MS § 306; 309 lg 1,3 ;§ 312; § 313; 315; 318 lg 1 ; 319 lg 1, 2;
lg 1, 2,3 kohus OTSUSTAS: Mai Madar kuriteo toimepanemises
lg 2-§ 121 järgi süüdi tunnistada ja mõista karistuseks rahaline karistus 50 päevamäära suuruses summas, s o 837 eurot.
lg– te 1 ja 3 alusel määrata, et rahaline karistus jäetakse tingimisi kohaldamata ja mõistetud rahalist karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Mai Madar ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algus
Süüdistatav Mai Madar ennast
Süüdistatava kaitsja asus seisukohale, et süüdistus on põhjendamatu. Süüdistus
Mai Madar lasi kannatanule gaasi hädakaitse seisundis, kuna kartis kannatanut. Uurijale kannatanu põletusest ei rääkinud, uurija tegi foto kriimustusest kannatanu käel. Traumapunktis fikseeritud kõrgenenud vererõhk on tülijärgselt tavapärane reaktsioon igal inimesel. Kannatanu enda käitumine oli ohtlik ja Mai Madaril oli alus karta temapoolset füüsilist vägivalda. Mai Madari tegu ei olnud õigusvastane, kuna ta tõrjus kannatanu rünnet
lg 1 tähenduses ning tuleb süüdistuses
Kohtu järeldused Mai Madari süüdistuses
Kohus, uurinud kohtuliku uurimise esemeks olnud kirjalikke tõendeid, kuulanud ära süüdistatava, kannatanu ning tunnistaja ütlused, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on Mai Madari süü
kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises tõendamist leidnud ning kohtueelses menetluses õigesti kvalifitseeritud alljärgnevas: 2 Mai Madar andis kohtus ütlusi selle kohta, et 06.07.2010 viibis ta koos abikaasa I. M. xxx endise kaevanduse karjääriveekogu kaldal, kuhu läksid kella kahe paiku päeval. Vees olles märkas ta sealsamas suplevaid abikaasa lapsi kooselust N. V. ja ütles seda I.ile. Üsna varsti tuli N. V. rannas nende päevitamiskoha juurde, karjudes ebatsensuurseid väljendeid, sealhulgas „xxx“ ning „xxx“. Mai Madari sõnul on tema esimene abikaasa ja kaks last tõepoolest surnud. Mai Madar aga enda sõnul N. V.ile sõnagi vastu ei lausunud, vaid peitus abikaasa I. Madari selja taha. Prokuröri küsimusele, kas V. süüdistatavat sõnadega ähvardas, vastas Mai Madar eitavalt. Gaasiballoni hankis endale enesekaitseks tulenevalt tööülesannetest kiirabis. Gaasiballooni kasutamist süüdistatav kinnitas, selgitades täpsustavalt, et tema ja N. V.i vahel seisis I. Madar. Lastes V.i suunas gaasiballoonist gaasi, kandis tuul selle laiali, kuid osaliselt põrkas gaasijuga V.i pealt I. Madarile, sest V. sirutas käed kaitseks ette. Gaasiballooni kasutamist põhjendas süüdistatav asjaoluga, et V. on teda varemgi löönud ning seega oli tal põhjust karta vägivalla kordumist seegi kord. Pärast toimunut, olles solvunud, et abikaasa tema kaitseks V.i verbaalse rünnaku vastu välja ei astunud, viskas mehe kodunt välja tagasi V.i juurde. Käesoleval ajal elab süüdistatav I. Madariga jälle koos. Mai Madari ütlused haakuvad teiste kogutud tõenditega. Esmalt kannatanu V.i ütlustega ja nimelt selle kohta, et just 06.07.2010 leppis ta ära endise elukaaslase I. Madariga. Samal päeval oli toimunud Kohtla-Nõmme karjääri juures rannas konflikt Mai Madariga. Nimelt tulid randa, kus kannatanu lastega viibis, Mai Madar koos I. Madariga. I. Madar on kannatanu endine elukaaslane ja tema kahe alaealise lapse isa. Lapsed, isa koos teise naisega nähes, tundsid end väidetavalt ebamugavalt. Kannatanu läks perekond Madari peatuspaiga juurde rannas, et selgitada tekkinud olukorda ja paluda neil lahkuda. Selleks oli kannatanu sõnul mõjuv põhjus, kuna süüdistatava ja I. Madariga elatakse niigi ühes majas kõrvuti, ja nende läheduses viibimine puhkehetkel oli kannatanule ja tema lastele ebameeldiv ja solvav. Kannatanu ei eita, et lisaks nõudmisele rannast lahkuda, suunas ta Mai Madari aadressil lause mahamaetud mehe ja laste kohta, kuid nende sõnade peale, ette hoiatamata ja sõnagi lausumata, pritsis Mai Madar talle gaasi näkku. Käsi kaitseks ette sirutades, sattus gaasi ka I. Madari peale. Gaasi sattumisest näole, kaelale ja silmadesse tundis kannatanu põletavat valu, hingamisraskusi ning peavalu. Kannatanul tervisekahjustuse tekkimist tõendab patsiendikaart nr R305867, mille kohaselt pöördus N. V. kaebusega peavalu üle 06.07.2010 kell 16.45 SA Ida-Viru Keskhaigla erakorralisse meditsiiniosakonda, kus tal diagnoositi pea ja kaela täpsustamata järgu põletus kokkupuutest tulise õhu ja gaasidega. Kriimustuse võimalikku tekkimist käevarrel selgitas kannatanu võimalusega, et käsi gaasi kaitseks ette sirutades võis tema käsi riivata Mai Madari kätt nii, et Madari sõrmeküüs võis tekitada kriimustuse. Tunnistaja I. Madar selgitas kohtule, et N. V., sel ajal, kui tema ja Mai Madar KohtlaNõmme karjääri juures päevitasid, tuli nende juurde ja hakkas õiendama, et nad rannast lahkuksid, kasutades seejuures ebatsensuurseid väljendeid, sealhulgas „xxx“ ja „xxx“. Mai Madar pritsis pärast V.i kasutatud väljendeid talle pipragaasi. Mingeid otseseid ähvardusi V.i poolt Mai Madari aadressil tunnistaja ei täheldanud. Prokurör palus jätta kohtul tunnistaja istungil antud ütlused arvestamata, kuna tunnistaja keeldus vastamast ristküsitlusel prokuröri küsimusele selle kohta, kas I. Madar, olles kirjeldatud olukorras rannas, pidi kaitsma oma abikaasat Mai Madarit V.i ees, taotledes ühtlasi lugeda tõendiks tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlused. 3 Niisiis andis I. Madar kohtueelses menetluses ülekuulamisel 08.10.2010 ütlusi 2010 juulis Kohtla- Nõmme karjääris toimunu kohta, kirjeldades oma asukohta süüdistatava ja kannatanu vahel hetkel, kui tema selja taga seisev Mai Madar 3-4 korda balloonist V.i suunas gaasi pihustas. Osa sellest sattus ka tunnistajale näkku. Pärast juhtunut läks ta Mai Madariga riidu, kuna N. V. ei teinud midagi sellist, et talle gaasi lasta. V. ainult püüdis veenda, et nad laste silmade eest ära läheks. Vajadust Mai Madarit V.i eest kaitsta tal ei olnud. Siinjuures jõuab kohus järeldusele, et nii süüdistatav, kannatanu kui tunnistaja räägivad juhtunud kohta tõtt, kuid interpreteerivad erinevalt olukorda. Süüdistatav kui alusetult kannatanu poolt oma lähedaste tapjaks tituleeritu, leides, et sellises olukorras on rünnataval õigus hädakaitsele, kannatanu kui oma laste isa poolt mahajätmise pärast puudutatu ning laste heaolu eest seisja. leides, et oma huvide kaitseks valimatu solvangu tarvitamine teise isiku suhtes avalikus ruumis on õigustatud, ning tunnistaja isikuna, kes olles lähedastes suhetes vaheldumisi nii süüdistatava kui kannatanuga, võis ütluste andmisest isiklikel põhjustel keelduda.
näeb ette kriminaalvastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest. Karistusõiguse teooria kohaselt on kehalise väärkohtlemisega rünnatav õigushüve inimese tervis- kehaline ja vaimne heaolu. Koosseisu täidab ka kergem tegu- valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine. Süüdistuse järgi heidetakse Mai Madarile ette nii tervise kahjustamist, mis seisnes gaasi näkku piserdamises, millega tekitati kannatanule pea ja kaela täpsustamata järgu põletus, ning valu tekitamist, mis seisnes kannatanu kriimustamises. Kohus asub seisukohale, et Mai Madari süü
järgi kvalifitseeritavas kuriteos on osaliselt tõendamist leidnud tegevuse osas, mis täidab objektiivse süüteokoosseisu teise inimese tervise kahjustamisega gaasi näkku pihustades. Relvaseaduse § 11 kohaselt on relvana liigitatav gaasirelv ette nähtud elava objekti lühiajaliseks kahjustamiseks ärritava toimega gaasiga. Seega on gaasirelva kasutamise vältimatuks tagajärjeks selle sihipärasel kasutamisel tervisekahjustus, mistõttu on Mai Madari tegevuse kvalifitseerimine
Valu tekitava muu väärkohtlemise süüdistatavale inkrimineerimine oleks vastuolus kannatanu ebamäärase väitega kriimustuse tekkimise asjaolude kohta ning asjas tuvastatud süüteo muude asjaoludega. Vastuseks kaitsja seisukohale, et Mai Madari käitumine ei olnud õigusvastane, kuna ta tegutses
kohaselt hädakaitses, tõrjudes enda vastu suunatud õigusvastast rünnet, selgitab kohus järgmist. Et lugeda inimese teatud tegu õigusvastaseks ründeks
lg 1 tähenduses, peab see olema vaadeldav esiteks ründena ja teiseks rünne peab olema vastuolus mõne õiguskorras eksisteeriva käsu- või keelunormiga. Riigikohtu otsuses asjas nr 3-1-1-111-04 sedastatakse, et ründena pole käsitatav ühiskondlikult tolereeritud käitumine, mis ei ületa tavasuhtluses esineda võiva ebamugavuse piiri. Kohus leiab, et kannatanu käitumine süüdistatava suhtes vaadeldava juhtumi puhul ületas kõnealuse piiri osas, mis jäi väljaspoole kannatanu poolt Mai ja I. Madari rannast lahkumisele üleskutsuva sõnumi edastamist ja väljendus üldiselt vastuvõetamatus vormis avalikus kohas alaealiste juuresolekul süüdistatava au teotamises ja eraelu puutumatuse rikkumises, mis on rünnak süüdistatava õigushüvele, mille kaitseks oli süüdistataval õigus kasutada hädakaitset. 4 Käesolevas asjas kohus leiab, et kannatanu N. V.i poolt Mai Madari suhtes kasutatud väljendid on käsitatavad ründena süüdistatava aule ja väärikusele kui õigushüvele, mille kaitseks oli Mai Madaril õigus kasutada hädakaitset. Tulenevalt Võlaõigusseaduse § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 lg 1 on kõnealune rünne ka õigusvastane. Ettevõetud hädakaitsetegevusega tõrjus Mai Madar vahetut rünnet. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib otsuses nr 3-1-1-111-04, et õigusvastase ründe tõrjumisel kaitsetegevuseks kasutatav vahend peab olema sobiv ja olukorras, kus on valida mitme tõhusamalt samaväärse kaitsevahendi vahel, ka ründaja jaoks säästvaim. Käesoleval juhul kohus ei leia, et gaasirelva sihipärane kasutamine ründe tõrjumiseks oli säästvaim ja ainuke kaitsevahend selle tõrjumiseks. Gaasirelva kasutamist verbaalse rünnaku vastu saab lugeda mittevastavaks kaitsevahendiks ehk hädakaitse piire ületavaks
lg 2 tähenduses, kuna kaitset teostati mittevastava vahendiga ning sellega põhjustati V.ile ilmselt liigne kahju. Kohtule ei nähtu tuvastatud asjaoludest, et süüdistatava poolt oleks üldse kaalutud muude leebemate ning samas asjakohaste kaitsevahendite kasutamist nagu lihtsalt sõnaline korralekutsumine, pöörates ründaja tähelepanu avalikule kohale ja teiste puhkajate võimalikule häirimisele, sündmuskohalt lahkumine või politseile teatamine. Liigse kahju vältimiseks piisanuks V.ile gaasirelva näitamisest, mis vastanuks ründe iseloomule ja intensiivsusele.
lg 2 tuleneb, et hädakaitsepiiride ületamine on karistatav siis, kui see toimub otsese tahtlusega või kavatsetult. Tuvastatud asjaoludest nähtub kohtule, et süüdistatav, kannatanu ja tunnistaja on asjaosalised suhtekolmnurgas. Oli ju kannatanu sõnul asjaolu, et elatakse Madaritega samas majas ja lausa lähinaabritena, üks põhjus paluda neil enda lähedusest lahkuda vaba aja veetmise hetkel, sest olukord oli kannatanu ja tema laste suhtes solvav. Samas Mai Madari poolt kõhklematult gaasirelva käikulaskmine olukorras, kus tema taandumiseks oli piiramatu valik võimalusi näitamaks mõistvat suhtumist V.i poolt esitatud nõudesse lahkumiseks, näitab tema otsest tahtlust kasutada vahendit, mis teda enim kahjustaks ning polnud seega vastav ründe ohtlikkusele. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Mai Madari süü on tõendatud ja tuleb kvalifitseerida
lg 2-
Karistus: Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning kergendava asjaoluna süüteo toimepanemist hädakaitsepiiride ületamisel.
sanktsioon näeb ette karistusena rahalise karistuse ja tähtajalise vangistuse kuni kolm aastat. Mai Madar on varem kriminaalkorras karistamata. Tema keskmise päevasissetuleku suurus 2009 aastal pärast mahaarvamiste kogusumma lahutamist oli 262 krooni ehk 16.74 eurot. Kohtu hinnangul tuleb pidada mõistlikuks karistada Mai Madarit rahalise karistusega määras, mis jääb selle karistusliigi miinimummäära lähedale, s o 50 päevamäära ulatuses, mis on 837eurot, ning jätta rahaline karistus kohaldamata, kui Mai Madar ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu, kohaldades
MS § 311-315 sätetest. Kohtunik Eeva Levina 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.