KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 14.11.2011 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-10-2356 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Kaitsja v

§75

-1 lg.3 määrata Jevgeni LEVTŠENKOLE elektroonilise valve pikkuseks 8 (kaheksa) kuud.

§76lg.4 määrata Jevgeni LEVTŠENKOLE katseaeg kuni 10.11.2013.

Kohustada Jevgeni LEVTŠENKOT katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elada alalises elukohas xxx kriminaalhooldaja määratud - ilmuda ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele 1 - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada Jevgeni LEVT1SENKOT katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Määrata Jevgeni LEVTŠENKO kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§75

-1 lg.4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge.

§78p.2 hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Vabastada Jevgeni LEVTŠENKO karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Rahuldada vandeadvokaat Arvo SUUBANI taotlus, määrata tema poolt Jevgeni LEVTŠENKOLE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 35 senti (s.h. ettevalmistus 15,98 eurot, esinemine kohtuistungil 15,98 eurot, käibemaks 6,39 eurot). Jätta kaitsjale (vandeadvokaat Arvo SUUBAN) kohtulikus menetluses makstud tasu summas 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 35 senti Eesti Vabariigi kanda. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 2 Asjaolud Viru Vangla esitas 11.10.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Jevgeni Levtšenko elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Jevgeni Levtšenko on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 09.03.2010 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.2 p.2 järgi ja karistatud vangistusega 4 aastat 2 kuud alates 10.09.

1. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 7 korda, vanglakaristust kannab kolmandat korda. Kinnipeetav on hinnatud ühiskonnas avalikkusele ohtlikuks. Kinnipeetav on vanglas alates 10.11.2010 hõivatud tööga ja töötab köögitöölisena, on läbinud sotsiaalprogrammi Õige hetk. Kinnipeetaval puudub kehtiv isikut tõendav dokument. Kinnipeetaval on tasumata nõudeid summas 7531,92 eurot, vabanemisfondis on 118,52 eurot. Kinnipeetava päritoluperekonda kuuluvad ema ja vend, suhted on head ja toetavad, suheldakse kirjavahetuse, telefoni ja kokkusaamise teel. Kinnipeetava suhtlusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid, kelle mõjutustele võib kinnipeetav teatud olukorras alluda. Ametnikesse suhtub kinnipeetav neutraalselt, agressiivsuse ja enesevalitsemise kaotamise kohta andmed puuduvad. Probleemide lahendamiseks valib kinnipeetav ebasobivaid strateegiaid, mis viivad kiiremate tulemusteni. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava perekonda kuuluvad ema ja vend, suhted on head. Kinnipeetava ema sõnul said probleemid alguse kinnipeetava sattumisest halba seltskonda, kus ta jäi talle negatiivselt mõjuvate isikute mõju alla. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama emale kuuluvasse 1-toalisesse korterisse, elamispinna üldolukord on sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks, ema on kirjaliku nõusoleku andnud. Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteerinud töökoha xxx. Vestlusest kinnipeetava emaga selgus kriminaalhooldusametnikule, et kinnipeetav on varem tarvitanud narkootikume, kuid tema tervisega on kõik korras. Kinnipeetaval on kehtiv elamisluba kuni 15.06.
2. Maakohtu istung Kinnipeetav Jevgeni Levtšenko taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, seletas, et elamisluba on tal olemas ja see on ühtlasi ka ID-kaart, s.t. isikut tõendav dokument, vangistuses läbis ta riigikeele B2 taseme kursused ja töötab Prokuröri abi Sergei Travnikov maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas toetab ta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega Kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban toetas maakohtu istungil kinnipeetava taotlust. Maakohtu määruse põhjendused 3 Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§76

lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud korduvalt, ka vanglakaristust kannab juba mitmendat korda. Käesoleval ajal kannab ta karistust I astme narkokuriteo toimepanemise eest, karistust on kanda veel 2 aastat. Käesoleval ajal on kinnipeetaval 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Maakohus möönab, et korduvakaristatus ja kehtiva distsiplinaarkaristuse omamine võivad olla sellisteks asjaoludeks, mis võivad välistada kinnipeetava vabastamise vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuid arvestab siinkohal ka alljärgnevat. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas kindel elukoht emale kuuluvas korteris. Nagu nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, on elamistingimused korteris rahuldavad ja korter on sobiv elektroonilise järelevalve seadme paigaldamiseks. Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteeritud töökoht xxx Maakohus arvestab siinjuures ka seda, et kinnipeetaval on olemas varasem töökogemus vabaduses ning kuna ta on vanglas töötanud, on ka tööharjumus säilinud. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetav on vangistuse ajal hoidnud kontakti perekonnaliikmetega – ema ja vennaga. Omavahelised suhted on head ja toetavad. Seega on kinnipeetaval olemas toetav sotsiaalne lähivõrgustik. Lisaks eeltoodule arvestab maakohus ka seda, et kinnipeetav on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi Õige hetk ja osalenud riigikeele kursustel ning asjaolu, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus antud kinnipeetava poolt kahe aasta jooksul peale vabanemist 25%. Maakohus leiab, et uue kuriteo toimepanemise riske on võimalik alandada lisakohustuste panemisega kinnipeetavale katseajaks. Arvestades kõike ülaltoodut leiab maakohus, et on otstarbekas kinnipeetav vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kuna vabanemine elektroonilise järelevalvega piirab kinnipeetava elu suuremal määral, kui vabanemine ilma selle kontrollita, on kinnipeetaval võimalus näidata, et ta suudab edaspidise elu elada seaduskuulekalt. Ühtlasi on vabastamise efektiivsus suurem. Sellisel juhul on kinnipeetav ka vabaduses tugevdatud järelevalve all ning teda on resotsialiseerumisel võimalik suunata. Elektroonilise järelevalve tähtaja määramisel võtab kohus arvesse kuriteo raskust, kinnipeetava isikut, Viru Vangla iseloomustust, kriminaalhooldusametniku kirjalikku arvamust, mõistetud karistuse ja kanda jäänud karistuse tähtaega. 4 Maakohus peab otstarbekaks kohaldada kinnipeetavale sellise pikkusega elektroonilise järelevalve tähtaeg, mis on lähemal maksimaalsele ajale ja määrab elektroonilise järelevalve pikkuseks 8 kuud. Vastavalt KarS §75-1 lg.4 hakkab elektroonilise järelevalve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vastavalt KarS §76 lg.4 määrab maakohus kinnipeetavale katseaja kuni tema tegeliku karistusaja lõpuni, s.o. kuni 10.11.

1. Vastavalt KarS §78 p.2 hakkab katseaeg kulgema alates kohtumääruse jõustumisest. Katseajal allutatakse kinnipeetav KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks järgmiste KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustuste panemise katseajaks süüdimõistetule: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna arvele Töötukassas kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Maakohus leiab, et esimene lisakohustus on vajalik seetõttu, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ise tunnistanud narkootikumide tarvitamist ning ka käesolev kriminaalkaristus on talle määratud narkootikumidega seotud kuriteo toimepanemise eest. Tööle asumine või töötuna arvele võtmine tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse ja regulaarse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti annab tööle asumine kinnipeetavale tegevust ja vähendab vaba aega. Kriminaalkorras karistatud isikutega eelneva loata suhtlemise keeld vähendab samuti uute kuritegude toimepanemise ohtu. Kuna viimase kuriteo on kinnipeetav sooritanud grupis, aitab keeld sellest ringist väljuda. Sotsiaalabiprogrammide suunitluse jätab maakohus kriminaalhooldusametniku otsustada, kuna see peab selguma kriminaalhooldusalase töö käigus. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 38,35 eurot. Maakohus peab seda summat põhjendatuks, mõistab selle riigituludest kaitsja kasuks välja ja jätab Eesti Vabariigi kanda. 5 Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
2. Anne PALMISTE Kohtunik 6