1-11-12455/2

Toimik nr 1-11-12455 KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtunik Taotlus RESOLUTSIOON Viru Maakohus 15.novembril 2011 a. Jõhvi kohtumajas 1-11-12455 Inna Kirsipuu kirjalikus menetluses Kohtla-Järve Linnavalitsuse alaealiste komisjoni taotlus alaealise A. K.i (i.k. xxx, elukoht xxx) kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamiseks Juhindudes AMVS § 1 lg.2, § 3, § 4, § 6 lg 2, KrMS § 406 lg 3 p 4, SHS § 8 p 2, § 112 lg 1 p 3, Haridusministri 28.08.1998.a. määrus nr 14 „Alaealiste kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamise kord“ Jätta Kohtla-Järve Linnavalitsuse alaealiste komisjoni taotlus rahuldamata. Keelduda loa andmisest alaealise A. K.i paigutamiseks Tapa Erikooli. Määruse ärakiri edastada Kohtla-Järve Linnavalitsuse alaealiste komisjonile. Edasikaebamise kord Kooskõlas Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 407 võib alaealiste komisjon või alaealise seaduslik esindaja esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse. Vastavalt KrMS § 387 lg. 2 võib määrusele esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtu kõrgemalseisvale kohtule vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtu kaudu. Tuvastatud asjaolud Kohtla-Järve Linnavalitsuse alaealiste komisjon esitas kohtule taotluse loa andmisek alaealise A. K.i kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamiseks üheks õppeaastaks. Toimiku materjalide nähtub, et Kohtla-Järve Linnavalitsuse alaealiste komisjoni istungil 29.09.2011 arutati esimest korda A. K.i poolt õigusrikkumiste toimepanemist (istungi protokoll nr 13-4.1/11/8 lk 10-12). 1 Kohtla-Järve Linnavalitsuse alaealiste komisjoni otsusega nr 13-4.1/11/8-15, 29.09.2011 (lk 7-9) otsustati kohaldada A. K.ile mõjutusvahendina kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli- Tapa Erikooli suunamist üheks õppeaastaks. Kohtu seisukoht Kohus, vaadanud läbi esitatud taotluse ja sellele lisatud dokumendid, asub seisukohale, et alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamine ei ole õiguspärane. Alaealise mõjutusvahendite seaduse (AMVS) § 3 lg 2 p 5 ja § 6 lg 2 kohaselt on alaealise paigutamine kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli võimalik üksnes alaealise poolt AMVS § 1 lg 2 sätestatud teo toimepanemise korral tingimustes, kus selle eest on kohaldatud AMVS § 3 sätestatud mõjutusvahendit ja selle mõjutusvahendi kohaldamine ei ole andnud tulemust ning alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamine oleks vajalik tema kasvatusliku järelevalve huvides. Taotlusele lisatud materjalidest nähtub, et alaealine on toime pannud süüteokoosseisule vastava õigusvastase teo, mis võiks formaalselt olla aluseks tema kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamiseks, samas on tingimuseks, et selle eest on kohaldatud AMVS § 3 sätestatud mõjutusvahendit ja selle mõjutusvahendi kohaldamine ei ole andnud tulemust ning alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamine oleks vajalik tema kasvatusliku järelevalve huvides. Alaealiste komisjoni taotlusest ei ilmne, kas ja milliseid seadusesättele kohaseid mõjutusvahendeid oleks üldse eelnevalt kohaldatud. Kohus on seisukohal, et mitte igasugune alaealise poolt süüteo toimepanemise ja selle eest mõjutusvahendi kohaldamise tulemuseta jätmise fakt ei saa olla piisavaks aluseks alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamiseks. Lisaks sellele peab AMVS § 6 lg 2 kohaselt alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamine olema vajalik alaealise kasvatuslikuks järelevalveks, mitte ainult karistuseks õigusrikkumiste eest. Kohtu käsutuses olev xxx direktori I. P. iseloomustus (lk 13) alaealise kohta näitab, et alaealine õpib nimetatud koolis alates 1.09.2011, tema vaimne areng on keskmine ja üldine õppeedukus on „3“, õppevõimed on olemas, kuid puudub õppimishuvi. Samas leitakse, et poiss on lõbus, seltskondlik, avatud, lihtne. Alaealine elab täisperekonnas, tal on kasuisa, noorem õde ja vanem õde. Alaealise suhtes mõjutusvahendi kohaldamisel tuleb lisaks alaealise poolt edasiste õigusrikkumiste ärahoidmise eesmärgile arvestada ka alaealise resotsialiseerumise eesmärki, millest tulenevalt peab tema suhtes kohaldatav mõjutusvahend olema ühest küljest piisav mõjutamaks teda ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reeglistiku järgmisele ning teisest küljest olema nimetatud eesmärgi saavutamist võimaldavate mõjutusvahendite hulgast alaealise suhtes kõige vähem koormavam. Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamine piirab AMVS-s sätestatud mõjutusvahenditest alaealise põhiõigusi kõige ulatuslikumalt ja intensiivsemalt, millest tulenevalt peab nimetatud äärmusliku mõjutusvahendi kohaldamine olema eriti hoolikalt kaalutud ja piisavalt põhjendatud. Muuhulgas peab alaealise erikooli suunamiseks olema eelnevalt ammendunud Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 112 lg 1 p 3 sätestatud rehabilitatsiooniteenuse võimalused, mille korraldamise kohustus lasub SHS § 8 p 2 kohaselt kohalikul omavalitsusüksusel. Tõsiasi, et 2 lapse vanemad ei saa iseenda ja oma laste elu korraldamisega hakkama, ei ole kohtule siduv saatmaks alaealist erikooli. Juhindudes eeltoodust ja KrMS § 406 lg 3 p 4 jätab kohus Kohtla-Järve Linnavalitsuse alaealiste komisjoni taotluse alaealise A. K.i paigutamiseks Tapa Erikooli rahuldamata. Inna Kirsipuu Kohtunik 3