Prokurör Liane Peets Süüdistatav VELJO ROHTLAAN Elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx isikukood 38003312783, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, emakeel-eesti keel, töökoht: Aleter Nordic OÜ, ehitaja, kriminaalkorras kehtivaid karistusi ei ole, väärteokorras karistatud 8 korral, trahvid osaliselt maksmata (tl 13-16), tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 27.09.2011 Kaitsja Advokaat Argo Küünemäe RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Veljo Rohtlaan
järgi ja karistuseks mõista 5 (viis) kuud vangistust.
lg 1, 3 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui Veljo Rohtlaan 18 (kaheksateist) kuu jooksul ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab talle
sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohasxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ; 1/3 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata Veljo Rohtlaan katseajaks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla. Sisse nõuda Veljo Rohtlaanelt menetluskuludena riigituludesse: 1) sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot 03 senti; 2) kaitsetasu 57 (viiskümmend seitse) eurot 53 senti advokaat Argo Küünemäe poolt osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulud tasumisele osade kaupa ühe aasta jooksul, kohustades Veljo Rohtlaant tasuma igakuiselt hiljemalt 10-ndaks kuupäevaks menetluskulude katteks alates 2011.a oktoobrist vähemalt 39,55 eurot kuus kuni kogu summa tasumiseni. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le (SEB 10220034796011, Swedbank 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002), märkides viitenumbriks 2800049874. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kaitsjale välja makstud tasu 99,76 eurot riigi õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest ja sõidukulud tuleb jätta riigi kanda. Veljo Rohtlaane suhtes tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb kohtuotsuse täitmisel tühistada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult KrMS § 318 lg 4 sätestatud alustel. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada ja esitada 15 päeva jooksul kirjalik apellatsioon otsuse teinud kohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Veljo Rohtlaan, olles alkoholijoobes, 18.08.2011 kella 05.00 paiku Jxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx elukoha maja ees lõi rusikaga xxxxxxxxxxxx näo piirkonda, mille tagajärjel viimane kukkus ja millise tegevusega tekitas kannatanule xxxxxxxxxxxxxx füüsilist valu ja tervisekahjustusi – silmalau ja silmaümbruse kontusiooni, huule ja suuõõne pindmise vigastuse ning marrastused paremal reie piirkonnas. Peale seda lõi rusikaga xxxxxxxxxxx näo piirkonda, millise tegevusega tekitas kannatanule xxxxxxxxxxxxe füüsilist valu ja tervisekahjustusi – silmalau ja silmaümbruse kontusiooni. Sellega pani Veljo Rohtlaan toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo.
järgi toimepandud kuriteo eest taotles prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 5 kuud vangistust.
lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui Veljo Rohtlaan 18-kuulisel katseajal ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle
sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elada kohtu määratud alalises elukohas –xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; ilmuda 2/3 kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata Veljo Rohtlaan Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 175, 179, 180 alusel tuleb süüdistatavalt riigituludesse sisse nõuda sundraha ja kaitsetasu vastavalt kehtivatele määradele. Kaitsja esitas taotluse, milles palus võimalusel vähendada menetluskulusid, kuna Veljo Rohtlaan töötab alles lühikest aega ja tal on sundtäitmisel kohtutäituri juures muid kulusid. Kogu menetluskulu väljamõistmine võiks seada pere raskesse olukorda. Prokurör leidis, et taoliselt menetluskulu vähendamiseks alus puudub, külla aga võib riigi kanda jätta kaitsja Jõgevale kohalejõudmisega seotud kulud. Kohus leidis, et esitatud taotlus on põhjendatud vaid tasu osas, mis on kaitsjale makstud riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja ja õigusabi osutamisega seoses kantud sõidukulude eest, tuleb jätta riigi kanda, kuna kehtiva korra kohaselt riigi õigusabi korras kaitsja määramisel puudub süüdistataval võimalus kaasa rääkida või avaldada arvamust otsustuse üle, millega talle määraratakse Jõgeval menetlustoimingu läbiviimiseks kaitsja teisest linnast (antud juhul Tallinnast), millega kaasneb täiendavaid kulusid. Nimetatud kulusid ei kaasneks, kui kaitset teostaks samast linnast määratud kaitsja. Antud olukord seab ilmselgelt need süüdistatavad põhjendamatult halvemasse olukorda, kui need, kellele osutavad õigusabi samas linnas paiknevad õigusabi osutajad. Muus osas menetluskulude vähendamiseks alused puuduvad – Veljo Rohtlaan töötab, tema sissetulek on tema enda ütluste kohaselt küllaltki suur (keskmiselt 1000 eurot kuus). Arvestades sissenõutavate menetluskulude suurust peab kohus võimalikuks kohaldada KrMS § 180 lg 3 sätteid ning määrata menetluskulud tasumisele osade kaupa ühe aasta jooksul, kuna kogu menetluskulu korraga tasumine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu ja võiks seada pere raskesse olukorda. Sundtäitmisel täituri vahendusel kaasneks aga täitemenetluse kulud. Kohtunik 3/3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.