järgi RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Aleksei Kivatšitski
järgi ning mõista karistuseks rahaline karistus 70 päevamäära (päevamäära suurus 14,70 eurot), s.o 1029 (üks tuhat kakskümmend üheksa) eurot. Kohaldades
sätteid jätta mõistetav karistus täitmisele pööramata, kui Aleksei Kivatšitski ei pane 3 (kolme) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast.
lg 1 p 1 alusel võtta Aleksei Kivatšitskilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on Aleksei Kivatšitski kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. Aleksei Kivatšitski suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista Aleksei Kivatšitskilt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 417.03 eurot - tasu õigusabi osutamise eest kohtueelsel uurimisel – 38.35 eurot - ekspertiisitasu joobeseisundi tuvastamise eest – 26.00 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul igakuiste maksetena käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „Aleksei Kivatšitski 1 – 11 – 10703, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU Aleksei Kivatšitskit süüdistatakse selles, et tema juhtis 04.09.2011.a. kella 20:11 ajal Harjumaal, Keila linnas, Tallinna mnt 14 juures suunaga Paldiski mnt poole mootorsõidukit Renault Laguna registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (etanoolisisaldus veres 2,34 +/- 0,06mg/g). Sellise käitumisega rikkus Aleksei Kivatšitski Liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on käesoleva seaduse tähenduses alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega pani Aleksei Kivatšitski toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o.
2 Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör kohtus süüdistatav Aleksei Kivatšitskile
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks rahalist karistust 70 päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks 14,70 eurot, s.o. 1029 eurot.
lg 1 ja 3 mitte pöörata mõistetavat karistust täielikult täitmisele, kui Aleksei Kivatšitski ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
lg 1 p 1 alusel kohaldada Aleksei Kivatšitskile lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 (üheks) kuuks. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Aleksei Kivatšitski nõustus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud kokkuleppega, prokuröri abi taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava Aleksei Kivatšitski selgituse ja prokuröri abi arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav Aleksei Kivatšitski on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb Aleksei Kivatšitski temale esitatud süüdistuses
Taotletud karistus vastab Aleksei Kivatšitski süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9 kohaselt on menetluskulu ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu, määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Aleksei Kivatšitskil esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et Aleksei Kivatšitskilt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1 – 10 – 3472; 1 – 10 – 16328 ja 1 – 10 – 15032. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t. määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul. Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 3, 4, 9; 248 lg 1 p 5; 249; 311; 313. Aulike Salo Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.