24

Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 11.10.2011 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-08-10973 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kaitsja Monica MERISTO Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid Jevgeni TATARNIKOVI elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Jevgeni TATARNIKOV sünd. 27.03.1981, isikukood 38103270315, kodakondsuseta, keskharidus, rahvuselt venelane, elukoht xxx Karistuse kandmise algus14.03.2008 ja lõpp 26.09.2014 Jätta Jevgeni TATARNIKOV elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 20.06.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Jevgeni Tatarnikovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Jevgeni Tatarnikov on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 07.11.2008 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.2 p.2 järgi ja karistatud KarS §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 6 aastat 6 kuud 13 päeva alates 14.03.

1. 1 Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolm korda, reaalset vangistust kannab teist korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Kinnipeetav õpib 12-ndas klassis ja sooritas eesti keele B1 taseme eksami. Vangistuses toetab kinnipeetavat materiaalselt ema. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi summas 1704 eurot. Kinnipeetava suhted emaga on head, endine elukaaslane ja poeg elavad Inglismaal, suheldakse telefoni teel väga harva. Kinnipeetaval on oma vanusele, kultuuritaustale ja elutingimustele vastavad sotsiaalsed oskused, ta tunnistab probleeme ja näeb enda osa nende tekkimises. Probleemide lahendamisel otsib kinnipeetav pigem kiireid tulemusi ja kasu. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning korduvalt viibinud kinnipidamisasutuses. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust kuriteo eest, mis oli toime pandud katseajal. Kinnipeetav on ühel korral viibinud kriminaalhooldusel, kui ta oli vabastatud vangistusest tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega. Probleemid elektroonilise valve täitmisega kinnipeetaval puudusid, kuid katseajal pani ta toime uue kuriteo. Kinnipeetaval on lähedastest isikutest ema ja noorem vend, abielust 8-aastane poeg. Kinnipeetava ema sõnade kohaselt on pereliikmete vahel suhted head ja toetavad, sugulased on valmis kinnipeetavat toetama. Kinnipeetava korduvkaristatus viitab väljakujunenud kriminogeensele käitumismustrile ja elustiilile. Tema tutvusringkond koosneb erinevatest isikutest. Kuna eelmine kuritegu oli sooritatud grupis, saab järeldada, et kinnipeetava tutvusringkonnas on isikud, kellel on kriminaalne taust ja negatiivne mõju. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama ema juurde. Tegemist on 3-toalise kõigi mugavustega emale kuuluva korteriga, kus elavad kinnipeetava ema ja noorem vend. Ema on kirjaliku nõusoleku andnud, korter vastab elektroonilise järelevalve seadme kohaldamise tingimustele. Kinnipeetaval puudub kindel eriala, kuid vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik katseajaga asuda tööle xxx autojuhina. Maakohtu istung Kinnipeetav Jevgeni Tatarnikov taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja seletas, et on vangistuse ajal palju mõelnud. Prokuröri abi Sergei Travnikov ei nõustunud maakohtu istungil kinnipeetava vabastamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja Monica Meristo leidis maakohtu istungil, et kinnipeetavale võiks anda võimaluse tõestada, et suudab elada korralikult. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. 2 Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolm korda, reaalset vangistust kannab teist korda. Asja materjalide kohaselt mõisteti kinnipeetav Tallinna Linnakohtu 12.12.2005 otsusega süüdi ja karistati vangistusega 4 aastat. Harju Maakohtu 22.06.2007 määrusega vabastati kinnipeetav vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Vastavalt Harju Maakohtu 07.11.2008 otsusele pani ta uued kuriteod toime 14.03.2008, s.o. 10 kuu möödumisel vabanemisest ja kehtival katseajal. Eeltoodu alusel ei ole kinnipeetav ilmselgelt isikuks, kes on varasematest karistustest enda jaoks järeldusi teinud ning orienteeritud õiguskuulekale elule. Eelviidatud Tallinna Linnakohtu 12.12.2005 otsusega mõisteti kinnipeetav muuhulgas süüdi KarS §183 lg.2 p.1 järgi. Harju Maakohtu 07.11.2008 otsusega, mille eest kinnipeetav kannab karistust käesoleval ajal, mõisteti ta süüdi juba KarS §184 lg.2 p.2 järgi. Seega on tegemist samaliigiliste kuritegude jätkuva toimepanemisega, samas on dünaamika muutunud raskemaks. Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal ei ole põhjendatud ja on ennatlik. Maakohus leiab, et isegi elektroonilise valvega seotud piirangud ei ole antud kinnipeetava puhul piisavad, tagamaks kinnipeetava seaduskuuleka käitumise ja takistamaks uute kuritegude toimepanemist. Kindla elukoha ja garanteeritud töökoha olemasolu peab maakohus antud asjas positiivseteks, kuid leiab, et vaid neil alustel ei ole kinnipeetava vabastamine põhjendatud. Nagu nähtub viimasest kohtuotsusest, on nimetatud asjaolud olnud tal olemas ka viimasel süüdimõistmisel. Seega ei takista elu- ja töökoha omamine uute kuritegude toimepanemist. Distsiplinaarkaristuse osas ei nõustu maakohus prokuröri abi seisukohaga, et antud kinnipeetaval on kehtiv karistus. Nagu nähtub Tartu Halduskohtu 26.05.2011 otsusest, on Viru Vangla iseloomustuses viidatud distsiplinaarkaristus kohtuotsusega tühistatud. Kaitsja seletuste kohaselt on asi Tartu Ringkonnakohtu menetluses. Seega ei arvesta maakohus antud asja läbivaatamisel kinnipeetava distsiplinaarkaristust kui kehtivat. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
2. Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Liivi Õun Kohtumäärus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 22.11.2011 Nooremreferent Liivi Õun 3