KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 14.11.2011 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-08-1808 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Sergei TRAVNIKOV Koht

§76lg.4 määrata Jüri OLEVSOOLE katseaeg 1 (üks) aasta.

Kohustada Jüri OLEVSOOD katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva Süüdimõistetu RESOLUTSIOON 1 loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada Jüri OLEVSOOD katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Määrata Jüri OLEVSOO kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§78p.2 hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Vabastada Jüri OLEVSOO karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 17.10.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Jüri Olevsoo vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Jüri Olevsoo on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 29.02.2008 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.2 p.2 ja §185 lg.2 p.2 järgi ning karistatud KarS §65 lg.2 ja §74 lg.5 kohaldamisega vangistusega 4 aastat 6 kuud alates 15.08.2007. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 1 distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud korduvalt, reaalset vangistust kannab esimest korda. Kinnipeetav osales Viru Vanglas sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, psühhosotsiaalses individuaalprogrammis OTO ja töötas köögiabitöölisena. Kinnipeetaval on toimunud ka psühholoogi vastuvõtud. Kinnipeetav oli 31.05.2010 paigutatud avavanglaosakonda, kuid 27.06.2011 taas kinnisesse osakonda seoses distsipliini rikkumisega. Kinnipeetavale on määratud töövõimekaotus 80%. K-raha andmetel puuduvad kinnipeetaval täitmata rahalised kohustused. Vanglas töötades sai kinnipeetav töötasu, võimaluse piirides toetab kinnipeetavat vangistuses ka ema. Kinnipeetava sotsiaalne toetusvõrgustik on väike, kõige lähedasemad suhted on kinnipeetaval emaga. Suheldakse regulaarselt telefoni teel. Kinnipeetav alustas narkootikumide tarvitamist 2006, tal oli harjumus käia kasiinodes. Kinnipeetaval on diagnoositud füüsiline puue. Kinnipeetav ei samasta end kriminaalse subkultuuriga ega poolda kuritegelikku käitumist. Üldiselt kinnipeetav toetab ühiskonnas kehtivaid norme ja piiranguid, ametnikega suhtlemisel on viisakas. Kriminaalhooldusel on olnud 2 kolmel korral, uue kuriteo pani toime katseajal. Viru Vangla toetab vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. kinnipeetava Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et päritoluperekonnast on kinnipeetaval säilinud head suhted emaga, kelle juurde on tal võimalus vabanemise korral elama asuda. Kriminaalhooldusametnikul ei olnud võimalik kinnipeetava emaga kohtuda ja elukoha kontrolli teostada, kuna ema keeldus sellest. Telefoni teel on kinnipeetava ema nõustunud poja elamaasumisega tema juurde ning poja materiaalselt toetamisega. Vabanemise korral on kinnipeetaval õigus saada töövõimetuspensioni. Maakohtu istung Kinnipeetav Jüri Olevsoo taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kahetses toimepandud kuritegu ja seletas, et vajab arstiabi, mida vanglas ei saa ning kokkuleppel kooliga saab detsembris jätkata oma õpinguid. Prokuröri abi Sergei Travnikov ei toetanud vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. maakohtu istungil kinnipeetava Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§76

lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud korduvalt, sealhulgas ka tingimisi koos käitumiskontrolli nõuete täitmise kohustusega. Käesoleval ajal kannab ta karistust katseajal toimepandud kuritegude eest. Vangistuse ajal on tal 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Kinnipeetava karistuse tähtaeg lõpeb 15.02.

1. Maakohus nõustub prokuröri abi seisukohaga selles osas, et korduvkaristatus, kuriteo toimepanemine kehtival katseajal ja distsiplinaarkaristuse omamine on sellised asjaolud, mis võivad välistada kinnipeetava ennetähtaegse vabanemise. Samas tuleb arvestada ka alljärgnevat. Tähtaegse vabanemise peamise puudus on see, et endine vang sammub vanglaväravast välja nii-öelda musta auku: talle endale on üleminek järsk ning ta kaob õiguskaitsjate vaateväljast, sest riigil ei ole enam õigust tema tegemistel pidevalt silma peal hoida. Seega tuleb käesolevas asjas arvestada ka sellega, kas juhul, kui kinnipeetav istub oma aja ära ja vabaneb kolme kuu pärast, jääksid kuriteod sooritamata. Maakohus leiab, et tõhusaim viis on korduvalt karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada vangla ja 3 kriminaalhoolduse koostöös. Asjaolu, et Eestis kannab suur hulk vange karistust mitmendat korda, näitab, et korduvkuritegevus on tõsine probleem ja vabanenute üle on vaja usaldusväärset kontrolli. Ennetähtaegse vabanemise mõte ongi see, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Loomulikult ei saa kriminaalhooldus kõiki probleeme ära hoida, kuid on selge, et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju turvalisem kui igasuguse järelevalveta ja abita endine vang. Seega on ennetähtaegse vabastamise mõte eelkõige selles, et vabanevad vangid ei kao õiguskaitsjate silmist ega lähe isevooluteed kunagiste sõprade ja kommete keerisesse, vaid töö nendega jätkuks. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Maakohus leiab, et järelevalve all olemine aitab endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik teda resotsialiseerimisel aidata. Ühtlasi annab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat elu. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli veel terve aasta. Kui ta vabaneb kolme kuu pärast tähtaegselt, puudub riigil igasugune alus tema tegevuse ja tegevusetuse üle teostada kontrolli. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda korterisse, ema on selleks ka suulise nõusoleku andnud. elama emale kuuluvasse Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht, kuid asja materjalide ja kinnipeetava seletuste kohaselt on tal võimalik kohe detsembris jätkata oma ülikooliõpinguid IT Kolledžis. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et ema on nõus kinnipeetavat vabanemise korral materiaalselt toetama, ema on pensionär ja käib tööl. Sama iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval võimalik vabaduses vormistada endale ka töövõimetuspension. Täitmata rahalised kohustused kinnipeetaval puuduvad. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub ka, et kinnipeetav on vangistuse ajal säilitanud head suhted oma emaga. Seega on kinnipeetaval vabanemise korral olemas toetav sotsiaalne lähivõrgustik. Lisaks eeltoodule arvestab maakohus positiivsena antud asjas ka kinnipeetava poolt sotsiaalprogrammide läbimist vanglas, tema töötamist vanglas ja lühiajalisel väljasõidul probleemideta käimist. Samuti arvestab kohus, et tegemist on kinnipeetav esimese reaalse vangistusega. Kinnipeetav kannab käesoleval ajal karistust narkokuriteo toimepanemise eest. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on ka kinnipeetav ise tarvitanud narkootikume. Samast iseloomustusest nähtub aga, et kinnipeetav on oma sõltuvusprobleemiga vangistuses tegelenud ja läbinud sõltuvusega seotud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Samuti on ta tegelenud oma mängusõltuvusega ja läbinud ka vastavad sotsiaalprogrammid. Maakohus leiab, et antud asjaolud näitavad kinnipeetava arusaamade ja mõtteviisi muutust. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tal veel 1-aastase katseaja jooksul võimalik oma arusaamu õiguskuulekast elust kinnistada. 4 Arvestades eeltoodut leiab maakohus, et taotlus on põhjendatud, kuulub rahuldamisele ning kinnipeetav tuleb vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega. Vastavalt KarS §76 lg.4 määrab maakohus kinnipeetavale katseaja 1 aasta. Sellel ajal allutatakse süüdimõistetu KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks järgmiste KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustuste panemise süüdimõistetule: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele ühe kuu jooksul peale vangistusest vabanemist - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Maakohus leiab, et esimene lisakohustus on vajalik seetõttu, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ise tunnistanud narkootikumide tarvitamist ning ka viimane karistus on määratud narkootikumide seotud kuriteo eest. Tööle asumine või töötuna arvele võtmine tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti annab tööle asumine kinnipeetavale tegevust ja vähendab vaba aega. Kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise keeld vähendab nii uute kuritegude toimepanemise kui ka sõltuvusainete tarvitamise ohtu. Suhtlemise keeld aitab väljuda sellest ringist, mis omakorda vähendab uute kuritegude toimepanemise riske. Viimane lisakohustus on vajalik samuti seoses kinnipeetava poolt vabaduses narkootikumide tarvitamise ja narkokuriteo toimepanemisega. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
2. Anne PALMISTE Kohtunik 5