lg 2 p 1 ja
lg 3, 4 alusel vabastada Igor Astmäe (end X) talle 31.03.2009.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega liitkaristuseks
lg 2,
lg 1 alusel mõistetud 4 aasta 10 kuu 13 päeva vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt alates käesoleva määruse jõustumisest. Jõustunud määruse ärakirja saadab kohus määruse jõustumisest koheselt Tartu Vanglale. Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest. Ärakandmata karistust (kui määrus jõustub 22.11.2011.a ja Igor Astmäe vabaneb vangistusest 22.11.2011.a, siis 2 aastat 4 kuud 8 päeva vangistust) ei pöörata Igor Astmäe suhtes täielikult täitmisele, kui ta 2 aasta 4 kuu 8 päeva pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja nõuetekohaselt täidab elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku 2 järelevalve all talle
lg 1,4 ja
lg 2 p 2,3,4,5,7,8,9 alusel katseajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: • elab kohtu määratud alalises elukohas - X; • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, • ei tarvita alkoholi ja narkootikume, • ei oma, ei kanna ja ei kasuta relva, • ei suhtle kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta, • vangistusest vabanemisest 2 nädala jooksul pöördub seoses enda varasemas elus esinenud narkosõltuvusega psühhiaatri konsultatsioonile ja arsti määramisel allub tema määratud ravile ning esitab kriminaalhooldusametnikule selle kohta tõendid, • osaleb kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis või sotsiaalprogrammides, kui kriminaalhooldusametnik peab seda vajalikuks ja teeb Igor Astmäele neis osalemise kohustuslikuks, • asub ametlikult tööle hiljemalt 1-e nädala jooksul peale vanglast karistuse kandmiselt vabanemist või võtab ennast selle tähtaja jooksul ametlikult töötuna arvele ja esitab kriminaalhooldusametnikule selle kohta tõendid, • allub elektroonilisele valvele 4 (nelja) kuu vältel – elektroonilise valve tähtaeg hakkab kulgema päevast, mil elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge (
¹ lg 4); • ilmub koos käesoleva määruse koopiaga Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonda (Kalevi 1, Tartu – Tartu maakonna talituse asukoht) kriminaalhooldaja (Silva Salumäe – tel 7500548 või mõne teise kriminaalhooldusosakonna talitusejuhataja määratud kriminaalhooldaja) juurde 3 (kolme) tööpäeva jooksul ennetähtaegselt vanglast vabanemise päevast arvates.
lg 4 alusel on katseaja pikkuseks 2 aastat 4 kuud 8 päeva.
p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja Igor Astmäe vangistusest vabanemisest. Jõustunud määruse koopia saata viivitamatult täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Määruse koopia edastada vanglale ja allkirja vastu Igor Astmäele ning elektroonselt prokurörile. EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 383 lg 1, KrMS § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 2 3 ASJAOLUD Igor Astmäe (end Kaldaru) kannab talle 31.03.2009.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega
lg 1 järgi
lg 2,
lg 1 alusel liitkaristuseks mõistetud 4 aastat 10 kuud 13 päeva vangistust, karistuse kandmise alguseks 18.05.2009.a. Käesolevaks ajaks on Igor Astmäe karistusest ära kandnud enam kui poole ja ta on andnud kirjaliku nõusoleku enda suhtes eletroonilise valve kohaldamiseks ning kinnitanud, et ennetähtaegselt vangistusest vabanemise korral asub elama aadressile X. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on see elukoht X on sobilik elekroonilise valve kohaldamiseks ja selle korteri omanik X on andnud kirjaliku nõusoleku neile kuuluvasse majja, X Igor Astmäe peale vangistusest vabanemist elama asumiseks ja sellesse 1-toalisse korterisse elektroonilise valve seadme paigaldamiseks.
lg 2 p 1 alusel võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast ja isik nõustub tema suhtes teostatava elektroonilise valve kohaldamisega. 11.11.2011.a kohtuistungil kinnitas Igor Astmäe soovi, vabaneda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega.
lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud 11.11.2011.a kohtuistungil ära süüdimõistetu, ning olles tutvunud prokuröri 11.11.2011.a elektroonselt kohtule esitatud arvamusega, on seisukohal, et esinevad
lg 2 punktis 1 märgitud eeldused süüdimõistetu Igor Astmäe vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ja lähtudes
lõikes 3 sätestatust on põhjendatud anda vangistuses aktiivselt taasühiskonnastavates tegevustes ja programmides osalenud ja osalevale Igor Astmäele võimalus, vabaneda vangistusest elektroonilise valvega tingimisi ennetähtaegselt. Kuigi Igor Astmäe kannab liitkaristust I astme kuritegude eest (
lg 1 – käitles 225 metadooni tabletti ja 20.11.2007.a kohtuotsuse järgi röövimise eest), ei ole kohtuotsustes kajastatud kuritegude toimepanemise asjaolud sellise raskusega, mis käesoleval ajal välistaksid Igor Astmäe vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise. 4-l korral kriminaalkorras karistatud Igor Astmäe on käesoleva vangistuse ajal asunud aktiivselt tegelema kuritegudeni viinud põhjustega – on osalenud erinevates taasühiskonnastavates tegevustes ja programmides ning töötanud. Sealhulgas on Igor Astmäe vangistuse ajal tegelenud ühe peamise kuritegudeni viinud põhjusega, s.o nakootiliste ainete liigtarvitamise ja sõltuvuse problemaatikaga – paiknes Tartu Vanglas Sõltuvusrehabilitatsiooni sektsioonis, kuhu paigutatakse kinnipeetavad, kellel on tekkinud motivatsioon tegeleda taasühiskonnastavate tegevustega ning enda sõltuvusprobleemidega; käesolevaks ajaks on aktiivne rehabilitatsiooni faas läbitud. Vangistuse ajal on Igor Astmäe osalenud veel sotsiaalprogrammides X ja X– 3 4 psühholoogi hinnangul on motivatsioon programmide läbimiseks ja osavõtt prohgrammidest olnud väga hea. Veel on Igor Astmäe vangistuses osalenud kunstiteraapias, spordiprogrammis narkosõltlastele ning mitmel korral ka sõltuvushäiretega kinnipeetavatele mõeldud toetava tegevusena joogatreeningprogrammis. Veel on töötanud majandusabitöölisena ja X(nii kuidas tervis võimaldas). Hetkel osaleb joogas. Sõltuvusrehabilitasiooni sektsioonis sõltuvusprogrammide läbimise tulemusena hakkas paremini teadvustama oma sõltuvuskäitumist ning programmide läbimise järgselt paranes oluliselt sõltuvuskäitumise kriitiline analüüsivõime ning käesolevaks ajaks on Igor Astmäe motiveeritud vabanemisel hoiduma tagasilangusest. Peale vangistust on Igor Astmäel olemas elukoht X kuuluvas korteris ning samas majas on tal olemas ka töökoht X. Igor Astmäel on säilinud head suhted lähedastega ning elukaaslane ja täisealine poeg on valmis teda esialgu kuni esimese palga saamiseni toetama ka materiaalselt. Vanglast vabanemise järgselt hakkab Igor Astmäe saama ka töövõimetuspensioni, kuna hiljuti tuvastati 40% töövõimetus. Hetkel on I.Astmäel olemas küll ka 2 kehtivat distsiplinaarkaristust (noomitused – 29.11.2010 ja 20.05.2011), kuid need ei ole oma olemuselt ja raskuselt sellised, mis välistaksid Igor Astmäe vangistusest ennetähtaegselt vabastamise. Eeltoodud asjaoludel kogumis, arvestades, et Igor Astmäe käitumine vangistuse ajal osundab selgelt soovile oma elu edasiselt õiguskuulekalt elamiseks, peab kohus põhjendatuks anda Igor Astmäele võimaluse vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valvega vabanemiseks. Süüdimõistetu suhtes, kes on vanglas enda käitumisega igakülgselt avaldanud tahet enda elu edasiselt seaduskuulekalt elamiseks on kohtu hinnangul reaalne vanglakaristus enda eesmärgi täitnud ning kriminaalhooldus koos elektroonilise valvega on tema suhtes tõhusam ja vajalikum meede kui karistuse edasine vanglas kandmine. Käitumiskontroll ja kohustuste järgimine elektroonilise valve all aitaks paremini toetada ja kindlustada Igor Astmäe motiveeritust oma edasise elu seaduskuulekalt elamiseks. 11.11.2011.a kohtuistungil kinnitas Igor Astmäe, et ta soovib teha kriminaalhooldusametnikuga koostööd ja täita
lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid ja ta on nõus võtma endale katseajaks järgmised kohustused: • ei tarvita alkoholi ja narkootikume, • ei oma, ei kanna ja ei kasuta relva, • ei suhtle kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta, • vangistusest vabanemisest 2 nädala jooksul pöördub seoses enda varasemas elus esinenud narkosõltuvusega psühhiaatri konsultatsioonile ja arsti määramisel allub tema määratud ravile ning esitab kriminaalhooldusametnikule selle kohta tõendid, • osaleb kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis või sotsiaalprogrammides, kui kriminaalhooldusametnik peab seda vajalikuks ja teeb Igor Astmäele neis osalemise kohustuslikuks, • asub ametlikult tööle hiljemalt 1-e nädala jooksul peale vanglast karistuse kandmiselt vabanemist või võtab ennast selle tähtaja jooksul ametlikult töötuna arvele ja esitab kriminaalhooldusametnikule selle kohta tõendid, 4 5 allub elektroonilisele valvele ja ilmub Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonda 3 (kolme) tööpäeva jooksul ennetähtaegselt vanglast vabanemise päevast arvates. Uute kuritegude toimepanemise riskide vähendamiseks ja seaduskuuleka käitumise kinnistamiseks on põhjendatud panna Igor Astmäele katseajaks eelmärgitud kohustused. • Heli Sillaots kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.