Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 27.10.2011 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-08-5738 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid Urmas HAASI elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Urmas HAAS sünd. 10.08.1984, isikukood 38408104217, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, rahvuselt eestlane, elukoht xxx Karistuse kandmise algus 28.04.2010 ja lõpp 09.12.2013 Jätta Urmas HAAS elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 03.10.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Urmas Haasi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Urmas Haas on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 12.11.2010 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §214 lg.2 p.1, §184 lg.1 ja §263 p.1 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1, §65 lg.1 ja §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 3 aastat 7 kuud 11 päeva alates 28.04.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 10 korda, vanglakaristust kannab kolmandat korda. Kuriteod on muutunud vägivaldsemateks. 1 Enamus kuritegusid on sarnaselt ette valmistatud, samalaadsed kuriteod korduvad. Enamasti on kuriteod toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetav läbis sotsiaalprogrammid Agressiivsuse asendamise treening ja Õige hetk ning käis psühholoogi juures. Kinnipeetav on aktiivne, tegeleb spordiga ja suhtub ametnikesse normaalselt. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi summas 3990,73 eurot. Vangistuse ajal toetavad kinnipeetavat ema ja abikaasa. Kinnipeetava päritoluperekonda kuuluvad vanemad ja 2 venda, alates 2010 on kinnipeetav abielus. Vangistuse ajal suhtleb kinnipeetav abikaasaga telefoni, kirja ja kokkusaamiste teel. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuulub ka kriminaalkorras karistatud isikuid. Toimepandud kuritegude, varasema alkoholi liigtarvitamise ning narkootikumide tarvitamise tõttu võib kinnipeetava elustiili pidada riskivaks ning hoolimatuks. Kinnipeetava enesehinnang on väga kõrge, arvab, et mida tahab, seda ka saab. Vangistuses ei ole kinnipeetaval agressiivsuse märke esinenud, kuid on võimalus, et vihahoos ägestub endiselt ja kaotab enesekontrolli. Kinnipeetava varasem minevik viitab kuritegelikku käitumist pooldavatele hoiakutele. Kinnipeetav võib olla avalikkusele kõrgohtlik, kui on materiaalselt vähe kindlustatud. Uue kuriteo riski suurendavad ka vabaduses narkootikumide vahendamine/tarvitamine ja sissetuleku puudumine. Järgneva 2 aasta jooksul on mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 56% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 30%. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 10 korda, väärteokorras 7 korda ja vangistuses viibib kolmandat korda. Varasemast elektroonilisest käitumiskontrolli toimikust nr.96303 nähtub, et kriminaalhooldaja sai kinnipeetavaga koostööd teha ainult 8 kuud, kuna ta võeti uue kuriteo toimepanemise eest vahi alla. Samuti esinesid katseajal registreerimiskohustuse rikkumised. Varasemast elektroonilisest käitumiskontrolli toimikust nr.43606 nähtub, et kinnipeetav pani katseajal toime uue kuriteo välismaal, võeti seal vahi alla ning seetõttu katseaeg Eestis lõpetati. Tartu Vangla riskihindamisest nähtub, et kinnipeetav on hinnatud kõrgohtlikuks arvestades uue kuriteo- ja ohtlikkuse riski. Kinnipeetav ei mõista oma tegevuse tagajärgi, ei tunne empaatiat kannatanute vastu, konfliktiolukorras kaotab kergesti enesevalitsuse ja oht seisneb ka füüsilises vägivallas. Kinnipeetava abikaasa ei tea kinnipeetava alkoholija narkootikumide tarvitamisest ja arvab, et kinnipeetav on pigem teoga kaasamineja, kui teo algataja. Kinnipeetava abikaasa teab mõningaid kinnipeetava sõpru, mõned on kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetava ema kinnipeetava sõpru ei tea. Peale vabanemist on kinnipeetaval võimalus asuda elama vanematele kuuluvasse eramajja, kus elamistingimused on head. Vabanemise korral on kinnipeetavale tagatud töökoht OÜs-s Valicecar, kus tööandja on kinnipeetava väga hea sõber. Kinnipeetav hakkaks töid tegema erinevatel objektidel ja erinevates asukohtades. Kuna puudub statsionaarne töökoht ja töö, esineb vastuolu elektroonilise valve olemusega. Tööandja ei osanud kriminaalhooldusametnikule seletada, kuidas oleks kinnipeetava töö väljaspool Pärnu linna korraldatud. Maakohtu istung Kinnipeetav Urmas Haas taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest ja seletas, et töö, mis on talle vabaduses garanteeritud, on väga mitmekesine. 2 Prokuröri abi Sergei Travnikov oli maakohtu istungil resoluutselt kinnipeetava vabastamise vastu vangistusest tingimisi enne tähtaega. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 10 korda, vanglakaristust kannab kolmandat korda. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et kinnipeetav oli süüdi mõistetud Viljandi Maakohtu 07.06.2002 otsusega. Harju Maakohtu 17.09.2004 määrusega vabastati kinnipeetav vangistusest tingimisi enne tähtaega karistuse ärakandmata osaga 1 aasta 2 kuud 10 päeva. Vaatamata sellele jätkas kinnipeetav kuritegude toimepanemist ja on peale ennetähtaegset vabanemist kriminaalkorras karistatud veel kolm korda. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust muuhulgas kahe raske I astme kuriteo toimepanemise eest, üks neist kuritegudest on seotud narkootikumidega. Kinnipeetavat on ka varasemalt kahel korral karistatud narkootikumidega seotud kuritegude toimepanemise eest. Uued kuriteod, mille eest kinnipeetav kannab käesoleval ajal karistust, on toime pandud kehtival katseajal. Eeltoodust tulenevalt ei ole kinnipeetav ilmselgelt isik, kes on orienteeritud õiguskuulekusele ning kes on oma varasematest kuritegudest ja karistustest teinud enda jaoks õiged ja vajalikud järeldused. Lisaks sellele nähtub Viru Vangla iseloomustusest, et kinnipeetav ei suuda õiguskuulekalt käituda isegi vangistuses olles. Käesoleval ajal on kinnipeetaval 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, mõlemad
- Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et vestluses töökoha garanteerinud tööandjaga on selgunud, et viimane ei osanud kriminaalhooldusametnikule kirjeldada kinnipeetava töötegemist tulenevalt elektroonilise järelevalvega seatud piirangutest. Seega, olenemata töökoha garanteeritusest, ei ole kinnipeetava sellele töökohale reaalne tööleasumine kindel. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub ka, et kinnipeetava pereliikmed ei tea kõike kinnipeetava kriminaalsesse minevikku puutuvat. 3 Kuigi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalsed tingimused (eluja töökoha ning lähedaste olemasolu) on käesoleval juhul täidetud, ei pea maakohus võimalikuks kinnipeetava vabastamise vangistusest käesoleval ajal. Maakohus leiab, et antud kinnipeetava vabastamise puhul vangistusest tingimisi enne tähtaega on säilinud väga kõrge risk uute kuritegude toimepanemiseks ja isegi elektroonilise valvega seotud piirangud ei ole piisavad, et kinnipeetav jätkaks elu seaduskuulekalt. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Liivi Õun Kohtumäärus jõustus 15.11.2011 Nooremreferent Liivi Õun 4