4-11-3278/3

Väärteoasi nr. 4 – 11 - 3278 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. oktoobril 2011 a. Harju Maakohus kooseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila juuresolekul kaebaja: KÜ juhatuse liige L G kohtuvälise menetleja: Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti esindaja Indrek Kukk osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas
2. septembril 2011 a. KÜ esindaja L G kaebust Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti otsusega väärteoasjas KÜ suhtes mõistetud rahatrahvi 500 euro tühistamiseks tuvastas: Kaebuses KÜ juhatuse liige L G kirjeldab, et 08.08.2011 a. vormistatud otsuse kohaselt KÜ hoone ees asuvate invakäsipuude näol on tegemist väikeehitusega, mis Ehi-tusseaduse § 16 lg. 6 kohaselt oleks vajanud kohaliku omavalitsuse teavitamist ehituse püstipa-neku kavatsustest. Kaebuses kaebuse esitaja pöörab tähelepanu Majandus- ja kommunikatsiooni-ministri poolt välja antud määrusele, kus invakäsipuid on käsitletud kui nõuet, mis ehitisel peab olema ning on vajalik ka väljas. Peab märkima, et paigaldatud käsipuude eesmärgiks on aidata liikumisraskustes olevaid inimesi ning järgitud Ehitusseaduse nõudeid, et käsipuude näol on tegemist ehitise üldkasutatava osaga. Taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist. Kohtuistungil jääb esitatud kaebuse sisu juurde. Lisab kohtuistungil, et elumaja on ehitatud 1974 a. ja kaldtee ehitatud koos majaga. Täites Ehitusseadusest tulenevat kohustust, vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusele 2010 a. ehitati kaldteele käsipuud liikumispuuetega inimeste paremaks liikumise võimaluseks. Õueala on tupik, kuhugi edasi sõita ei saa, ainult 1 m. läheb ühistu maast välja. Arvab, et lammutavad selle ala, mis läheb munitsipaalmaale. Ta ei tunne, et nad oleksid midagi omastanud ja seaduse vastaselt tegutsenud. Kohtuvälise menetleja esindaja vaidleb täielikult kaebuse sisu vastu. Kaebaja on eiranud nii planeerimis- kui ka ehitusseadust, ehitades käsipuu otsapidi linna maale. Väide, et tegemist õuealaga, ei oma antud kontekstist olulisust. Karistus määratud õigesti ja proportsionaalselt vastavalt rikkumisele. Kohtule esitatud sündmuskoha vaatluse protokolli kohaselt 05.10.2010 a. Xxxtrepi-koja esisel maa-alal on näha betoonpiirded, millel metallist pidemed. Betoonpiire on trepikoja ees olevast äärekivist kuni sõidutee äärekivini. Väärteoprotokolli kirjelduse kohaselt. 22.06.2011 a. korduva sündmuskoha vaatluse protokolli sisus käsitletud sündmuskoht sarnane eelmise vaat-luse protokolli sisuga. Kohtuvälise menetleja väärteoprotokolli ja otsusega väärteo kirjelduse kohaselt L G KÜ juhatuse liikmena rikkus Ehitusseaduse nõudeid sellega, et ei teavitanud detail-planeeringu kohustusega alal kuni 20 m2 suuruse ehitusalase pinnaga väikeehitise, metallist pidemetega betoonpiirete, püstitamise kavatsusest kohalikku omavalitsust ja korraldas väikeehi-tise rajamise. Seega KÜ seaduslik esindaja L G rikkus Ehitusseaduse § 29 lg. 1 p. 2 – 1 nõudeid ja väärteo kvalifikatsioon Ehitusseaduse § 68 lg. 2 järgi. Eeltoodu alusel munitsipaalpolitsei otsustas karistada Ehitusseaduse § 68 lg. 2 järgi KÜ-st rahatrah-viga 500 eurot. Kohus tutvus kohtule edastatud materjalidega ning kohtuistungil poolte poolt antud selgitustega ja leiab, et väärteootsus KÜ suhtes mõistetud rahatrahv kuulub tühistamisele. -Väärteo protokolli ja otsuse kirjelduse kohaselt L G KÜ juhatuse liikme-na rikkus Ehitusseaduse § 29 lg. 1 p. 2-1 nõudeid, kuid teda sellise rikkumise eest ei karistatud, vaid rahatrahviga karistati KÜ- t . -Ehitusseaduse § 15 märgitu alusel väikeehitis on kuni 60 m2 ehitusaluse pinnaga ühel kinnistul asuv ehitis, mille projekteeritud kõrgus maapinnast on kuni viis meetrit ja millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone. -§ 29 Ehitise omaniku kohustused ja õigused: lg. 1 p. 2-1 ehituse omanik on kohustatud kohalikku omavalitsust teavitama kuni 20 m2 ehitusaluse pinnaga väikeehitise püstitamise kavatsusest ( kuid selle § lg. 1 p. 2-1 dispositsioonis seadus ei kirjelda midagi metallist pidemetega betoonpiirete püstitamise kavatsusest ). KÜ juhatus teavitas Haabersti Linnaosa valitsust ratastooliga inimeste paremaks ja ohutumaks liikumiseks vastavalt Ehitusseaduse § 3 lg. 5, 9, 10 nõuetele, kuigi Ehitusseadus seda ei nõua, sest taotluses märgitu teostamine ei ole väikeehitus. -KarS § 14 lg. 1 sätte kohaselt Juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi või juhtivtöötaja poolt juriidilise isiku huvides. Käesolevas väärteoasjas kohtuväline menetleja on tuvastanud, et juhatuse liige L G rikkus Ehitussea-duse § 29 lg. 1 p. 2-1 sätet aga karistati KÜ-t . Kohus tuleb järeldusele, et kohtuväline menetleja pole tuvastanud, et juhatuse liige L G on rikkunud Ehitusseaduse sätet, sest on tuvastanud, et piirete ehituse vajadust arutati KÜ üldkoosolekul ja võeti vastu ka sellekohane otsus. Piirete ehitamine vastavalt Ehitusseaduse nõuetele ei ole väikeehitis ja ehitatud invaliidist ratastoolis liikuvate inimeste paremaks ja ohutumaks teenindamiseks. Vastuvõetud KÜ üldkoosoleku otsus oli kooskõlas Ehitusseaduse § 3 lg. 10 nõudest, mille kohaselt liikumispuuetega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitustes kehtestab majandus- ja kommunikatsiooni minister. Kohtuväline menetleja pole tuvastanud juhatuse liikme LG tegevust, mis oli pandud toime juriidilise isiku huvides ja teda pole sellise teo eest ka karistatud, seetõttu ei saa ka karis-tada juriidilist isikut ning KÜ suhtes ja mõistetud rahatrahv 500 eurot kuulub tühista-misele. Eeltoodu alusel ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 29 lg. 1 p. 1; § 132 p. 3 kohus otsustas: 1 L G poolt esitatud kaebus kuulub rahuldamisele 2 Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti otsusega väärteoasjas KÜ karis-tamise kohta Ehitusseaduse § 68 lg. 2 kvalifitseeritava teo järgi rahatrahviga 500 eurot tühistada ja menetlus lõpetada väärteo tunnuste puudumise tõttu. 3 Kohtumenetluse pool on kohustatud kirjalikult teatama 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest oma soovist kasutada kassatsioonkaebuse esitamise õigust. Kohtuotsusele on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast Harju Maakohtu kaudu. Kohtunik