1-10-7179/31

(06231604896)Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Meelika Aava ja Malle Preimer Kohtuistungi sekretär Kea Lemming Tõlk Irina Leetberg Kohtuistungi toimumise aeg ja koht

1. september 2011, Tallinn, avalik kohtuistung Apelleeritud kohtuotsus Anastassia Lavrentjeva süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 2 järgi Harju Maakohtu
2. mai 2011 otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Ringkonnaprokurör Vallo Kariler Prokurör Vallo Kariler Kriminaalasi Kaitsja Anastassia Lavrentjeva, ik: 48110080213, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidusega, elukoht xxxxxx xxx x-xxx, xxxxxxx, töökoht xx xxxxx xxxx, varem karistamata. Vandeadvokaat Raul Palmaru Kannatanu esindaja Meelis Pirn Süüdistatav RESOLUTSIOON
3. Harju Maakohtu
4. mai 2011 otsus Anastassia Lavrentjeva suhtes jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
5. Hüvitada riigieelarvest Anastassia Lavrentjevale kaitsja poolt apellatsioonimenetluses kaitse teostamise eest makstud tasu 800 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks
6. oktoobril 2011 kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates 1 kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik
7. Harju Maakohtu
8. mai 2011 otsusega üldmenetluses mõisteti A. Lavrentjeva süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 2 järgi õigeks. OÜ Role tsiviilhagi summas 2 123 875 krooni jättis kohus KrMS § 310 lg 2 alusel läbi vaatamata. Menetluskulud jäeti riigi kanda.
9. A. Lavrentjevat süüdistati KarS § 201 lg 2 p 2 järgi selles, et tema, töötades 01.10.2004 sõlmitud töölepingu alusel OÜ-s Role, ajavahemikul 01.10.2004 - 31.10.2005 sekretäri ametikohal ja 01.11.2005 sõlmitud töölepingu tingimuste muutmise lepingu kohaselt ajavahemikul 01.11.2005 21.09.2006 raamatupidaja-kassapidaja ametikohal, kellega oli 01.11.2005 samuti sõlmitud täieliku individuaalse varalise vastutuse leping, võttis ajavahemikul 2005 juuni kuni 18.09.2006 OÜ Role klientidelt vastu sularaha individuaalse toitumise programmi teenuse eest, kuid jättis vastuvõetud summadest osaliselt rahasummad kassaraamatust läbi kandmata ja inkassaatorile üle andmata, omamata selleks tööandja nõusolekut, omastas seejärel need rahasummad. A. Lavrentjeva tööülesanneteks olid alates sekretärina tööle asumisest sularaha vastuvõtmine klientidelt, klientide abistamine kaardimaksete tegemisel, klientidele arvete väljastamine ja haiglale saatelehtede koostamine ning alates 01.11.2005 Raamatupidaja-kassapidaja ametijuhendi p 2.1 kohaselt raamatupidamislike toimingute sooritamine; p 2.
10. kohaselt kõigi kassa ja panga sularaha väljamaksete ja sissemaksete teostamine ning kassaraamatu sularahaliikumise arvestuse pidamine; p 2.
11. kohaselt müügiarvete koostamine ja esitamine ning OÜ-le Role esitatud arvete tähtaegne tasumine; p 2.4 kohaselt põhivahendite, väheväärtusliku kuluinventari ja kulumaterjali ning varude arvestus; p 2.
12. kohaselt arvlemine ostjate ja tellijatega; p 2.
13. kohaselt algdokumentide olemasolu ja õiguse kontroll ning arvutisse sisestamine; p 2.
14. kohaselt raamatupidamisaruannete ja statistiliste aruannete tähtajaline esitamine. A. Lavrentjeva igapäevasteks tööülesanneteks OÜ-s Role olid sularahaga arveldamised ja tema täitis ka ainuisikuliselt laekunud sularaha kohta kassaraamatut, võttis klientidelt vastu sularaha OÜ Role poolt osutatava individuaalse toitumise programmi teenuse eest, väljastades selle kohta arve kahes eksemplaris sularaha vastuvõtmise kohta ja oli kohustatud kandma laekunud sularaha summad kassaraamatusse ning andma regulaarselt, reeglina kord nädalas sularaha üle inkassaatorile AS-ile Sularahakeskus, mille vahendusel toimetati sularaha kogused panka OÜ Role arvelduskontole. Samas jättis A. Lavrentjeva ajavahemikul alates 2005 juuni algusest kuni 18.09.2006 osad klientidelt laekunud rahasummad kassaraamatusse märkimata, kõrvaldas raamatupidamisdokumentide hulgast ka selles osas sularaha vastuvõtmise kohta koostatud arved ning jättis osadelt klientidelt laekunud sularaha inkassaatorile üleandmata, võttes need rahasummad endale. 2005 juunis teostati OÜ Role klientidele analüüse, mille eest tasuti sularahas 726 570 krooni ning kaardimaksete ja ülekannetega 122 740 krooni, kokku 849 310 krooni, kuid inkassaatorile jättis üle andmata laekunud sularahast 15 650 krooni; 2005 juulis teostati OÜ Role klientidele analüüse, mille eest tasuti sularahas 628 050 krooni ning kaardimaksete ja ülekannetega 263 750 krooni, kokku 891 800 krooni, kuid inkassaatorile jättis üle andmata laekunud sularahast 160 400 krooni; 2005 augustis teostati OÜ Role klientidele analüüse, mille eest tasuti sularahas 347 120 krooni ning kaardimaksete ja ülekannetega 363 200 krooni, kokku 710 320 krooni, kuid inkassaatorile jättis üle andmata laekunud sularahast 41 250 krooni; 2005 septembris teostati OÜ Role klientidele analüüse, mille eest tasuti sularahas 292 400 krooni ning kaardimaksete ja ülekannetega 287 250 krooni, kokku 579 650 krooni, kuid inkassaatorile jättis üle andmata laekunud sularahast 201 200 krooni; 2 2005 oktoobris teostati OÜ Role klientidele analüüse, mille eest tasuti sularahas 359 475 krooni ning kaardimaksete ja ülekannetega 382 300 krooni, kokku 741 775 krooni, kuid inkassaatorile jättis üle andmata laekunud sularahast 168 800 krooni; 2005 novembris teostati OÜ Role klientidele analüüse, mille eest tasuti sularahas 389 260 krooni ning kaardimaksete ja ülekannetega 544 690 krooni, kokku 933 950 krooni, kuid inkassaatorile jättis üle andmata laekunud sularahast 111 760 krooni; 2005 detsembris teostati OÜ Role klientidele analüüse, mille eest tasuti sularahas 371 639 krooni ning kaardimaksete ja ülekannetega 426 611 krooni, kokku 798 250 krooni, kuid inkassaatorile jättis üle andmata laekunud sularahast 141 839 krooni; 2006 jaanuaris teostati OÜ Role klientidele analüüse, mille eest tasuti sularahas 296 751 krooni ning kaardimaksete ja ülekannetega 428 849 krooni, kokku 725 600 krooni, kuid inkassaatorile jättis üle andmata laekunud sularahast 16 101 krooni; 2006 veebruaris teostati OÜ Role klientidele analüüse, mille eest tasuti sularahas 345 850 krooni ning kaardimaksete ja ülekannetega 414 450 krooni, kokku 760 300 krooni, kuid inkassaatorile jättis üle andmata laekunud sularahast 227 400 krooni; 2006 märtsis teostati OÜ Role klientidele analüüse, mille eest tasuti sularahas 542 800 krooni ning kaardimaksete ja ülekannetega 648 850 krooni, kokku 1 191 650 krooni, kuid inkassaatorile jättis üle andmata laekunud sularahast 215 150 krooni; 2006 aprillis teostati OÜ Role klientidele analüüse, mille eest tasuti sularahas 413 350 krooni ning kaardimaksete ja ülekannetega 486 750 krooni, kokku 900 100 krooni, kuid inkassaatorile jättis üle andmata laekunud sularahast 183 050 krooni; 2006 mais teostati OÜ Role klientidele analüüse, mille eest tasuti sularahas 468 550 krooni ning kaardimaksete ja ülekannetega 567 350 krooni, kokku 1 035 900 krooni, kuid inkassaatorile jättis üle andmata laekunud sularahast 269 000 krooni; 2006 juunis teostati OÜ Role klientidele analüüse, mille eest tasuti sularahas 267 825 krooni ning kaardimaksete ja ülekannetega 458 875 krooni, kokku 726 700 krooni, kuid inkassaatorile jättis üle andmata laekunud sularahast 81 525 krooni; 2006 juulis teostati OÜ Role klientidele analüüse, mille eest tasuti sularahas 181 050 krooni ning kaardimaksete ja ülekannetega 188 900 krooni, kokku 369 950 krooni, kuid inkassaatorile jättis üle andmata laekunud sularahast 71 600 krooni; 2006 augustis teostati OÜ Role klientidele analüüse, mille eest tasuti sularahas 344 900 krooni ning kaardimaksete ja ülekannetega 401 050 krooni, kokku 745 950 krooni, kuid inkassaatorile jättis üle andmata laekunud sularahast 190 050 krooni; 2006 septembris teostati OÜ Role klientidele analüüse, mille eest tasuti sularahas 301 050 krooni ning kaardimaksete ja ülekannetega 338 300 krooni, kokku 639 350 krooni, kuid inkassaatorile jättis üle andmata laekunud sularahast 29 100 krooni. Seega jättis A. Lavrentjeva perioodil 2005 juuni kuni 18.09.2006 inkassaatorile üle andmata kokku 2 123 875 krooni, millise omastas, põhjustades sellega OÜ-le Role suure varalise kahju.
15. Maakohus leidis, et A. Lavrentjeva süü OÜ Role sularaha omastamises suures ulatuses ei ole tõendamist leidnud ega sularaha puudujääk usaldusväärsete tõenditega kindlaks tehtud. Kohtul pole võimalik kontrollida, milliste dokumentide alusel on revisjoniakt või audiitori aruanded koostatud, millest lähtudes on nende arvutused tehtud; kas ja kuidas võidi kasutada laekunud sularaha äriühingu huvides (seadmete-aparaatide ostmiseks, palkade maksmiseks vmt.). 3 aastat 8 kuud kestnud eeluurimise käigus ei püütudki kõrvalda asjas esinevaid vastuolusid, ei määratud raamatupidamisekspertiisi, lähtuti vaid kontrollitavast perioodist, mida pidas vajalikuks üks juhatuse liikmetest - A. L ning lähtuti vaid tema versioonist, et rahad on omastanud A. Lavrentjeva alates 01.
16. 2005 kui töölt lahkus suurte kogemustega raamatupidaja H. H. Samas nähtub OÜ Role konto 3 väljavõttest, et H. H on makstud töötasu veel 2005 oktoobris ja lõpparve 28.10.2005, so. ka mitu kuud pärast raamatupidamisfirma palkamist. Kohtu arvates vormistati A. Lavrentjeva raamatupidajana tööle alles pärast H. H tegelikku lahkumist. Alates 10.05.2005 ostis OÜ Role raamatupidamisteenust sisse ka OÜ-lt O ja L Business Group, keda esindas M. E, kellel ei olnud kuni 18.09.2006 etteheiteid A. Lavrentjeva tööle. Kohtuistungil uuritud OÜ Role kassaraamatus (sissekannetega aprillist 2005 – kuni 2006 august) kajastub küll 2005 aprilli- ja maikuus laekunud summa, millised summad või millal on üle antud sularahafirmale (inkasseeritud), seda kassaraamat ei kajasta. Sissekandeid kassaraamatusse on kontrollinud ja sissetuleku- ja väljaminekudokumendid vastu võtnud raamatupidaja H. H. 2005 juunikuus rahaliste laekumiste kohta raamatupidaja kassaraamatusse enam allkirja andnud ei ole. A. Lavrentjeva ütluste kohaselt esitas ta arved ja kassaraamatu väljavõtte sellest ajast alates M. E. Kassaraamatut täitis ning koostas kõik aruanded samamoodi, kui oli seda teinud H. H, sest M. E talle täiendavaid nõudmisi ei olnud. Süüdistuse kohaselt kohaselt on A. Lavrentjeva 2005 juunis jätnud inkassaatorile üle andmata sularaha 15 650 krooni, mida kohus kriminaaltoimiku materjalide alusel kontrollida ei saa. 2005 juunis inkasseeritud summa 710 920 krooni ei ole kooskõlas kriminaalasja materjalidega. Erinevate kuude lõikes tasutud sularahasummad ja inkassaatorile süüdistuse järgi üle andmata jäetud ehk omastatud summad, võrreldes AS Sularahakeskuse andmetega, ei lange alati kokku (2006 jaanuaris inkasseeriti OÜ-st Role rohkem raha kui kliendid süüdistuse järgi sularahas maksid). Täiendavat audiitori aruannet silmas pidades esitas prokurör ka uue süüdistuse mille kohaselt A. Lavrentjeva on enda kasuks pööranud tema valduses oleva võõra vara 2 123 875 krooni, kuid kohtu arvates ei ole esitatud täiendusega vead aruandes parandatud ning endiselt on teadmata, kas audiitorile on esitatud kõik vajalikud dokumendid auditi läbiviimiseks. Tõendamata on, kuidas hoiti ja kasutati OÜ-s Role klientidelt saadud sularaha, kellel oli juurdepääs seifile, kus A. Lavrentjeva hoidis raha enne selle üleandmist inkassaatorile, kuidas tekkis kassa 1 ja kassa
17. Kohtule jäi arusaamatuks, milliste dokumentide alusel A.L tegi kindlaks, et puudujääk 2006 augustis on 220 000 krooni ning kuidas sai talle varem märkamatuks jääda prokuröri süüdistuses esitatud veelgi suuremad summad - nt 2006 mais inkassaatorile üle andmata summa 269 000 krooni jmt. Kohus leidis veel, et kogutud tõendite põhjal on alusetud prokuröri väited, et kõik klientidelt laekunud sularaha oli ainult A. Lavrentjeva valduses alates selle vastuvõtmisest kuni inkasseerimiseni. Tegelikult hoiti raha seifis, kus sellele oli juurdepääs ka teistel isikutel. Juhatuse liikmed on A. Lavrentjeva osavõtuta läbi viinud kassa inventuure, on sularaha eest ostnud laserseadme, mille maksumus on kohtule teadmata. On jäänud välja selgitamata, kas sularaha eest on ostetud ka muid seadmeid lisaks laserseadmele, kas on peale A. Lavrentjeva makstud ümbrikupalka ka teistele töötajatele täiendavate kohustuste täitmise eest. Apellatsiooni sisu ja menetlusosaliste seisukohad
18. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis vaidlustab prokurör maakohtu otsuse kuriteo kvalifikatsiooni osas. Prokurör palub maakohtu otsus tühistada ja A. Lavrentjeva süüdi tunnistada KarS § 201 lg 1 järgi, kuivõrd on tõendatud, et A. Lavrentjeva omandas OÜ Role rahalisi vahendeid vähemalt 185 000 krooni ulatuses ning karistada A. Lavrentjevat 10 kuulise vangistusega, kohaldades KarS § 74 alusel karistusest vabastamist tingimisi kui süüdimõistetu ei pane 18 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 alusel määratud kontrollnõudeid. OÜ Role tsiviilhagi 185 000 krooni (11 823,65 euro) ulatuses palub prokurör rahuldada ja A. Lavrentjevalt OÜ Role kasuks välja mõista. Prokurör leiab, et kohus on kohtus avaldatud ja uuritud tõendeid ebaõigesti hinnanud, jättes tõendite hindamisel kõrvale osad tõendid ja eelistades põhjendamatult ühtesid tõendeid teistele. Apellatsiooni 4 põhiväited on järgmised: 4.
19. 2006 augustikuus 185 000 krooni omastamine on tõendatud A. Lavrentjeva enda poolt süü omaksvõtuga. Puudub alus kahelda A. Lavrentjeva ütlustes, et seletuskirjad M, J kabinetis kirjutas ta 18.09.2006 M. J ja A. L surve all. Raha omastamise mittetunnistamisest kohtus ei saa järeldada, et seletuskirjad on kirjutatud surve all. A. Lavrentjeva poolt politseisse pöördumine näitab pigem seda, et tal tekkis soov oma tegu mitte tunnistada ja näidata, et tema poolt kirjutatud seletused ei vasta tõele ning vältida seega seletuskirjade edasist kasutamist usutava tõendina. 4.
20. Kohus on otsuses jätnud analüüsimata asjaolu, kas A.Lavrentjeval oli võimalik lahkuda direktori kabinetist olukorras, kus temalt nõuti seletuskirja kirjutamist, mille allakirjutamine tähendanuks tema jaoks mitte ainult võlgnevuse tunnistamist, vaid ka sisuliselt kuriteo tunnistamist. Samuti ei ole kohus A. Lavrentjevalt seletuskirja võtmise asjaolude osas seisukoha võtmisel arvestanud tunnistaja M.V ütlustega, mille kohaselt sel päeval kui A. Lavrentjeva töölt lahkus, ei pannud ta midagi iseäralikku tähele. 4.
21. Kahe seletuskirja kirjutamisest, millest üks lõpeb poolelt lauselt, ei saa järeldada seda, et tegemist oleks olnud surve all seletuskirjade kirjutamisega, seda ei saa järeldada ei eraldi ega kogumis oma süü mittetunnistamise ja politseisse avalduse tegemisega. Nagu nähtub seletuskirjadest, on teine seletuskiri kirjutatud põhjalikumalt kui see, mille kirjutamine on pooleli jäänud. Pealegi on mõlemad seletuskirjad kriminaalasja juurde esitanud OÜ Role esindaja A. L omal algatusel, mistõttu pole eluliselt usutav, et isik, kes olles kõigepealt sundinud teist isikut seletuskirja kirjutama, esitab seejärel mõlemad seletuskirjad uurijale, olles seejuures sel hetkel teadlik, et tema vastu on seletuskirja kirjutaja esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks väljapressimise süüdistuses. 4.
22. Prokuröri hinnangul on tõendatud rahaliste vahendite puudujäägi tekkimine OÜ-s Role ajavahemikul 2005 juuni algusest kuni 18.09.2006, s.o ajani, mil lõppes A. Lavrentjeva töösuhe OÜga Role ja samuti on tõendatud puudujäägi tekkimine 2006 augustis vähemalt 185 000 krooni ulatuses alljärgnevaga: - audiitor Z. T poolt koostatud erikontrolli akti aluseks olid OÜ Role pangakonto väljavõtted ja kassaraamat; - erikontrolli aruande koostajal oli olemas täielik ülevaade isikutest, kellele OÜ-s Role teenust osutati; - erikontrolli aruande koostajal oli ülevaade rahaliste vahendite laekumisest. Asjaolu, et 3-l juhul on ilmnenud erikontrolli aruande koostaja eksimus, märkides need summad puuduolevateks, ei anna alust järeldada, et panka laekuma pidanud summa suurus lõpparvestuses oleks olnud ebaõige. Erikontrolli aruandest tulenevalt on käsitletavat perioodi arvesse võttes maha arvatud makseid 39 900 krooni ulatuses, milliste puhul polnud kindlaks tehtud konkreetseid maksjaid ja 181 200 krooni ulatuses makseid, mille maksjad kas ei andnud analüüse või maksid teenuse kinni teise isiku eest, keda ei olnud võimalik tuvastada või oli summa kassaraamatust läbi kantud kaks korda. 4.
23. Prokurör möönab, et puudujääk ei ole tekkinud erikontrolli aruandes märgitud mahus, kuna kohtulikul uurimisel on tuvastatud OÜ Role klientidelt laekunud sularaha kasutamine OÜ-s Role 2006 veebruaris laserseadme ostuks summas 157 637,65 krooni. Samas see asjaolu ei välista puudujäägi tekkimist 2006 augustis, mille kohta A. Lavrentjeva kirjutatud seletuskirjade kohaselt oli ta võtnud kassast raha 185 000 krooni. 4.
24. Prokurör ei nõustu kohtu hinnanguga selles, et OÜ-s Role võidi pidada topeltraamatupidamist ja et ka teisi seadmeid osteti sularaha eest, samuti maksti sularahas ümbrikupalka. Tunnistaja M. E 5 ütluste kohaselt oli seisuga 31.12.2005 koostatud bilansis selguse huvides märgitud kassa 2 arvestuslik ja seda oli vaja seadme ostmiseks, raha ostmiseks koguti alates 2005 augustist. Kannatanu esindaja A. L ütluste kohaselt osteti seade ühelt firmalt ja maksta oli selle eest vaja sularahas. Alusetu on kohtuotsuses väidetu, et tuvastatud on A. Lavrentjevale ümbrikupalga maksmine ja võimalik, et ka teistele maksti ümbrikupalka täiendavate tööülesannete täitmise eest. A. Lavrentjeva ja M. V ütluste kohaselt maksti neile koristamise eest lisatasu, kuid kas seda tehti sularahas või pangaülekandega, seda M. V ei mäleta. Kohus ei ole pööranud tähelepanu OÜ Role pangakonto väljavõttele ajavahemikus 01.09.2005 - 01.09.2006, millest nähtub, et OÜ Role on alates 2006 märtsikuu algusest tasutud igakuiselt summasid OÜ-le Ettikor koristusteenuse eest (viimane makse OÜ-le Ettikor 02.08.2006). 4.
25. Erikontrolli aruandest nähtub, et viimane kuupäev, millal kliendi poolt makstud raha on arvestatud puuduolevaks summaks, on 07.09.
26. Kuni 30.09.2006 ei ole puudujääki tuvastatud ja kuupäevad, millistel A. Lavrentjeva oli tööl, kattuvad kuupäevadega, millal klientidelt laekunud sularaha kassasse ei kantud ja panka ei laekunud. 4.
27. Prokurör ei nõustu kohtu seisukohaga, et A.L ütlused on ebausaldusväärsed. Puudub mõistlik põhjendus, miks pidanuksid A.L ja M.J andma kohtus valeütlusi asjaolude kohta, mis puudutavad A.Lavrentjeva poolt 185 000 krooni omastamise ülestunnistamist. Samuti pole kohus kuidagi motiveerinud, miks ta ei pea M.J poolt kohtus antud ütlusi A. Lavrentjeva poolt talle enne seletuskirja kirjutamist suuliselt tunnistatud 185 000 krooni võtmise ja seejärel selle kohta vabatahtlikult seletuskirja kirjutamise osas, usaldusväärseteks. Kohus on jätnud tähelepanuta A.L kohtus antud ütlused selle kohta, et kui A. Lavrentjeva 18.09.2006 lahkus, võttis direktor M.J A.Lavrentjevalt ära 2 seifi võtit ja seifi koodi.
28. Vastuses apellatsioonile palub süüdistatava kaitsja jätta maakohtu otsus muutmata ja prokuröri apellatsioon rahuldamata. Kaitsja hinnangul puudub olemasolevate tõendite alusel võimalus tõsikindlalt väita, et A. Lavrentjeva oleks toime pannud kuriteo.
29. Ringkonnakohtu istungil jäi prokurör esitatud apellatsiooni juurde, kaitsja vaidles apellatsioonile vastu ja palus jätta Harju Maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused
30. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonis esitatud argumendid ei saa olla kohtuotsuse tühistamise aluseks. 7.
31. Esitatud apellatsioonis taotleb prokurör maakohtu poolt käsitletud tõenditest tehtud järelduste ümberhindamist ning A. Lavrentjeva käitumise ümberkvalifitseerimist kergemat karistust ettenägeva sätte (KarS § 201 lg 1) järgi. Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonis esitatud väited eraldivõetult ega ka kogumis ei anna alust maakohtu seisukohtade ümberhindamiseks, kuna nad ei lükka ümber maakohtu otsuses esitatud enam kui veenvaid põhjendusi küsimuses, mis puudutab süüdistatava poolt 2006 augustis OÜ Role rahaliste vahendite enda kasuks pööramist vähemalt 185 000 krooni ulatuses. 7.
32. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-17-03 märkinud, et kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et 6 ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Kohtukolleegium leiab, et nii esitatud apellatsiooni väidete kui maakohtu otsuses sisalduva põhjaliku tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida ühtegi argumenti maakohtu õigeksmõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks. Ka on Riigikohtu kriminaalkolleegium otsuses nr 3-1-1-85-00 märkinud, et kohtuniku poolne kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatust näitav motiveerimine peab olema selline, et kohtuniku siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale jälgitav ja kohtu põhjendused peavad olema veenvad. Kohtukolleegium nendib, et KrMS § 61 lg 2 alusel on kohus hinnanud tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Tõendite hindamine kohtu poolt, erinevalt süüdistuse poolt esitatud faktilistest asjaoludest, ei ole käsitletav kriminaalmenetlusõiguse rikkumisena. Kohtuniku siseveendumuse kujunemine on kohtuotsuse lugejale jälgitav. Kohus on põhjendanud, miks ta A. Lavrentjeva talle esitatud süüdistuses õigeks mõistis. Kohtukolleegiumil puudub alus neid tõendeid teisiti hinnata. Esitatud apellatsioonis korratakse peamiselt samu väiteid, mida esitas prokurör esimese astme kohtuistungil ning millele kohus on juba oma hinnangu andnud, mistõttu ringkonnakohtu ees ei tõstatata mingeid uusi õiguslikke ega tõenduslikke argumente. Maakohus on analüüsinud kõiki asjas olulisi tõendeid ja toonud esile neis esinevad vastuolud. Maakohtu otsuse järeldustega mittenõustumine ei anna alust otsuse tühistamiseks. 7.
33. Prokuröri apellatsioonis esitatud seisukohtadele peab kohtukolleegium vajalikuks lisada järgmist. Kohtukolleegiumi arvates ei tulene audiitor Z. T aruandest, et apellatsioonis väidetav OÜ Role rahaliste vahendite omastamine 2006 augustis 185 000 krooni ulatuses oli toime pandud A. Lavrentjeva poolt. Et ka apellant on ise möönnud, et puudujääk OÜ-s Role ei ole tekkinud erikontrolli aruandes märgitud mahus, on üheselt selge, et korduvalt parandatud erikontrolli aruande lõppjäreldus ei vasta tõele ning sellise tõendi usaldusväärsus enam kui kaheldav. Nii on maakohus tuvastanud, et audiitori erikontrolli aktis on kande nr 152 all 25.08.2006 puudujäägina välja toodud 4 400 krooni kliendi E.K.osas (III kd tl 126), mis ei ole õige, sest OÜ Role pangakonto väljavõttest (VI kd tl 216) nähtuvalt on see summa laekunud 26.08.2006 pangaülekadena. Samuti on ebaõigesti kande nr 176 all 31.08.2006 puudujäägina kajastatud summa 3 650 krooni kliendi U.O osas (III kd tl. 127), mis OÜ Role pangakontolt nähtuvalt on kliendi poolt tasunud pangaülekandega (VI kd tl 216 pöördel). Kohtukolleegiumile jääb arusaamatuks seegi, millise tõendi alusel loeb prokurör ikkagi tuvastatuks A. Lavrentjeva poolt 2006 augustis nimelt 185 000 krooni omastamise, milline summa on aga sama erikontrolli aruandest tulenevalt vähenenud esialgselt 214 500 kroonilt 185 000 kroonile. 7.
34. Seisukohaga, et 185 000 krooni omastamine A. Lavrentjeva poolt 2006 augustis on tõendatud kahe 18.09.2006 omakäeliselt kirjutatud seletuskirjaga, ei saa kohtukolleegium nõustuda. Maakohus on neid seletuskirju analüüsinud ja tõendeid kogumis hinnates asunud kohtukolleegiumi arvates ainuõigele seisukohale, et need on kirjutatud A. L ja M. J surve all. Samas kohtu sellekohase seisukohaga mitte nõustudes, ei ole apellatsioonis toodud esile ühtegi uut tõendit, mis apellandi taotlust süüdimõistva kohtuotsuse tegemiseks toetaks. Oluline on kohtu osutamine sellele, et 20.09.2006 alustati A. Lavrentjeva avalduse alusel kriminaalasja menetlust KarS § 214 lg 2 p 2 järgi selles, et 18.09.2006 OÜ Role juhatuse liige A. L ja tegevdirektor M. J sundisid A. Lavrentjevat kirjutama seletuskirju, kasutasid tema aadressil solvavaid väljendeid ja ähvardasid teda vanglasse saata, kui ta 19.09.2006 ei tagasta raha. 7.
35. Kohus on veenvalt põhjendanud, miks ei loetud A. L ja M. J ütlusi vastuolude tõttu usaldusväärseteks. Apellatsioonis ei selgitata vastuolude põhjuseid, mistõttu kohtukolleegium nõustub kohtu poolt antud hinnanguga A. L ja M. J ütlustele. Sõltumata ütluste usaldusväärsusest, on tunnistaja ütlus KrMS § 68 lg 5 kohaselt tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on 7 saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, tõendiks üksnes juhul, kui vahetut tõendiallikat ei saa üle kuulata. Käesoleval juhul on vahetu tõendiallikas A. Lavrentjeva, kohtus üle kuulatud, mistõttu ei ole M. J ütlused tõendiks. 7.
36. Kohtukolleegiumi hinnangul ei lükka kohtu järeldustega mitte nõustumine ümber otsuses esitatud järeldusi selles, et OÜ-s Role võidigi pidada topeltraamatupidamist ja et ka teisi seadmeid osteti sularaha eest, samuti selles, et OÜ-s Role maksti sularahas ümbrikupalka. Apellant on kohtu sellekohase järelduse kummutamiseks esitanud valikuliselt erinevaid tõendeid, mis aga kohtukolleegiumi hinnangul on jätkuvalt vastuolulised. Nii on tunnistaja M. E andnud ütlusi selles, et OÜ Role kassa 2 oli arvestuslik, mitte reaalne ja raha kogunes sinna pikema aja jooksul augustist 2005 kuni veebruarini 2006, kannatanu esindaja on aga sama asjaolu seletanud viisil, et laserseadme ostmiseks vajalik summa võeti pangast välja ühel korral, ehk kassa oli reaalne mitte arvestuslik. Samas OÜ Role pangakonto väljavõte sellist kannatanu esindaja väidet ei kinnita. Sularahas kontori koristamise eest raha saamine nähtub nii A. Lavrentjeva kui tunnistaja M. V ütlustest, kuigi nad väidetavalt ei mäleta, kas seda raha maksti „mustalt“ või pangaülekandega. OÜ-le Ettikor alates alates 2006 märtsist koristusteenuse eest tasumine ei välista iseenesest varasemalt ümbrikupalga maksmist. 7.
37. Vastuseks apellatsioonis esitatud taotlusele rahuldada OÜ Role tsiviilhagi 185 000 krooni (11 823,65 euro) ulatuses, märgib kohtukolleegium järgmist. Nõustuda tuleb kaitsja seisukohaga, et prokuratuuril ei ole seadusest tulenevat õigust vaidlustada otsust tsiviilhagi puudutavas osas või nõuda selle rahuldamist. Prokuratuur võib küll toetada tsiviilhagi rahuldamist, kuid ei saa ise kannatanu eest või kannatanu asemel asuda teostama kannatanu tsiviilõigusi. KrMS § 38 lg 1 p 2 kohaselt esitab tsiviilhagi kannatanu, mitte prokurör. Kannatanu tsiviilõiguste teostamine on kannatanu enda otsustus. Käesolevas asjas ei ole kannatanu esitanud apellatsiooni tsiviilhagisse puutuvas osas. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et tsiviilhagi lahendamisel tuleb lähtuda tsiviilkohtumenetluse regulatsioonist, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse põhimõtetega. TsMS § 630 lg 1 kohaselt saab apellatsiooni esitada kohtumenetluse pool ja iseseisva nõudega kolmas isik. Tulenevalt TsMS § 205 lg-st 1 on poolteks hageja ja kostja. Seega puudub ringkonnakohtul menetluslikult võimalus prokuröri apellatsiooni tsiviilhagi puudutavas osas rahuldada. 7.
38. Etteheide kohtule, et kohus käsitles otsuses tuvastatud asjaolusid valikuliselt ja A.Lavrentjeva kasuks, ei ole käesolevas asjas põhjendatud. Kõrvaldamata kahtluste tõlgendamine süüdistatava kasuks on kohtu kohustus vastavalt KrMS § 7 lg 3 sätestatule ja seaduse järgimist ei saa lugeda kohtu poolt menetlusõiguse rikkumiseks. Kohtukolleegium nõustus eelnevas maakohtu järeldustega, et asjas puuduvad jätkuvalt otsesed tõendid selle kohta, et A. Lavrentjeva oleks toime pannud KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Nähtuvalt avaldatud kohtuistungi protokollidest, on maakohus püüdnud tõusetunud kahtlusi küll kõrvaldada praktiliselt kõikidele tunnistajatele küsimuste esitamisega, kuid kahtluste kõrvaldamise võimatusel tõlgendanud kõnealuseid asjaolusid seadusest lähtuvalt A. Lavrentjeva kasuks.
39. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes KrMS § 337 lg 1 p-le 1, jätab ringkonnakohus apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. KrMS § 185 lg 2 kohaselt kannab menetluskulud riik, kui apellatsiooni esitajaks on prokuratuur ja apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 punktis 1 nimetatud lahend. Ringkonnakohtu istungil esitas kaitsja taotluse hüvitada kaitsealusele apellatsioonimenetluses tekkinud kulu, s.o kaitsjale makstud tasu 800 eurot. Vastavalt esitatud arvele ja spetsifikatsioonile (nr 20110557) on õigusabi mahuks 5 tundi 50 minutit, tunnihinnaga 115 eurot, millele lisandub käibemaks. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist mõistliku suurusega tasuga. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 1 on valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu 8 menetluskulu. Seega tuleb kaitsjale apellatsioonimenetluses makstud tasu 800 eurot A. Lavrentjevale hüvitada riigieelarvest. Urmas Reinola Meelika Aava Malle Preimer 9