtte kohaselt tõlgendatakse kõik kriminaalmenetluses tekkinud kahtlused süüdistatava kasuks. KarS § 423 lg 1 sätestab mootorsõiduki juhi kriminaalvastutuse tema poolt ettevaatamatusest liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus või põhjustatud inimese surm.Selle kuriteokoosseisu täitmiseks on vajalik tuvastada süüdistatava poolt hoolsuskohustuse rikkumine. Ettevaatamatusdelikti objektiivse külje elementideks on tegu, tagajärg ja nendevaheline põhjuslik seos, kus tegu on eeldus, ilma milleta tagajärg ei saabuks . Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse Marge Nebelit selles, et ta ei andnud teed otse vastu liikuvale mootorrattale, rikkudes sellega
Süüdistatav on nii eeluurimise käigus kui kohtuistungil ütlusi andes väitnud, et ta ei rikkunud
ja § 156 nõudeid, kuivõrd ta oli veendunud oma manöövri ohutuses ning mootorratta lubatud kiiruse puhul ei oleks kokkupõrget toimunud. 11 Süüdistatava sellekohane väide on põhimõttelist kinnitust
idnud ka ekspertiisiakti nr LL208-09/3568 ekspertarvamuse p.-s 3, mille kohaselt oleks süüdistataval olnud võimalus vasakpööre lõpetada juhul, kui mootorrattur oleks lubatud piirkiirusega liikudes asunud süüdistatava poolt manöövri alustamise hetkel kokkupõrke kohast 115 – 131 m kaugusel. Seega pidades õigeks süüdistatava ütlusi mootorratta suure liikumiskiiruse ja tema arvamust mootorratta kauguse osas autojuhi poolt manöövri alustamisel,
iab kohus, et süüdistatav oli oma manöövri ohutuses veendunud ning ta oleks saanud manöövri ohutult sooritada. Kui võtta aluseks prokuröri väide, et süüdistatav Marge Nebel ei oska arvestada kaugusi adekvaatselt , kuna süüdistatava hinnangud vahemaade ja kauguste osas erinevad tegelikkuses olevatest vahemaadest kümnetes meetrites, isegi siis on võimalik, et nähes mootorratast mitte 115-131 m kaugusel , vaid 80- 100 m kaugusel, oli Marge Nebelil ilma liiklusohtliku olukorda tekitamata võimalus manööver lõpetada. Mitte ühegi tõendiga ei ole ümberlükkamatult antud kriminaalasjas tuvastatud, et mootorratta kaugus kokkupõrke kohast sõiduauto poolt manöövri alustamisel oli ca 29 m.Kui 50 km/h liikuva mootorsõiduki peatamiseks kuival asfaldil kulub ca 28 m, siis oleks selline järeldus tõelähedane. Samas, kui mootorsõiduk liigub kiirusega 60 km/h on peatumisteekond ca 37 m ja 70 km/h kiiruse juures on peatumiseks vaja juba 47 meetrit. Antud kriminaalasjas on läbiviidud neli liiklustehnilist ekspertiisi , kuid üheski ekspertarvamuses ei ole eksperdi arvates võimalik hinnata üheselt mootorratta liikumiskiirust kokkupõrke eelselt . Kohus
iab, et mootorratta liikumiskiiruse tuvastamine liiklusõnnetuse kohale lähenedes omab antud kriminaalasjas määravat tähtsust. Asjaolu, et eksperdil puudub võimalus mootorratta kokkupõrke eelse liikumiskiiruse väljaarvutamiseks, või et sündmuskohal puuduvad mootorratta pidurdusjäljed ei tähenda, et mootorratta liikumiskiirus oligi 50 km/h või et mootorratas ei pidurdanudki. Mootorratta ja auto vigastuste kõrguste vahe fikseerimise tulemusena on ekspertiis tuvastanud, et mootorratas oli enne kokkupõrget paiskumas paremale poole küljele. Ühtegi teist tõendit mootorratta paremale paiskumise kohta ei ole . Nii on tunnistaja M.S ja ka süüdistatav andnud ütlusi, mille kohaselt paiknes mootorratas kokkupõrke hetkel täielikult otse nn. püstises asendis. Kriminaalasjas kogutud teised tõendid, sealhulgas tunnistaja M. S ja süüdistatava M.Nebeli ütlustega on tõendatud, et eelkõige üllatas mootorratta ilmumine tunnistajat M. S , kuid mootorratta kiire lähenemine üllatas ka süüdistatavat. Kui ühele liiklejale võis mootorratas ja selle kiire lähenemine jääda hooletusest tähelepanuta, siis kahele liikluses igapäevaselt osalevale liiklejale teineteisest sõltumatult mootorratta lähenemise mittetajumine ei ole eriti tõenäoline. Eeltoodu viitab võimalusele, et mootorratas lähenes sündmuskohale kiiremini, kui tavaliiklejad seda oleksid eeldanud ja ette näha võinud. Veelgi enam – tunnistaja M.S ütlused viitavad sellele, et mõni hetk enne seda, kui süüdistatav fikseeris mootorratta üle 100 meetri kaugusel , ei olnud mootorratas tunnistaja jaoks üldse tajutav. Mootorratta liiklusõnnetuse eelse liikumiskiiruse tehnilise tuvastamise võimatuse põhjusena on ekspert viidanud algandmete, sh pidurdusjälgede puudumisele. Mootorratta pidurdusjälgi ei ole sündmuskohal fikseeritud. Kuid ainult väga harvadel juhtudel jääb mootorratta pidurdamisest teekattele maha pidurdusjälgi. Kui mootorratas on varustatud ABS pidurdussüsteemiga, siis pidurdusjälgi teekattele ei jäägi. Kuna antud juhul sõiduteel mootorratta pidurdusjälgi näha pole, siis see ei ole veel aluseks ümberlükkamatule väitele, et mootorratas ei pidurdanud. Ka ei kaasneks mootorratturile, kes sõidab kiirusega 50 km/h kokkupõrkel sõiduautoga, mootorrattajuhile sedavõrd suuri ja ulatuslikke kehavigastusi. Seega võib ka eeltoodu pinnalt 12 seada põhjendatud kahtluse alla asjaolu, et mootorratas liikus kokkupõrke eelse kiirusega 50 km/h. Kohus peab siinkohal vajalikuks viidata Riigikohtu lahendile 3-1-1-94-02, milles Riigikohus on
idnud, et liiklusseaduse § 2 lg 1 kohaselt peavad kõik liiklejad ja muud isikud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekkimist. Liikluseeskirja § 4 kohaselt peavad liiklejad täitma selle eeskirja nõudeid. Nendest sätetest järeldub, et igal liiklejal, kellel on ülalmärgitud kohustused, peab olema õigus eeldada, et ka teised liiklejad ja muud isikud täidavad liikluseeskirja nõudeid. Sellest omakorda tuleneb nõue, et liiklusega seotud õigusrikkumiste asjade menetlemisel, eriti aga liiklusõnnetusega seotud kuritegude menetlemisel, tuleb kaaluda kõigi liiklusõnnetuses osalenud liiklejate käitumist ja anda nende käitumisele õiguslik hinnang, sest vastasel korral ei ole võimalik objektiivselt hinnata kelle käitumine oli põhjuslikus seoses inimese vigastuste tekitamisega või surma põhjustamisega. Samuti on Riigikohtu kriminaalkolleegium korduvalt rõhutatud õigustatud ootuse ja etteaimatavuse põhimõtete järgimise vajadust liiklusõnnetuse asjades. Nii peavad LS § 2 lg 1 kohaselt kõik liiklejad olema hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekkimist.
Nendest sätetest järeldub, et igal liiklejal, kellel on ülalmärgitud kohustused, peab olema õigus eeldada, et ka teised liiklejad täidavad liikluseeskirja nõudeid (RKKK lahend 31-1-94-02 ) Manöövri sooritamise ja ebaõige sõidukiiruse vahelist põhjuslikku seost on käsitlenud Riigikohus oma otsuses nr 3-3-1-38-98, kus kohtukolleegium on asunud seisukohale, et saabunud tagajärjega on põhjuslikus seoses lubatud sõidukiiruse ületamine, mitte aga manöövri sooritamine iseenesest. Igal juhul tuleb välja selgitada
rikkumise ja saabunud kahju vaheline põhjuslik seos. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb liiklusõnnetuse asja õigeks lahendamiseks hinnata kõikide liiklusõnnetuses osalenud juhtide tegevust ja selle mõju liiklusõnnetuse toimumisele (Riigikohtu lahend 3-1-1-1-03). Kui ühe liiklusõnnetuses osalenud juhi surma tõttu või tõendite ebapiisavuse või vastuolulisuse tõttu ei õnnestu tema tegevusele tõsikindlat hinnangut anda, kuid kogutud tõendite pinnalt on tõusetunud põhjendatud kahtlus hukkunud juhi süüdiolekus, siis tuleb need kahtlused tõlgendada süüdistatavaks oleva teise juhi kasuks KrMS § 7 lg 3 kohaselt. Käesolevas kriminaalasjas tähendab ülalmärgitud õigustatud eelduse põhimõte seda, et süüdistataval oli õigus eeldada, et mootorratas liigub asulasisesel teel lubatud kiiruse 50 km/h piires ning nähes mootorratast enda arvates üle 100 meetri kaugusel, jõuab ta teha ohutult oma vasakmanöövri. Süüdistatav ei pidanud ega saanudki ette näha mootorratta tegelikku kiirust. Kuigi mootorratta tegelik kiirus on jäänud algandmete puudulikkuse tulemusena välja selgitamata, viitavad mootorratta ülemäärasele kiirusele tunnistaja ja süüdistatava ütlused, samuti mootorratturi suured vigastused, mille tekkimine kiiruselt 50 km/h on kohtu arvates vähetõenäoline. Sõites lubatud suurima piirkiirusega 50 km/h, suudab iga sõidukijuht , olgu siis auto või mootorratas ,reageerida tekkinud ohule, vähendada veelgi kiirust ja vajadusel isegi peatuda. Kohus
iab, et käesolevas kriminaalasjas ei ole süüdistatavale võimalik hoolsuskohustuse rikkumist ette heita. Tavaliselt liiklejalt ei saa eeldada teise liikleja õigusvastase tegevuse etteaimamist. Süüdistatava ütlustega on tõendatud, et vahetult enne vasakpöörde alustamist veendus ta vastu liikuva mootorratta kauguses. Oma kogemustele tuginedes tegi ta otsuse, et manöövri sooritamine on võimalik ja ohutu. Tulenevalt kohtupraktikast ja õigustatud ootuse 13 põhimõttest, ei pidanud süüdistatav ette nägema mootorratta poolt lubatud sõidukiiruse ületamist. Tehniliselt oli see ka võimatu, kuivõrd mootorratas liikus süüdistatavale otse vastu ning selle lähenemise kiiruse tajumine ei ole füüsiliselt võimalik. Kuigi M.Nebel’i kriminaalasjas on jäänud mootorratta kiirus lähteandmete puudulikkuse tõttu ümberlükkamatult tuvastamata, viitavad tunnistaja M.S ja süüdistatava ütlused, samuti mootorratturi surmavad vigastused mootorratta suurele kiirusele, mis on vaadeldav põhjendatud kahtlusena süüdistatava süüdioleku suhtes. Kui kahtlused osutuksid tõeks, siis ei saaks M.Nebelile ette heita seda, et ta ei näinud asulasisesel teel lubatust suurema kiirusega läheneva mootorratturi liiklusrikkumist e. sõidukiiruse ületamist ette. Ainsa liiklusõnnetust vahetult pealt näinud tunnistaja M. S ja süüdistatava ütlustest tulenev kahtlus mootorratta lubatust suurema kiiruse kohta ei ole
idnud ümberlükkamist. Antud kriminaalasjas tehtud mitmed liiklustehnilised ekspertiisid ei ole kahtlusi kõrvaldanud vaid ainult väitnud, et mootorratta kokkupõrke-eelse kiiruse
idmiseks puuduvad lähteandmed ja kokkupõrkekiirus oli suurusjärgus 50 km/h. Selline järeldus ei lükka ümber eelmärgitud kahtlusi mootorratta lähenemiskiiruse osas. Sellest tulenevalt
iab kohus, et antud kriminaalasjas esineb põhjendatud kahtlus süüdistatava süüdiolekus ning KrMS § 7 lg 3 kohaselt tuleb selline põhjendatud kahtlus tõlgendada süüdistatava kasuks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-24-06 ) on väljendatud seisukoht, mille kohaselt, juhul kui tõendite uurimisel tekivad põhjendatud kahtlused ning neid ei õnnestu kõrvaldada teiste kriminaalasjas sisalduvate tõenditega, tuleb kahtluse korral süüdistatava kasuks põhimõttel langetada otsus süüdistatava kasuks, mitte aga teha süüdistatavale kahjulikku otsust puudulike tõendite alusel. Eeltoodust lähtudes on kohus veendumusel, et kriminaalasjas kogutud tõendid ei tõenda igakülgselt ja täielikult Marge Nebeli süüd liiklusõnnetuse toimepanemisel ning Marge Nebel tuleb temale esitatud süüdistuses KarS § 423 lg 1 järgi õigeks mõista. Kuna kohus peab võimalikuks Marge Nebel õigeks mõista, siis vastavalt KrMS § 310 lg 2 kohaselt jätab kohus läbi vaatamata kannatanu KP tsiviilhagi. Kohus juhindub KrMS §-dest 310; 311; 312; 314. Kohtunik 14
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.