Toimik nr 1-08-7172Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03.oktoobril 2011 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-08-7172 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu juuresolekul, tõlk Inga Kaljus Prokurör Juhtivprokurör Margus Kurm Kaitsja Mart Missik kokkuleppel Kohtuasi Viru Vangla materjalid Sergei Tšervjakovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 03.10.2011 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu Sergei Tšervjakov, isikukood: 37104162234, kannab karistust xxx RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Sergei Tšervjakov talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 26.08.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Tšervjakovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Sergei Tšervjakov on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 03.05.2010 kohtuotsusega KarS § 184 lg 2 p 1,2 ja KarS § 392 lg 2 p 2 järgi kohaldades KarS § 63 lg 1, § 64 lg 1 sätteid mõisteti karistuseks 7 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusest ära kantuks eelvangistuses viibitud ajavahemik 28.11.2007 kuni 02.05.2010, seega kokku 2 aastat 5 kuud ja 4 päeva. Karistuse kandmise algus 28.11.2007 ja lõpp 28.05.2015. Sergei Tšervjakov andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 56). 1
(4)Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 28.08.2011. Kinnipidamisasutusest Sergei Tšervjakovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetut on vangistuse jooksul 1 korral distsiplinaarkorras karistatud. Kinnipeetav on vangistuse jooksul osalenud riigikeele sissejuhataval kursusel ja on toimunud vestlus sotsiaaltöötajaga. Peale vabanemist asub elama aadressil xxx, kus elas ka enne vangistust koos abikaasa ja alaealise lapsega. Isikul on keskharidus ja omandatud kutseid: müügiesindaja, väikeettevõtte töö korraldus, katlakütja- xxx. Tööalaselt on olnud hõivatud- töötanud meremehena, autojuhina, tegelenud ehitustöödega, koos abikaasaga tegelesid ettevõtlusega. Vabanemisel omab garanteeritud töökohta xxx, mis tegeleb riiete müügiga. K-raha andmetel on kinnipeetaval maksmata täitenõudeid 3344 euro ulatuses. Vabanemisfondi on kogunenud 117 eurot. Kinnipeetavat on varem karistatud röövimise eest. Käesoleval ajal vägivaldset käitumist täheldatud ei ole. Kinnipeetav ei teadvusta oma kuritegelikku käitumisega seotud riske, toimepandud kuritegu ei tunnista. Varasemalt on täitnud kriminaalhooldusnõudeid korralikult, suhtub kriminaalhooldusesse positiivselt, peab seda vajalikuks. Vangla toetab Sergei Tšervjakovi vabanemist tingimisi ennetähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav vabanemisel elama oma abikaasa Vxxx Txxx korterisse aadressil xxx. Käesoleval ajal elavad korteris VxxxTsxxxa koos alaealise lapsega. Vxxx Txxx töötab (ja on omanik) xxx ning pere sissetulek on 500 eurot. Kinnipeetav soovib vabanedes samuti tööle asuda xxx. Vabaduses võivad Sergei Tšervjakovi käitumist mõjutada kriminaalkorras karistatud esimese astme kuritegude eest, mis on sooritatud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Sergei Tšervjakov taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsjatoetab ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõistetu abikaasa on lapseootel, pere vajab isa. Sugulased toetavad süüdimõistetut. Süüdimõistetu roll kuriteos ei olnud väga oluline, ta aitas oma venda. Prokuröri hinnangul ei ole süüdimõistetu vabastamine põhjendatud. Isik on 2 korda kriminaalkorras karistatud. Eelmisel korral röövimise eest mille kandmisest ennetähtaegselt vabastati. Viimasel korral juba I astme narkokuriteo eest. Esitatud süüdistusaktide väljavõtetest nähtub, et süüdimõistetu on osalenud 140 kg hašiši ja 4 kg kokaiini käitlemises. Tegemist on 5 episoodiga. Kuriteo asjaolud on sellised, et ärakantud karistusajaga ei ole karistamise eesmärgid täidetud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et Sergei Tšervjakov tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kaks korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab samuti teist korda. Varasemalt on Sergei Tšervjakovi karistatud I astme varavastase kuriteo (röövimise) eest 2
(4)pikaajalise (7 aastase) vangistusega. Isik vabastati 2004 aastal (21.09) ennetähtaegselt vanglast. Katseajal täitis kontrollnõudeid korralikult. Käesoleval ajal kannab karistust I astme raske rahvatervisevastase kuriteo, suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise ja keelatud ning eriluba nõudva kauba ebaseadusliku sisse- ja väljaveo eest. 30.11.2007 kohtumäärusest on näha, et kuritegevuse ajavahemikuks on 2006.a. detsember -2007.a. november ja käideldud narkootlise aine kogused on väga suured 90,57 grammi hašišit ja 30 tabletti, mis sisaldasid kokku 9,53 grammi MDMA-d ja amfetamiini mida üritati toimetada ebaseaduslikult Lätist Eestisse ning 30 kg hašišit mis sihtkohta ei jõudnud, kuna peeti kinni xxx ning veel 6 kg ainet, mis väliste tunnuste poolest sarnaneb hašišile mida püüti toimetada xxx. Esitatud süüdistusakti väljavõttest nähtub, et teine süüdistuse osa puudutas
- aastal toimepandud hašiši ja kokaiini käitlemist – 140 kg ja 4 kg. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused Sergei Tšervjakovi puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel ja majandusliku kasu saamise eesmärgil eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et Sergei Tšervjakovi on 1 korral distsiplinaarkorras karistatud. Karistus on määratud vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele, asuda tööle, mitteallumise eest. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul osalenud riigikeele sissejuhataval kursusel. Sotsiaalabiprogrammides vangistuse jooksul osalenud ei ole. Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument ID-kaart kehtivusega kuni 16.10.
- Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimaliku vabanemist asub süüdimõistetu elama abikaasa Vxxx Txxxjuurde aadressile xxx. Nimetatud korter kuulub Vxxx Txxx ja käesoleval elab seal koos alaealise lapsega. Kriminaalhooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud kinnipeetava abikaasa on elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ja andis selle kohta oma allkirja (isiklik toimik II osa lk 60, kohtu toimik lk 10). Kinnipeetaval on garanteeritud töökoht xxx poolt müügiagendi ametikohale (kohtu toimik lk 13). Kinnipeetava abikaasa Vixxx Txxx töötab (ja on omanik) xxxs ning pere sissetulek on 500 eurot. Kinnipeetava abikaasa on nõus Sergei Tšervjakovi vanglast vabanemisel toetama materiaalselt ja moraalselt. Süüdimõistetu perre sündib väidetavalt veel üks laps (esitatud arstitõend). Arvestades Sergei Tšervjakovi poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid (narkoaine käitlemine, keelatud ning eriluba nõudva kauba ebaseaduslik sisse-ja välavedu, mille ajavahemik on 2006.a. detsember -2007.a. november, käideldud narkoainete kogused on muljetavaldavad), korduvaid karistusi (esimene karistus röövimine, teine juba narkokuritegu, mõlemad rasked I astme kuriteod), tema käitumist vangistuses (distsiplinaarkaristus tööst keeldumise eest), on kohus seisukohal, et Sergei Tšervjakovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Teda oli juba ühel korral 2004 aastal ennetähtaegselt vabastatud, kuid pärast katseaja lõppemist jätkas
- Astme süütegude toimepanemist ning kuritegelikku elu pannes toime uue raske narkokuriteo. Isik oli kriminaalhoolduse all, läbis katseaja laitmatult ja peale seda paneb toime uue esimese astme kuriteo. Viimane asjaolu näitab, et kriminaalhooldus ei süüdismõistetule enam asjaoluks, mis aitab isiku resotsiaaliseerimist ja mille kaudu maandatakse uute kuritegude toimepanemise riski Süüdimõistetu varasem kuritegelik käitumine kaalub üle tema võimalused vabaduses (elu- ja töökoha omamine ja lähedaste toetus). Kohus rõhutab, et KarS § 76 lg 3 kohaselt ennetähtaegsel vabastamisel hindab kohus eeskätt isiku toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus leiab, et toimepandud kuriteo asjaolud on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui elu-, töökoha omamine ja abikaasa toatus ja abikaasa seisund (lapseootel). Ka varem oli süüdimõistetul perekonna toetus, samuti kindel elukoht ja alaealine laps, kuid see ei takistanud Sergei Tšervjakovil uut kuritegu toime panna. Kohtul ei ole 3
(4)veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 28.05.2015, ärakandmiseks on veel üle 3 aasta ja 7 kuu, mis on väga pikk aeg. Süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Ei saa jätta tähelepanuta, et antud juhul on tegemist raskes grupilises narkokuriteos osalemisega, mis eeldab grupi liikmete sügavamat pühendumist kuritegelikule elule ja sidepidamist. Sellest lähtuvalt leiab kohtunik, et süüdimõistetu puhul on uue kuriteo toimepanemise risk on üsna suur. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Sergei Tšervjakovi temale Harju Maakohtu 03.05.2010 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu Tartu Ringkonnakohtu 03.11.2011. määrusega RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: 1. Jätta Viru Maakohtu 3. oktoobri 2011 määrus sisuliselt muutmata, kuid täiendada seda järgmiselt: 1.1 KrMS § 426 lg 2 alusel määrata Sergei Tšervjakovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse uuesti arutamise tähtajaks 6 kuud. 2. Süüdimõistetu Sergei Tšervjakovi kaitsja vandeadvokaat Mart Missiku määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Ärakiri õige Liivi Õun Kohtumäärus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 19.11.2011 Nooremreferent Liivi Õun 4
(4)