Isikut võidi eelnevalt kontrollida indikaatorvahendiga, mistõttu võis esimene näit olla 0,15 promilli, kuid tõenduslikuks saab lugeda tõendusliku alkomeetri näidu, mis antud juhul oli 0,20 mg/l. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et arvestades LS § 224 lg-s sätestatud rahatrahvi maksimummäära, so 100 trahviühikut e 400 eurot, siis ei ole kaebuse esitajat karistatud karmilt ning karistuse määramisel on arvestatud asjaoluga, et tegu on toime pandud ettevaatamatusest. 2 Ärakiri 4-11-3540 Kohtuvälisele menetlejale ei ole teada, kas Maanteeametil tõenduslikke alkomeetreid oli, kuid teadaolevalt kasutati Airport Jam üritusel indikaatorvahendeid ning politseile ei ole teada, kas antud juhul oli tegemist pädevate mõõtjatega. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kui politseiametnik ütles, et tal on ükskõik mida Maanteeamet teeb, siis ta nii väga ei eksigi, kuna Maanteeamet oli üritusel korraldaja kutsel, kuid politsei täitis politseioperatsiooni ülesannet. Kindlasti ei olnud Maanteeameti ja politsei vahemaa teineteisest 50 m, nagu kaebuse esitaja kaebuses välja on toonud. Seega Maanteeamet ja politsei tegutsesid nimetatud ürituse raames eraldiseisvalt ning mingit omavahelist kokkulepet ei olnud. Kohtuväline menetleja ei vaidle vastu tunnistajate ülekuulamisele, kuid samas märgib, et eeltoodud tunnistajate ütlused ei saa ümber lükata fakti, et kaebuse esitaja juhtis mootorsõidukit alkoholipiirmäära ületavas seisundis. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et rikkumine on tõendamist leidnud ja jääb väärteoasjas tehtud otsuse juurde; peab põhjendatuks karistust, mis tuleneb seadusest ja vastab rikkumise raskusele ning tühistamiseks põhjust ei ole. VTMS § 120 lg 1 alusel palub kohtuväline menetleja lahendada kaebus kirjalikus menetluses. Kohtuistungist soovib osa võtta, kui asi ei leia lahendamist kirjalikus menetluses. Tunnistajate ülekuulamise vajadus selgub sellisel juhul istungi käigus. Kohus edastas politsei sisukoha kaebuse esitajale ja J.Astafjev teatas kohtule, et on nõus kaebuse arutamisega kirjalikus menetluses. KOHTU SEISUKOHT Vastavalt väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 120 lg-le 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leiab, et asja saab lahendada kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoasja toimikus (edaspidi VTT) tl 6 väärteoprotokolli kohaselt on J. Astafjev'i poolt toime pandud rikkumise kirjeldus alljärgnev: 07.08.2011. a kell 13:23 Kiltsi lennuväljal Ridala vallas Lääne maakonnas juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,20 mg/l. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõdetud mõõteseadmega ARAGER ALCOTEST, taatlustunnistus TTRC-11-0007. Karistusseadustiku (edaspidi
) § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
lg 1 kohaselt on süüteokoosseis käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus menetlusalune isik LS § 69 lg-t 5 ning väärtegu kvalifitseeriti LS § 224 lg 1 järgi. LS § 69 lg 5 sätestab, et mootorsõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. LS § 224 lg 1 näeb väärteona ette mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligramm. Väärteotoimikusse on kohtuvälise menetleja kogunud järgnevad tõendid. 3 Ärakiri 4-11-3540 Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll VTT tl 4, mille kohaselt on 07.08.2011 kell 13.28 Lääne maakonnas Ridala vallas Kiltsi lennuväljal liikluspolitseinik K. Lukk joobeseisundi tuvastamisele allutanud J. Astafjev'i, kasutades tõenduslikku alkomeetrit Alcotest 7100, taatlustunnistuse numbriga TTRC-11/00007, mille lugem oli 0,25 mg/l, laiendmääramatus +/-0,05 mg/l ja mõõtetulemus 0,20 mg/l. Samad tulemused nähtuvad ka väljatrükist. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll ja väljatrükk on J. Astafjev'i poolt allkirjastatud. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis VTT tl 5 on J. Astafjev 07.08.
lg 2 kohaselt on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Kohus leiab, et tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli, väljatrükiga ja J.Astafjev ütlustega on tõendamist leidnud, et J.Astafjev väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas juhtis mootorsõidukit, kui tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,20 mg/l kohta. Seega täitis J.Astafjev oma tegevusega LS § 224 lg 1 sätestatud väärteo objektiivse teokoosseisu.
lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused tahtlus või ettevaatamatus.
Kohtuväline menetleja on nii väärteootsuses kui ka 16.09.2011.a Pärnu Maakohtule esitatud seisukohas leidnud, et väärtegu on toime pandud ettevaatamatusest.
Sama §-i lg 2 kohaselt isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida.
lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kohus leiab, et käesoleva väärteo asjaoludest tulenevalt saab analüüsida vaid teo toime panemist hooletusest. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt kaebuse esitaja ei teadnud süüteokoosseisule vastava asjaolu – joobe esinemist. Pigem vastupidi – kaebuse esitaja oli korduvalt kasutanud üritusel olnud Maanteeameti poolt pakutavat teenust, so joobeseisundi tuvastamist indikaatorvahendi abil ja sai sealt kahel korral kinnituse, et väljahingatavas õhus on temal alkoholi näit 0,
lg 3 lause teine pool sätestab, et hooletusega on tegu olukorras, kus isik oleks tähelepanelikuma ja kohusetundlikuma suhtumise korral pidanud süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist pidanud ette nägema. Kohus leiab, et kaebuse esitaja on teinud enda seisundi tuvastamiseks kõik endast sõltuva, et tuvastada, kas tal esineb alkohoolne joove või mitte. Kaebuse esitaja on menetlusaluse isiku protokollis märkinud, et 40 minutit enne rooli istumist puhus ta Maanteeameti alkomeetrisse kaks korda, mille näiduks oli 0,00 promilli. Veel 1,5 tundi enne seda oli isik seal sama Maanteeameti telgis kontrollinud enda joobeastet ja näiduks oli 0,09 promilli. Kohtuväline menetleja on väärteootsuses märkinud, et Maanteeamet kasutas üritusel alkoholisisalduse kontrollimiseks juhi väljahingatavas õhus indikaatorvahendeid, mitte alkomeetreid ning politsei ei vastuta Maanteeameti indikaatorvahendite korrasoleku eest. Samas on kaebuse esitaja ka kaebuses välja toonud, et Maanteeameti telgis ei olnud ega antud mingisugust infot, et tegemist on indikaatorvahendiga, mille tulemusega ei ole tegelikkuses midagi peale hakata. Kohus leiab sellises olukorras, kus J. Astafjev menetlusaluse isikuna on teinud kõik endast oleneva, et välja selgitada süüteokooseisule vastava asjaolu puudumine, siis tähelepanelikumat või kohusetundlikumat suhtumist isiku poolt antud olukorras on raske nõuda. Kui isik oleks olnud teadlik asjaolust, et Maanteeameti poolt kasutatav indikaatorvahendi näit ei pruugi kattuda politsei poolt kasutatavate alkomeetrite näiduga, oleks veel võimalik rääkida, et tähelepanelikuma ja kohusetundlikuma suhtumise korral oleks ta saanud veel midagi teha tuvastamaks enda joovet/mittejoovet. Käesolevas olukorras on isik käitunud tähelepanelikult ja kohusetundlikult, enne rooli asumist korduvalt kontrollides oma joobe olemasolu/mitteolemasolu. Maanteeameti puhul on tegemist riikliku institutsiooniga ja isikult ei saa antud olukorras oodata, et ta seaks kahtluse alla riikliku institutsiooni poolt antud vastuse. Maanteeameti kodulehel on kirjas, et Maanteeamet on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus. Sealsamas on Maanteeameti ühe põhiülesandena loetletud ka liiklusohutuse suurendamine. Kohus leiab, et kui Maanteeamet osaleb avalikul üritusel ja loob seal tingimused, et isikud saavad oma joobeseisundit kontrollida, siis lähtuvalt sellest, et tegemist on riikliku asutusega, kes tegutseb oma põhiülesande raames, peab kodanik saama seda ametiasutust usaldada. Mida J.Astafjev ka tegi. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et antud väärteoasjas puudub süüteokoosseisu subjektiivne tunnus, mistõttu J.Astafjev tegu ei vasta süüteokoosseisule. Lähtudes eeltoodust tuleb tühistada Lääne Prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna 31.08.2011. a otsus väärteoasjas nr 2570,11,002973 ja lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel Jevgeni Astafjevi suhtes väärteomenetlus LS § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.