) § 79 lg 3 p 2, 3 alusel rahuldada RT esindaja SS kaebus. Tühistada Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti vaneminspektor Liina Sulg 10.10.2011.a. määrus ning Tallinna Linnavalitsuse linnasekretär Toomas Sepa 31.10.2011.a. tehtud määrus (trahviteade 026138). Lugeda trahviteade nr 025138 mittejõustunuks ning kohustada kohtuvälist menetlejat menetlema RT kaebust 13.09.2011.a. koostatud hoiatustrahvi teatele nr: 025138 Vastavalt
Kohtumäärus jõustub 21.11.2011.a. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud RTile koostas Riina Gumbälis 13.09.2011 hoiatustrahvi teate nr 025138, mille kohaselt oli sõiduauto registreerimismärgiga XXX pargitud Tallinnas Liivalaia 43 maja ette kõnniteel ning seda ei lubanud liikluskorraldusvahend. RT esitas 14.09.2011 ja 29.09.2011 kaebuse kohtuvälisele menetlejale ning soovis trahviteate vaidlustada. Kohtuvälise menetleja ametnik Liina Sulg jättis oma 10.10.2011 määrusega esitatud kaebuse läbi vaatamata ning andis kaebuse esitajale
Kohtuvälise menetleja juht (Tallinna linnasekretär Toomas Sepp) vaatas kaebuse läbi ning jättis oma 01.11.2011 määrusega kaebuse rahuldamata, kuna leidis, et esialgne kaebuse läbivaatamata jätmine oli õiguspärane. Kohtule esitatud kaebuses selgitab kaebuse esitaja, et puudub vaidlus selles, et menetlusaluse isiku kaitsja poolt vähemasti 29.09.2011 esitatud kaebus vastas
lg-s 2 toodud nõuetele, seega on menetlusalune isik esitanud korrektse ja tähtaegse kaebuse nii kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses Kohtuvälise menetleja ametnik on seisukohal, et kirjalikus hoiatamismenetluses määratud hoiatustrahvi ei saa vaidlustada mistahes alusel, vaid üksnes sõiduauto omanik või vastutav kasutaja ja ainult väärteomenetluse seadustiku (edaspidi
) § 545 lg-tes 3 ja 4 nimetatud alusel. Muuhulgas on kohtuväline menetleja asunud seisukohale, et need sätted ei hõlma trahviteate sisulise vaidlustamise võimalust. Kaebuse esitaja sellise seisukohaga ei nõustu ning leiab, et hoiatustrahv peab olema sisuliselt vaidlustatav ja ta seda nende sätete kohaselt on. Eeltoodust tulenevalt palub kaebaja 1) tühistada kohtuvälise menetleja Liina Sulg’i 10.10.2011 ja kohtuvälise menetleja juhi 01.11.2011 määrused, millega jäeti RT’i hoiatustrahvi nr 025138 peale esitatud kaebus läbi vaatamata; 2) kohustada kohtuvälist menetlejat kaebust menetlema; 3) kui kohus leiab, et kaebuse läbivaatamata jätmine oli õiguspärane, siis tunnistada põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 9 lg-st 1 tulenevalt põhiseaduse §-ga 24 vastuolus olevaks
lg-d 3 ja 4 osas, mil need ei võimalda väärteomenetluses välja antud kirjaliku trahviteadet sisuliselt vaidlustada. Kohtumääruse põhjendused Kohus, olles tutvunud kohtule esitatud materjalidega ning analüüsinud neid kogumis, leiab, et kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele..
lg 1 kohaselt on isikul õigus esitada kaebus maakohtule, kui isik ei nõustu
lõike 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud kohtuvälise menetleja seisukohaga ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi.
lg 2 kohaselt vaadatakse kaebus läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud.
lg 3 p 1 – 3 kohaselt võib maakohtunik kaebust lahendades: jätta kaebuse rahuldamata; rahuldada kaebus täielikult või osaliselt ja kui õiguste rikkumist ei saa enam kõrvaldada, tunnistada isiku õiguste rikkumist; tühistada vaidlustatud määrus või peatada vaidlustatud menetlustoiming täielikult või osaliselt, kõrvaldades õiguste rikkumise. Käesolevas asjas on keskseks küsimuseks, kas kaebaja õigusi on rikutud jättes tema kaebus hoiatustrahvi trahviteate nr 025138 peale läbi vaatamata. Kohtuväline menetleja Liina Sulg on asunud oma 10.10.2011.a. määruses seisukohale, et kirjalikus hoiatamismenetluses määratud hoiatustrahvi ei saa vaidlustada mistahes alusel. 2 Hoiatustrahvi saab omanik või vastutav kasutajal vaidlustada ainult väärteomenetluse seadustiku (edaspidi
) § 545 nimetatud kolmel seaduslikul alusel:
lg 3 ja 4 nimetatud konkreetsel juhul esitades kaebuse, et sõiduk on tema valdusest välja läinud tema tahte vastaselt (varastatud) või trahvisaaja sõidukit on juhtinud keegi kolmas isik. Kui ta seda tõendada ei suuda, siis omistatakse see rikkumine temale. Kohtu hinnangul reguleerib see säte üksnes olukorda, mil isik esitab kaebuse põhjusel, et tema sõidukit ei juhtinud, kuid see ei saa aluseks olla kaebeõiguse piiramisel. Samuti ei saa selline tõlgendus olla
i mõte ning kui see oleks, siis see tooks kindlasti kaasa põhiõiguse õigustamatu riive, kuivõrd isikult on sisuliselt võetud kaebeõigus tema karistamise puhul. Kirjalikus hoiatusmenetluses kohaldatava hoiatustrahvi vaidlustamise õiguslik alus tuleneb
lg-st 1, mille kohaselt on mootorsõiduki eest vastutaval isikul õigus kolmekümne päeva jooksul trahviteate kättesaamisest arvates trahviteade vaidlustada, kui mootorsõiduki eest vastutav isik ei nõustu määratud hoiatustrahviga. Kohus nõustub kaebaja seisukohaga, et viidatud sätet ei ole grammatiliselt ega teleoloogiliselt võimalik tõlgendada selliselt, et vaidlustamise võimalused oleksid piiratud üksnes sama sätte lg-tes 3 ja 4 sätestatud alustega. Seda kinnitab ka
lg 2 p 7, mille kohaselt tuleb trahviteate peale esitatavas kaebuses märkida taotluse sisu ja põhjendused. Viimasteks võib olla mistahes põhjendused, mille tõttu hoiatustrahvi määramine on olnud kaebaja hinnangul alusetu. Käesolevas asjas on tegemist sisulise vaidlusega ehk siis menetlusaluse isiku kaitsja poolt esitatud kaebus viitab asjaolule, et menetlusaluse isiku poolt ei ole väärtegu toime pandud ning teda ei saa sellise teo eest karistada (ega isegi mitte hoiatustrahvi kohaldada). Seega annab kohtu hinnangul
lg-st 1 üldaluse menetlusalusele isikule võimaluse kirjalikus hoiatusmenetluses kohaldatud hoiatustrahvi vaidlustamiseks ka sisuliselt ja kohtuvälise menetleja ametniku seisukoht on seetõttu ekslik. Kohtuväline menetleja on oma 10.10.2011 määruses tuginenud
lg 2 p-dele 3 ja 4.
lg 2 p 3 sätestab kaebuse läbivaatamata jätmise õiguse puhuks, mil kaebuse esitanud isik ei ole määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud kaebuses esinenud puudusi. Kuivõrd menetlusaluse isiku kaitsja on esitanud 29.09.2011 kaebuse hoiatustrahvile, siis ei saa olla kaebuse läbivaatamata jätmise aluseks puuduste kõrvaldamata jätmine.
lg 2 ei sätesta kaebuse kohustusliku elemendina isiku nimetamist, kes tegelikult sõidukit juhtis. 3
lg 2 p 4 sätestab kaebuse läbi vaatamata jätmise alusena olukorra, kus menetlusalune isik ei ole esitanud nõutavat ametlikku kinnitust ega tõendeid mootorsõiduki või selle numbrimärgi varguse, kadumise või hävimise kohta, samuti õigusvastasust välistava asjaolu esinemise kohta. Käesoleval juhul on menetlusaluse isiku kaitsja esitanud tõendi õigusvastasust välistava asjaolu kohta ning selleks on sõiduauto XXX parkimisluba, mille kohaselt on lubatud autot parkida Liivalaia 43 maja juures. Seega puudus kohtuvälise menetleja ametnikul seaduslik alus kaebuse läbivaatamisest keeldumiseks ning see tuleb kohtuvälise menetleja poolt ka sisuliselt läbi vaadata. Kohus juhindub
Piret Liivo Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.