Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu, kusjuures kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe. Loobumine kantakse istungi 2 protokolli ja seda kinnitatakse loobuja allkirjaga. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest (seega hiljemalt 07.10.2011). Kassatsioon esitatakse Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 24.10.2011, s.o. päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.
lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kassatsiooniõigusest loobusid kõik menetlusosalised või ükski neist ei teata oma soovist kasutada kassatsiooniõigust, kohtuotsuse põhiosa ei vormistata. ASJAOLUD
Kaebuse kohaselt Hannes Toombu, täites Xxxx tööülesandeid, tegeles 24.05.2011 kaevetöödega Väike-Maarja vallas. Ida Prefektuur koostas kiirmenetluse otsuse, mille kohaselt on Hannes Toombu rikkunud järgmisi norme: LE § 219 - liikluses kasutatava mootorsõiduki, trammi ja nende haagiste tehnoseisund ja varustus peavad vastama seadustega ettenähtud korras kehtestatud nõuetele ning LE § 220 - mootorsõiduk ja haagis peavad olema registreeritud, neil peavad olema ettenähtud kohas puhtad, kaitsekatteta ja nõutavalt kauguselt selgesti loetavad registreerimismärgid. Otsuses märgitud väärteo kvalifikatsiooni kohaselt on Hannes Toombu - juhtinud registreerimata sõidukit (LS § 743); juhtinud tehnoülevaatust mitteläbinud sõidukit (LS § 747); juhtinud kehtiva liikluskindlustuseta sõidukit (LKS § 661 lg 1). Hannes Toombut karistati rahatrahviga 100 eurot. Kaebuses leitakse, et ekskavaator ei ole mootorsõiduk liiklusseaduse mõistes ning sellele ei laiene otsuses märgitud normid. Maanteeametilt saadud kirja kohaselt „ei registreerita roomikekskavaatoreid, kuna sellega ei tohi osaleda teeliikluses. Roomikekskavaator transporditakse ühelt objektilt teisele treileriga.“(tl 9). Seega on ekskavaator mehhanism, mida kasutatakse kaevetööde teostamiseks, seda ei ole võimalik registreerida, sellele ei teostata tehnoülevaatust ning sellel puudub ka liikluskindlustuskohustus. Sellest tulenevalt ei saa ekskavaatoriga töötades rikkuda LE § 219 ja § 220. Otsuses on ekslikult märgitud, et Hannes Toombu tunnistab oma süüd. Hannes Toombu ei ole võtnud omaks ega kinnitanud, et nõustub otsuses märgitud normide rikkumisega. Seda ei olekski võimalik teha, kuna ekskavaator ei ole mootorsõiduk liiklusseaduse mõistes ning märgitud normid ei kohaldu ekskavaatorile. 3 Kohtuväline menetleja, mõistes, et Hannes Toombu ei ole võimeline oma õigusi menetluses iseseisvalt kaitsma, oleks pidanud pakkuma menetlusalusele isikule kaitsja kasutamise õigust. Seda kohtuväline menetleja ei teinud. Riigikohus on väärteoasjas nr 3-1-1-105-04 märkinud, et: „Kuigi kohtuvälises menetluses menetlusalusel isikul kaitsja puudumist ei loeta
lg-s 1 sõnaselgelt väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks, võidakse see rikkumine tunnistada oluliseks menetlusõiguserikkumiseks
lg 2 alusel, kui see tõi kaasa ebaseadusliku või põhjendamatu lahendi.“ Käesoleval juhul pidi kohtuväline menetleja mõistma, et menetlusalune isik ei ole võimeline oma õigusi kaitsma. Sellisel juhul ei oleks praegu vaidlustatavat otsust ilmselt olemas, kuivõrd kaitsja oleks toonud välja, et ekskavaator ei ole mootorsõiduk liiklusseaduse mõistes. Oluline on, et isegi kui Hannes Toombu oleks süüdi, ei oleks otsus õiguspärane menetlusõigusliku rikkumise tõttu. Otsuses on kergendava asjaoluna märgitud, et Hannes Toombu tunnistab süüd. Rahatrahviks on aga määratud maksimaalne kiirmenetluse trahvisumma - 100 eurot
Seega ei ole kohtuväline menetleja karistuse määramisel arvestanud kergendava asjaoluga ning on sellega oluliselt rikkunud otsuse põhistamise kohustust (
Hannes Toombu oli nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Juhul kui kohus peab vajalikuks asja suulist arutamist kohtuistungil, on Hannes Toombu nõus, kui istungil osaleb ainult kaitsja. Kaebusele on lisatud kiirmenetluse otsuse koopia, volikiri, kirjavahetus Maanteeametiga ja kaitsja haridust tõendav dokument.
lg 2 p 1 kohaselt võib füüsilisele isikule määrata kuni 100 trahviühiku suuruse rahatrahvi s.o. 400 EUR-i. Käesoleval juhtumil määrati menetlusalusele isikule rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses s.o. 100 EUR-i. Samas määrati menetlusalusele isikule karistus ikkagi LS § 743 alusel, mille puhul võib määrata rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. Kohtuväline menetleja palub jätta nende otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. 4.
lg 1 sätestab, et maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui maakohus kirjalikus menetluses leiab, et asi tuleb lahendada kohtuistungil, määrab ta kohtuistungi. Tulenevalt
Kohtuistungil jäi menetlusalune isik Hannes Toombu esitatud kaebuse juurde, kinnitades, et 24.05.2011 töötas ta Xxxx xxxx, teostades kaevetöid Väike-Maarja vallas. Hannes Toombu väitis, et tegemist oli ühe ja sama objektiga. Ta pidi ümber aia sõitma, aga sõitis mööda Väike-Maarja Pikka tänavat, kasutades rohkem teepeenart. Politsei ei näinud, kui kaugelt ta tuli. Teoreetiliselt oleks olnud võimalik ekskavaator treileri peale panna, kuid seda ta ei teinud ja tööandjale ka ei teatanud, et treilerit ei ole. Oli teadlik, et roomikekskavaator teeliikluses osaleda ei tohi, kuid teekond oli mööda Pikka tänavat kõige rohkem 50 meetrit ja seda teepeenral liikudes. Objekt, kus ekskavaatoriga töötas, oli üks, objekti aadressi ta ei tea. Kui politsei teda kinni pidas Pikk 28 juures, siis ekskavaator liikus. Kohapeal ütlusi andes tuli pähe objekti vahetus, tegelikult oli sama objekt, sellel asukoha vahetus, mitte ühelt objektilt teisele liikumine (tl 29-30). Kaitsja märkis kohtuistungil, et kaebuse mõte on selles, et otsus on tehtud valede paragrahvide järgi. Roomikekskavaator ei ole mootorsõiduk liiklusseaduse mõistes ja sellele ei laiene otsuses märgitud normid. Kui Hannes Toombu sõitis tee peal, mida teha ei tohi, siis tuleks leida õige norm. Väärteo kvalifikatsioon ei ole õige (tl 30). Hannes Toombu oma süüd ei tunnista. Kohtuväline menetleja on Hannes Toombule süüks arvanud seda, et ta osales roomikekskavaatoriga teeliikluses. On tuvastamata, kas tegemist oli ühe või mitme objektiga. Kohtuvälise menetleja poolt määratud väärteo kvalifikatsioon on millegi muu kohta, mitte selle kohta, mida tegelikult ette heidetakse. Kohtuväline menetleja on leidnud, et rikutud on registreerimise kohustust, puudub kohustuslik liikluskindlustus ja läbimata on tehnoülevaatus. Kohtuväline menetleja on võtnud seisukoha, et iga asi, mis on mootoriga, on mootorsõiduk liiklusseaduse mõistes. Antud juhul on Autoregister öelnud, et roomikekskavaatorit ei ole võimalik registreerida, seega ei saa sellele laieneda ka liikluskindlustus ja tehnoülevaatus. Selles, et roomikekskavaator liikus tee peal, ei ole vaidlust. Küsimus on selles, kust tuleb registreerimise nõue. Kohtuväline menetleja oma vastuses nõustus sellega, et roomikekskavaatorit ei ole registreerida vaja. Kui mingit sõidukit ei ole võimalik 5 registreerida, siis ei saa määrata trahvi selle eest, et sõiduk on registreerimata. Sama käib ka tehnoülevaatuse ja liikluskindlustuse kohta (tl 31-32). Kohtuväline menetleja Heiki Lindus Ida Prefektuurist kinnitas kohtuistungil, et jääb esitatud kirjaliku seisukoha juurde. Kuna sõiduk osales teeliikluses, siis oli tegemist Liiklusseaduse § 12 lg 2 kohaselt mootorsõidukiga ja sellele kehtisid Liiklusseaduse §-st 13 tulenevad nõuded. Objektil töötades ei pea roomikekskavaator olema registreeritud. Antud juhul toimus liikumine ühelt objektilt teisele, objektil Pikk 28 ei teostatud mingeid töid. Kui sõiduk osaleb teeliikluses, siis peab ta olema registreeritud, omama registreerimismärki. Hannes Toombut karistati mootorsõidukiga liiklemise eest, mis oli registreerimata, millel puudus kohustuslik liikluskindlustus ja läbimata oli tehnoülevaatus. Liiklusseaduse nõuded ei laiene siis, kui roomikekskavaator asub kuskil objektil, kuid kui see mootorsõiduk tuleb teeliiklusesse, peab ta olema registreeritud. Hannes Toombu osales teeliikluses sõidukiga, mis oli registreerimata. Vaidlust ei ole selles, et isik ekskavaatoriga sõiduteel liikus. Küsimus on selles, kas tegemist oli ühe objektiga. Selle kohta ei ole tõendeid, et tegemist oli ühe objektiga. Isikule oli selgitatud asjaolusid, miks ta kinni peeti. Isik tutvus oma õiguste ja kohustustega, allkirjastas need, andis omakäelise selgituse rikkumise kohta. Kui tegemist on ekskavaatoriga, mis töötab objektil, siis ei laiene talle mingid nõuded. Kui aga mootorsõiduk osaleb teeliikluses, siis kehtivad talle ka mootorsõiduki nõuded (tl 31-32). KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 5. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid tulenevalt
§-st 123 lg 2 arutab väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoasjas olemasolevate materjalide alusel on tuvastatud, et menetlusalusele isikule Hannes Toombule väärteoasjas koostatud kiirmenetluse otsus on tehtud selleks pädeva kohtuvälise menetleja ametniku poolt ja rikutud ei ole menetlusnorme, mis tooks kaasa otsuse tühistamise. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist (tl 14) nähtub, et Hannes Toombu oli nõus kiirmenetlusega, mille kohta andis oma allkirja. Kiirmenetluse otsusest (tl 13) nähtub, et Hannes Toombu on andnud oma allkirja ka temale õiguste ja kohustuste tutvustamise kohta. Kohtuistungil Hannes Toombu väärteoasja lahendamist kiirmenetluses sisuliselt ei vaidlustanud, kuid selgitas, et „Kohapeal nõustusin kiirmenetlusega. Ma ei pannud aga tähele trahvi suurust. Selle raha eest oleks hakanud küll vaidlema“ (tl 30). Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-19-04 on selgitanud, et „menetlusaluse isiku nõustumine väärteoasja kiirmenetlusega ei tähenda rikkumise omaksvõttu. Kiirmenetluse kohaldamise otsustab kohtuväline menetleja. Menetlusalune isik ei pruugi seejuures nõustuda rikkumisega, kuid ta peab andma nõusoleku kiirmenetluse kohaldamiseks.“ Kohus on seisukohal, et kuivõrd menetlusalune isik Hannes Toombu on kohtule esitatud kaebuses (tl 4 p.2.2.) avaldanud, et ta ei ole võtnud omaks ega kinnitanud, et nõustub otsuses märgitud normide rikkumisega, siis tulenevalt seadusest tuleb kohtul kontrollida, kas on aset leidnud tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse, kas menetlusalune isik on selle teo toime pannud ja kas see on õigesti kvalifitseeritud. Kohus hindab selle juures ka olemasolevaid tõendeid. Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-74-10 on märkinud, et „Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, 6 liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel kontrollitasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrollitasandile.“ Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal.
lg 1 p 8 kohaselt märgitakse kiirmenetluse otsuses muuhulgas väärteo toimepanemist kinnitavad tõendid. Ida Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliikluspolitseiniku Heiki Linduse poolt menetlusalusele isikule Hannes Toombule 24.05.2011 koostatud kiirmenetluse otsuses on tõenditeks märgitud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll ja fotod. Menetlusalune isik Hannes Toombu on kohtuvälises menetluses ülekuulatuna andnud väärteo kohta ütlused „Töö, objekti vahetus, mis nõudis sõiduteel liikumist, sõiduk pole registreeritud“ (tl 14). Kohtuistungil on Hannes Toombu selgitanud, et „24.05.2011 teostasin kaevetöid VäikeMaarja vallas ja tol ajal töötasin Xxxx xxxx. Tegemist oli ühe ja sama objektiga ja ma pidin ümber aia sõitma, sõitsin mööda Väike-Maarja Pikka tänavat. Omast arust kasutasin ma rohkem teepeenart. Ma ei sõitnud ühelt objektilt teisele, vaid tegemist oli ühe ja sama objektiga“ (tl 29-30). Kohtuväline menetleja Heiki Lindus Ida Prefektuurist on kohtuistungil avaldanud, et „Ei ole mingeid tõendeid selle kohta, et tegemist oli ühe objektiga“ (tl 32). Kohtu arvates puuduvad objektiivsed tõendid selle kohta, kas menetlusaluse isiku poolt juhitud ekskavaator liikus ühe objekti piires või liikus ühelt objektilt teisele. Otsuses on küll ka märgitud tõendiks fotod, mida aga kohtuvälise menetleja poolt käesolevale väärteoasjale lisatud ei ole, samuti ei ole neile tuginetud kohtuistungil. Ida Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliikluspolitseiniku Heiki Linduse poolt 24.05.2011 koostatud kiirmenetluse otsuses nr 10220102709639 (tl 13) on menetlusalusele isikule Hannes Toombule ette heidetud LE § 219 ja § 220 nõuete rikkumist, millega Hannes Toombu pani toime LS § 743, § 747 ja Liikluskindlustuse seaduse § 661 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo. Karistuseks on Hannes Toombule määratud KarS § 63 lg 1 kohaldades LS § 743 alusel rahatrahv 25 trahviühikut, s.o. summas 100 eurot. Kuni 01.07.2011 kehtinud Liikluseeskirja § 219 sätestas, et liikluses kasutatava mootorsõiduki, trammi ja nende haagiste tehnoseisund ja varustus peavad vastama seadustega ettenähtud korras kehtestatud nõuetele. Liikluseeskirja § 220 sätestas, et mootorsõiduk ja haagis peavad olema registreeritud, neil peavad olema ettenähtud kohas puhtad, kaitsekatteta ja nõutavalt kauguselt selgesti loetavad registreerimismärgid. Liiklusseaduse § 743 sätestas, et kehtestatud korras registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõiduki juhtimise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Liiklusseaduse § 747 sätestas, et tehnoülevaatust mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise eest karistatakse rahatrahviga kuni 30 trahviühikut. Liikluskindlustuse seaduse § 661 lg 1 sätestas, et liikluskindlustuse lepinguta või kehtiva poliisita sõiduki juhtimise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Seega tegu, mille toimepanemist menetlusalusele isikule Hannes Toombule ette heidetakse, seisneb mootorsõiduki juhtimises, mis oli nõuetekohaselt registreerimata, millel puudus kehtiv liikluskindlustus ja millel oli läbimata tehnoülevaatus. Hannes Toombule etteheidetav tegu on kvalifitseeritud LS § 743 ja § 747 ning Liikluskindlustuse seaduse § 661 lg 1 järgi. Liiklusseaduse nimetatud paragrahvide objektiivseid tunnuseid silmas pidades saab Hannes 7 Toombu poolt kõnealuse teo toimepanemine seisneda eeskätt mootorsõiduki juhtimises ning sellest tulenevalt mootorsõidukile eelkõige läbi Liiklusseaduse kehtestatud nõuete rikkumises. Menetlusaluse isiku Hannes Toombu poolt esitatud kaebuses (tl 3 p.2.1.) on leitud, et ekskavaator ei ole mootorsõiduk liiklusseaduse mõistes ning sellele ei laiene otsuses märgitud normid. Maanteeametilt saadud kirja (tl 9) kohaselt „ei registreerita roomikekskavaatoreid, kuna sellega ei tohi osaleda teeliikluses. Roomikekskavaator transporditakse ühelt objektilt teisele treileriga.“ Seega on ekskavaator mehhanism, mida kasutatakse kaevetööde teostamiseks - seda ei ole võimalik registreerida, sellele ei teostata tehnoülevaatust ning sellel puudub ka liikluskindlustuskohustus. Kohtuistungil täpsustas menetlusaluse isiku kaitsja, et „Kui mingit sõidukit ei ole võimalik registreerida, siis ei saa määrata trahvi selle eest, et sõiduk on registreerimata. Sama käib ka tehnoülevaatuse ja liikluskindlustuse kohta. Roomikekskavaator on võimeline liikuma, tema eesmärk on kaevamine. Kui ta liigub ühelt objektilt teisele, siis see ei ole liiklemine. Meil ei ole võimalik rääkida sellest, kas roomikekskavaator vastab liiklusseaduse nõuetele, või neid rikuti. Kui roomikekskavaator ei tohi liikluses osaleda, siis selle kohta peab olema vastav norm, akt. Meil puudub akt, mis reguleerib roomikekskavaatori liikumist ja seega ei saa mootorsõidukitele kehtivaid nõudeid laiendada roomikekskavaatoritele“ (tl 32). Kohtuväline menetleja Heiki Lindus Ida Prefektuurist oli seisukohal, et „kui tegemist on ekskavaatoriga, mis töötab objektil, siis talle ei laiene mingid nõuded. Kui aga mootorsõiduk osaleb teeliikluses, siis kehtivad talle ka mootorsõiduki nõuded. Kui seadusandja pole roomikekskavaatorile tüübikinnitust andnud, ei tähenda see veel seda, et sellega võib teeliikluses osaleda“ (tl 32). Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust selles, et menetlusalune isik Hannes Toombu juhtis ekskavaatorit (YANMAR B25) 24.05.2011 kell 14.40 Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarjas Pikal tänaval. Vaidlust ei ole ka selles, et nimetatud roomikekskavaator oli registreerimata, sellel puudus liikluskindlustus ja tehnoülevaatus. Kohtu arvates on vaidlus keskendunud sellele, kas nimetatud roomikekskavaator on mootorsõiduk Liiklusseaduse tähenduses ning kas sellele laienevad Liikluseeskirja ja Liiklusseaduse sätted, mille rikkumist menetlusalusele isikule Hannes Toombule kohtuvälise menetleja poolt süüks arvatakse. Kohus leiab, et küsimuse lahendamisel, kas roomikekskavaator YANMAR B25 on mootorsõiduk, tuleb lähtuda Liiklusseadusest, mille kuni 01.07.2011 kehtinud § 12 lg 2 järgi mootorsõiduk on mootori jõul liikuv sõiduk. Mootorsõidukiks ei loeta mootoriga jalgratast, mopeedi ega mootori jõul liikuvat rööbassõidukit. Kuivõrd liiklusseadus ei anna definitsiooni (roomik)ekskavaatorile, siis on võimalik lähtuda liiklusseaduses antud liikurmasina mõistest. Liikurmasina mõistet määratledes on Liiklusseaduse lisas 1 märgitud, et liikurmasina all mõistetakse ratastel liikuvat, teatud kindla töö tegemiseks ettenähtud mootorsõidukit, mille suurim valmistajakiirus ületab 6 km/h, kuid ei ületa 40 km/h. Liikurmasinaks ei loeta auto alusel valmistatud eritöömasinat. Lisaks märgib kohus, et kuigi käesoleval juhul on mõiste „mootorsõiduk“ hindamiseks kohaldatav kuni 01.07.2011 kehtinud Liiklusseadus, siis alates 01.07.2011 kehtiva Liiklusseadusega täpsustakse mootorsõiduki mõistet selliselt, et mootorsõiduk on mootori jõul liikuv sõiduk. Mootorsõidukiks ei loeta mootoriga jalgratast, pisimopeedi, maastikusõidukit, trammi ega sõidukit, mille valmistajakiirus on alla kuue kilomeetri tunnis (LS § 2 p 40). Seaduseandja on pidanud vajalikuks täpsustada mootorsõiduki mõistet selliselt, et mootorsõidukiks ei ole loetud ka sõidukit vastavalt tema valmistajakiiruse näitajale. 8 Roomikekskavaator YANMAR B25 oma tehnilistelt andmetelt on kahekiiruseline: valmistajakiirus on kas 2,6 km/h või 4,6 km/h (Vt http://www.haven.ie/excavators_b25v.html). Kohus leiab, et kuna menetlusaluse isiku Hannes Toombu poolt juhitud sõiduki (roomikekskavaator) valmistajakiirus jääb alla 6 km/h, siis ei saa ekskavaatorit lugeda mootorsõidukiks Liiklusseaduse tähenduses ning sellest tulenevalt ei saa ka menetlusalusele isikule ette heita Liikluseeskirjas ja Liiklusseaduses vastavate normide rikkumist ning isikut Liiklusseaduse alusel süüdi tunnistada. Eeltoodust tulenevalt, on kohus seisukohal, et käesoleval juhul ei ole täidetud süüteokoosseis süüteokoosseisu objektiivsest küljest tulenevalt, mistõttu menetlusaluse isiku Hannes Toombu kaebus tuleb rahuldada ja väärteomenetlus tuleb lõpetada
lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.
p 3 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetluse käesoleva seadustiku §-s 29 sätestatud alustel. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
p 3, 133, 134, 135 rahuldab kohus Hannes Toombu kaebuse, tühistab Ida Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliikluspolitseiniku Heiki Linduse kiirmenetluse otsuse 24.05.2011 nr 10220102709639 Hannes Toombu suhtes ning lõpetab väärteomenetluse
Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Kohtuotsus jõustus
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.