järgi RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Lembit Kreisler
järgi ning mõista karistuseks rahaline karistus 200 miinimumpäevamäära (päevamäära suurus 3,20 eurot), s.o 640.00 (kuussada nelikümmend) eurot.
– 09.07.2011.a, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ja mõista rahaline karistus, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab kolm rahalise karistuse päevamäära, 194 miinimumpäevamäära s.o. 620 (kuussada kakskümmend) eurot ja 80 (kaheksakümmend) senti.
lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et rahaline karistus tuleb tasuda ositi 10 (kümne) kuu jooksul, ühes kuus kuulub tasumisele 62 (kuuskümmend kaks) eurot ja 08 (kaheksa) senti kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100064939 ning selgitus „Lembit Kreisler 1 – 11 – 9909, rahaline karistus“.
lg 1 p 1 alusel võtta Lembit Kreislerilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on Lembit Kreisler kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. Lembit Kreisleri suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista Lembit Kreislerilt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 417.03 eurot - tasu õigusabi osutamise eest – 57.53 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 10 (kümne) kuu jooksul igakuiste maksetena käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „Lembit Kreisler 1 – 11 – 9909, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU Lembit Kreislerit süüdistatakse selles, et tema juhtis 08.07.2011.a. kella 21.20 ajal Harjumaal, Kose vallas Kose – Uuemõisa alevikus Pargi 13 juures mootorsõidukit Mazda 626 registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis [alkoholijoove 1,41 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,14 mg/l (lõplik tulemus 1,27 mg/l)]. Sellega rikkus Lembit Kreisler Liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja 2 maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega pani Lembit Kreisler toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o.
Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör kohtus süüdistatav Lembit Kreislerile
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks rahalist karistust 200 miinimumpäevamäära (päevamäär 3.20 €), s.o. 640 € (kuussada nelikümmend eurot).
lugeda karistuse hulka ja mõista rahaline karistus, arvestusega 1-le vangistuse päevale vastab 3 rahalise karistuse päevamäära, 194 miinimumpäevamäära, s.o. 620.80 € (kuussada kakskümmend eurot kaheksakümmend senti). Rahaline karistus tasuda
lg 1 ja lg 3 alusel ositi 10 (kümne) kuu jooksul.
lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena Lembit Kreislerilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) kuuks. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Lembit Kreisler nõustus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud kokkuleppega, prokuröri abi taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava Lembit Kreisler selgituse ja prokuröri abi arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav Lembit Kreisler on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb Lembit Kreisler temale esitatud süüdistuses
Taotletud karistus vastab Lembit Kreisler süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt on menetluskulu määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Lembit Kreisleril esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et Lembit Kreislerlt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1 – 10 – 3472; 1 – 10 – 16328 ja 1 – 10 – 15032. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t. määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 10 (kümne) kuu jooksul. Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4, 9; 248 lg 1 p 5; 249; 311; 313. Aulike Salo Kohtunik 3 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.