KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 14.11.2011 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-09-3127 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Prokurör

§76lg.4 määrata Vassili ILJINILE katseaeg kuni 28.07.2014.

Kohustada Vassili ILJINI katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta Süüdimõistetu RESOLUTSIOON 1 - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada Vassili ILJINI katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Määrata Vassili ILJIN kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§78p.2 hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Vabastada Vassili ILJIN karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Rahuldada vandeadvokaadi vanemabi Irina GROMTSEVI taotlus, määrata tema poolt Vassili ILJINILE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 35 senti (s.h. toimikuga tutvumine 15,98 eurot, esinemine kohtuistungil 15,98 eurot, käibemaks 6,39 eurot). Jätta kaitsjale (vandeadvokaadi vanemabi Irina GROMTSEV) kohtulikus menetluses makstud tasu summas 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 35 senti Eesti Vabariigi kanda. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 26.09.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Vassili Iljini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Vassili Iljin on süüdi tunnistatud Narva Linnakohtu 10.03.2003 otsusega KrK §101 p.7 järgi ja karistatud vangistusega 12 aastat alates 29.07.

1. 2 Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, lõppenud karistusi on
2. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud esimest korda. Kinnipeetav osaleb alates 2008 aktiivselt usulises tegevuses Viru Vangla kabelis, on läbinud sotsiaalprogrammid Sotsiaalsete oskuste treening ja Igapäevane valik ning töötab pesumajas. Tasumata rahalised kohustused kinnipeetaval puuduvad, vabanemisfondis on 834,06 eurot. Kinnipeetava sotsiaalvõrgustiku moodustavad ema, õde ja sugulane, omavahelised suhted on head ja toetavad, suheldakse enamasti telefoni ja kirja teel. Kinnipeetava tutvusringkonnas kriminaalse taustaga isikuid ei ole. Kinnipeetaval on diagnoositud kroonilised haigused, mis ei vaja eritingimusi, agressiivset käitumist täheldatud ei ole. Kinnipeetav ei samasta end kriminaalse subkultuuriga, kaaskinnipeetavate suhtes on neutraalne. Suhtlemisel ametnikega ei ole probleeme esinenud, kriminaalhooldusesse suhtub positiivselt. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetav on viibinud kinnipidamisasutuses 11 aastat. Kohtu poolt kohustuste ja kontrollnõuete seadmine võivad soodustada uue kuriteo riski alandamist ning kinnipeetava resotsialiseerumisprotsessi. Kinnipeetava ennetähtaegsel vabastamisel peab ta täitma tihendatud registreerimisrežiimi ja teisi kontrollnõudeid ning kohtu poolt määratud kohustusi. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku panna kinnipeetavale järgmised lisakohustused – asuda tööle või võtta end arvele Töötukassas 2 nädala jooksul vabanemisest; mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; osaleda sotsiaalabiprogrammis; mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama xxx 2-toalisesse korterisse. Kinnipeetava lähedasteks on ema ja õde, kes on valmis kinnipeetavat vabanemise korral toetama. Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteerinud töökoha xxx, mille juhatuse liige kinnitas seda ka telefoni teel. Samas ei ole käesoleval ajal ehitusobjekte xxx. Maakohtu istung Kinnipeetav Vassili Iljin taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, seletas, et ta on haige ja vajalikku ravi vanglas ei saa. Samuti kinnitas kinnipeetav, et tal on kehtiv isikut tõendav dokument olemas. Prokuröri abi Sergei Travnikov ei toetanud vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja vandeadvokaadi kinnipeetava taotlust. vanemabi Irina maakohtu Gromtsev toetas istungil kinnipeetava maakohtu istungil Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§76

lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, 3 samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav kannab oma esimest kriminaalkaristust. Käesoleval ajal puuduvad kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud 12-aastasest vangistusest ära kandnud 9 aastat 3 kuud ja kanda on veel 2 aastat 9 kuud. Koos eelvangistusega on kinnipeetav tänaseks vanglas olnud 11 aastat. Prokuröri abi ei toetanud maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja põhjendas seda toimepandud kuriteo raskusega. Maakohus nõustub prokuröri abi seisukohaga selles osas, et kuriteo raskus on selline asjaolu, mis võib välistada kinnipeetava ennetähtaegse vabanemise. Samas tuleb arvestada ka seda, et toimepandud kuriteo eest on ta saanud karistuse, mida käesolevas menetluses puudub kohtul alus hinnata, samuti alljärgnevat. Tähtaegse vabanemise peamise puudus on see, et endine vang sammub vanglaväravast välja nii-öelda musta auku: talle endale on üleminek järsk ning ta kaob õiguskaitsjate vaateväljast, sest riigil ei ole enam õigust tema tegemistel pidevalt silma peal hoida. Seega tuleb käesolevas asjas arvestada ka sellega, kas juhul, kui kinnipeetav istub oma aja ära ja vabaneb tähtaegselt, jääksid kuriteod sooritamata. Maakohus leiab, et tõhusaim viis on korduvalt karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Asjaolu, et Eestis kannab suur hulk vange karistust mitmendat korda, näitab, et korduvkuritegevus on tõsine probleem ja vabanenute üle on vaja usaldusväärset kontrolli. Ennetähtaegse vabanemise mõte ongi see, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Loomulikult ei saa kriminaalhooldus kõiki probleeme ära hoida, kuid on selge, et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju turvalisem kui igasuguse järelevalveta ja abita endine vang. Seega on ennetähtaegse vabastamise mõte eelkõige selles, et vabanevad vangid ei kao õiguskaitsjate silmist ega lähe isevooluteed kunagiste sõprade ja kommete keerisesse, vaid töö nendega jätkuks. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Maakohus leiab, et järelevalve all olemine aitab endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik teda resotsialiseerimisel aidata. Ühtlasi annab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat elu. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli veel terve tegeliku karistusaja. Kui ta vabaneb tähtaegselt, puudub riigil igasugune alus tema tegevuse ja tegevusetuse üle teostada kontrolli. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus asuda elama 2-toalisesse korterisse. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetaval on vangistuse ajal säilinud head suhted ema ja õega. 4 Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas garanteeritud töökoht xxx-s. Kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt on tööandja seda kinnitanud. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub ka, et lisaks emale ja õele on kinnipeetavale toetavaks isikuks vabaduses Vxxx Axxx. Seega on toetav sotsiaalne lähivõrgustik kinnipeetaval olemas. Kriminaalhooldusametniku kirjalikus arvamuses on märgitud, et seoses pikaajalise vangistuses viibimisega võivad kontrollnõuete ja lisakohustuste panemine soodustada uue kuriteo toimepanemise riski alandamist ning kinnipeetava resotsialiseerumisprotsessi. Kinnipeetaval on vabanemise korral vajalik täita tihendatud registreerimisrežiimi ja teisi kohustusi, mis aitavad adapteerumisel ühiskonda. Maakohus nõustub selle seisukohaga. Lisaks eeltoodule peab maakohus antud asjas positiivseteks sotisaalprogrammide läbimise kinnipeetava poolt, aktiivse osalemise kiriklikus tegevuses ning töötamise vanglas. Arvestades eeltoodut leiab maakohus, et taotlus on põhjendatud, kuulub rahuldamisele ning kinnipeetav tuleb vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega. Vastavalt KarS §76 lg.4 määrab maakohus kinnipeetavale katseaja kuni karistusaja tegeliku lõpuni, s.o. kuni 28.07.2014. tema Sellel ajal allutatakse süüdimõistetu KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks järgmiste KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustuste panemise süüdimõistetule: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vangistusest vabanemist - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Maakohus leiab, et esimene lisakohustus on vajalik seetõttu, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav kuriteo toime pannud alkoholijoobes ning kasutades seejuures vägivalda. Tööle asumine või töötuna arvele võtmine tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti annab tööle asumine kinnipeetavale tegevust ja vähendab vaba aega. Kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise keeld vähendab nii uute kuritegude toimepanemise kui ka sõltuvusainete 5 tarvitamise ohtu. Suhtlemise keeld aitab ka väljuda sellest ringist, mis omakorda vähendab uute kuritegude toimepanemise riske. Viimase lisakohustuse suunitluse jätab maakohus kriminaalhooldusametniku otsustada, kuna see peab seoses pikaajalise vangistuses viibimisega selguma kriminaalhooldusalase töö käigus. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 38,35 eurot. Maakohus peab seda summat põhjendatuks, mõistab selle riigituludest kaitsja kasuks välja ning jätab selle summa Eesti Vabariigi kanda. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. Anne PALMISTE Kohtunik 6