(5)4-11-980 p 1 ja § 132 p 3 palub kaebaja tühistada kohtuvälise menetleja otsus ning lõpetada väärteomenetlus. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Keskkonnainspektsiooni Lääne regiooni peainspektor – nõuniku kt Aavo Sempelson oma 25.03.2011.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja T. Ild`i kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebusega ja seda järgnevatel põhjustel. Väärteoasjas pannakse T. Ild`ile süüks, et 18.10.2010.a vedas Pärnu linnas veoautoga Volvo (r/n 612 AZO) metsamaterjali ja metsamaterjali veol ei olnud tal kaasas metsamaterjali omaniku antud metsamaterjali kogust ja kuuluvust tõendavat veoselehte. Metsamaterjali veol vedajal metsamaterjali veoselehe omamise nõue tuleneb MS § 37 lõikest

1. Nimetatud sätte kohaselt peab metsamaterjali vedajal metsamaterjali veol kaasas olema metsamaterjali omaniku antud metsamaterjali kogust ja kuuluvust tõendav veoseleht. Väärteoasjas on tõendatud, et T. lld ei olnud metsamaterjali omanik, seega pidi temal kui metsamaterjali vedajal igakordsel metsamaterjali veol kaasas olema metsamaterjali veoseleht, mille saab ta metsamaterjali omanikult mitte ei vormista seda ise. MS § 37 lõike 10 kohaselt peab metsamaterjali vedajal metsamaterjali veol kaasas olema metsamaterjali omaniku antud metsamaterjali kogust ja kuuluvust tõendav veoseleht. Metsamaterjali veoselehe metsamaterjali vedamisel saab kaasa võtta ainult metsamaterjali veo teostaja. Kui metsamaterjali omanik ei ole vedajale metsamaterjali kogust ja kuuluvust tõendavat veoselehte andnud ei saa metsamaterjali vedaja metsamaterjali vedu teha ja ta peab metsamaterjali veost loobuma. Samuti peab metsamaterjali veoseleht kaasas olema kogu metsamaterjali veo teekonnal, et metsamaterjali vedaja saaks tõendada veetava metsamaterjali kogust ja kuuluvust. Seega metsamaterjali vedamise ilma materjali veoseleheta sai põhjustada ainult T. Ild ise. Metsamaterjal on kindlasti käsitletav loodussaadusena. MS § 37 lg 10, mille kohaselt peab metsamaterjali vedajal metsamaterjali veol kaasas olema metsamaterjali omaniku antud metsamaterjali kogust ja kuuluvust tõendav veoseleht, tuleb käsitleda kui loodussaaduse veo nõuet. Loodussaaduste veo nõuete rikkumine on kirjeldatud väärteona KarS §
2. 18.10.2010.a toimunud metsamaterjali veol rikkus T. Ild MS § 37 lg 10 nõuet, millega pani toime KarS § 362 lg 1 kohase väärteo. Juhindudes eeltoodust ning

(5)4-11-980 menetlusalust isikut süüstavaid kui ka õigustavaid tõendeid (3-1-1-4-07). Kohtuvälise menetleja 25.02.2011.a otsusega on kaebajale kohaldatud rahatrahv summas 100 trahviühikut, so 400 eurot selle eest, et kaebaja T. Ild vedas 25.01.2011.a Pärnu linnas, Paide maanteel veoautoga metsamaterjali, kuid tal ei olnud metsamaterjali veol kaasas metsamaterjali omaniku antud metsamaterjali kogust ja kuuluvust tõendavat metsamaterjali veoselehte ega metsamaterjali valdamise seaduslikkust tõendavat dokumenti, millega T. Ild rikkus MS § 37 lg 10 nõudeid. MS § 37 lg 10 kohaselt peab metsamaterjali vedajal metsamaterjali veol kaasas olema metsaomaniku antud metsamaterjali kogust ja kuuluvust tõendav veoseleht. Veoseleht pole kohustuslik, kui vedu teostab metsamaterjali omanik ise ja tal on kaasas metsamaterjali valdamise seaduslikkust tõendavad dokumendid. Asja kohtulikul uurimisel leidis kinnitamist, et kaebaja vedas 18.10.2010.a veoautoga Volvo metsamaterjalina küttepuid, milline oli toodud R. Olev`ile kuuluvalt kinnistult Viljandi maakonnas. Pärnus Paide maanteel toimunud kinnipidamisel Keskkonnainspektsiooni töötajate poolt, ei olnud kaebajal neile veoselehte esitada. Kaebaja ütluste kohaselt olevat ta veoselehe unustanud teise veokisse, kuna vahepeal, teel tellija juurde, oli ta laadinud koorma ühest veokist teise. Veoki kinnipidamise juures viibinud Keskkonnainspektsiooni töötaja Urmas Isand`a ütluste kohaselt oli veose koormaks puidu ümarmaterjal, mille kohta selle kogust ja kuuluvust tõendavat veoselehte veoki juht, so kaebaja ei esitanud. Samuti ei esitanud ta kinnipidamisel enda isikut tõendavaid dokumente ning lahkus omavoliliselt sündmuskohalt. Sama kinnitas sündmuskohal viibinud kohtuväline menetleja J. Kekkonen. Väärteotoimikus olevast sündmuskoha vaatlusprotokollist ning sellele lisatud fotodest nähtub, et 18.10.2010.a Pärnu – Paide maanteel kinni peetud veoauto Volvo (r/n 612 AZO) veoseks oli metsamaterjal (t.l. 5-7). Seega on leidnud tõendamist, et kaebaja vedas 18.10.2010.a veoautoga metsamaterjali. Tunnistajate R. Olev`i ja M. Olev`i ütluste kohaselt pärines metsamaterjal Viljandi maakonnas asuvalt kinnistult, milline kuulub R. Olev`ile. Metsamaterjali veo tellis ja leppis kokku M. Olev. Eeltoodust järeldub, et T. Ild oli metsamaterjali vedajaks, kellel puudus vedamisel MS § 37 lg 10 kohaselt nõutav veoseleht, mille esitamise kohustusest vabaneb üksnes metsamaterjali omanik, kuid ka seda juhul, kui tal on kontrollijatele esitada metsamaterjali seaduslikkust tõendavad dokumendid. Kuna kaebaja ei olnud veoseks olnud metsamaterjali omanikuks, siis oli tema puhul veoselehe kaasaskandmine kogu metsamaterjali veo teekonna jooksul ja selle esitamine kohustuslik. Kohus ei pidanud põhjendatuks kaebaja vastuväiteid, mille kohaselt olevat talle nõuetekohane veoseleht väljastatud, kuid ta oli selle unustanud teise veokisse. Asja kohtulikul uurimisel ei kinnitanud metsamaterjali omanik R. Olev seda, et ta oleks kaebajale veoselehe väljastanud. Samuti ei teadnud ta ka seda, kas kaebajale keegi üldse veoselehe väljastas. Kuivõrd väärteomenetluse ega ka kohtumenetluse käigus ei ole kaebaja poolt antud veose kohta koostatud veoselehte esitatud, peab kohus tema poolt antud ütlusi veoselehe olemasolu ja teise veokisse jätmise kohta paljasõnalisteks. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, mille kohaselt on metsamaterjal loodussaadus. Seega on kaebaja metsamaterjali ehk loodussaaduse veo nõudeid rikkunud. Eeltoodud tegevusega on täidetud KarS § 362 lg 1 ettenähtud objektiivne koosseis. Subjektiivsest küljest on kaebaja tegevus käsitletav teo toimepanemisena otsese tahtlusega KarS § 16 lg 2 kohaselt, kuivõrd vedades metsamaterjali, oli kaebaja teadlik, et ta teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu, so veab veost ilma saateleheta ning tahtis seda. Kuivõrd menetlusalune isik on KarS § 362 lg 1 sätestatud väärteo toime pannud, siis ei esine väärteoasjas

(5)4-11-980 menetlusnormi rikkumisi, mis oleksid väärteolahendi tühistamise aluseks. KarS 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse kohaldamisel tuleb kohtuvälisel menetlejal arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtu hinnangul on kaebaja pannud toime tahtliku väärteo, mille puhul ei ole tuvastatud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Kaebaja ei ole väärteomenetluse käigus enda rikkumist tunnistanud vaid on püüdnud enda käitumist õigustada. Samuti on tuvastatud, et pärast Keskkonnaameti töötajate poolt kinnipidamist käitus ta nende suhtes üleolevalt, jättes neile esitamata enda isikut tõendavaid dokumente, samuti lahkus ta omavoliliselt sündmuskohalt. Kuna kaebaja puhul on tegemist isikuga, kes on veokijuhina ka varem sarnaseid vedusid teinud, ei pea kohus tõenäoliseks, et kaebaja ei olnud teadlik metsamaterjali veo nõuetest ning korrast. Nimetatud asjaolud kinnitavad, et kaebaja süüline käitumine väärteo toimepanemisel oli märkimisväärne. Arvestades rikkumise laadi ja iseloomu ning vältimaks uute taoliste õiguserikkumiste toimepanemist, ei pea kohus võimalikuks kaebajale kohaldatud rahatrahvi vähendamist. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes