S § 63 lg 1 mõista karistuseks arest 15 (viisteist) päeva. Kohustada Tiit Kuusikut asuma kandma mõistetud karistust hiljemalt 16.12.2011.a. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja Prefektuuri arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. Tiit Kuusiku poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada Tiit Kuusiku suhtes sundtoomist arestimajja. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja läbivaatamisel tegi kohus kindlaks: PPA Põhja Prefektuuri KKB liikluspolitseiniku Tiia Nilp on 30.08.2011.a. koostanud väärteoprotokoll AB 1188696 selle kohta, Tiit Kuusik juhtis 30.08.2011.a. kella 14.22 ajal Harju maakonnas, Tallinna linnas, Olevimägi 10 juures, liikudes Väike-Rannavärava tänava poole, mootorsõidukit KIA Carnival, registreerimismärgiga xxx, omamata vastava mootorsõiduki juhtimise õigust, olles isikuks, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,55 mg/l, samuti oli mootorsõidukil nõuetekohaselt läbimata korraline tehnoülevaatus. Kirjeldatud tegevusega rikkus Tiit Kuusik LS § 90 lg 1 p 1; § 69 lg 5 ja § 73 lg 2 nõudeid, pannes toime väärteod, millised on kvalifitseeritud LS §-de 201 lg 1; § 224 lg 2 ja § 207 järgi. Tiit Kuusik kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusalusele isikule väljastatud kohtukutse edastati politsei kaasabil menetlusalusele isikule isiklikult 17.10.2011.a. allkirja vastu. Seega oli menetlusalune isik kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Ilmumist takistavatest asjaoludest ta kohtule ei teatanud ning asja arutamise edasilükkamist ei taotlenud. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda kirjalikult. Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollis toodu juurde ning leidis, et Tiit Kuusiku süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul menetlusalune isik Tiit Kuusik eelnevatest karistustest mingisugust järeldust teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada Tiit Kuusik väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumise eest arestiga 15 päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma. Samuti juhtis menetleja tähelepanu asjaolule, et ka varasemalt on isikut karistatud joobeseisundis juhtimise eest. Kohtu seisukoht: Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et Tiit Kuusiku süü LS § 207; § 201 lg 1 ja § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemises 30.08.2011.a. on tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega: - Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga koos testi väljavõttega, millest nähtuvalt mõõdeti 30.08.2011.a. kell 15.12-15.16 Tiit Kuusikul alkoholisisaldust väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga (mõõteseadmega) Dräger Alcotest 7110 EST nr ARAF-0036, mille lõplik lugem oli 0,60 mg/l, laiendmääramatus +/-0,05 mg/l, seega lõpptulemus 0,55 mg/l. Tiit Kuusik nõustus, kinnitades seda allkirjaga, et alkoholi sisaldumist kontrollitakse tal tõendusliku alkomeetriga. - Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et PPA Põhja Prefektuuri KKB liikluspolitseinik Siim Aljas kõrvaldas 30.08.2011.a. Tiit Kuusiku sõiduki KIA Carnival, registreerimismärgiga xxx, juhtimiselt, kuna juhi suust tuli alkoholilõhna ning puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Isik kõrvaldati kuni asjaolude äralangemiseni. Tiit Kuusik on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. - Maanteeameti liiklusregistri väljavõtetega, millisest nähtub, et seisuga 31.08.2011.a. Tiit Kuusikul kehtivaid juhilubasid ei leitud ning sõiduauto KIA Carnival, registreerimismärgiga xxx, viimane sõiduki ülevaatus teostati 09.09.2005.a. ja järgmine ülevaatus pidi toimuma hiljemalt 30.06.2007.a. - Menetlusaluse isiku suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga, millisest nähtub, et menetlusalust isikut on varem karistatud väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, mis on tasumata. 2 Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – Tiit Kuusikule inkrimineeritud väärteod LS § 201 lg 1; §
lg 2 järgi on kvalifitseeritud õigesti, kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 30.08.2011.a. puudus menetlusalusel isikul juhtimisõigus, menetlusalusel isikul kehtivaid juhilubasid ei olnud. Samuti on kohtule esitatud tõendid selle kohta, et tema poolt juhitud sõidukil KIA Carnival, registreerimismärgiga xxx, oli läbimata korraline tehnoülevaatus ning et Tiit Kuusik juhtis mootorsõidukit seisundis, kus tema väljahingatavas õhus oli alkoholi üle lubatud piirmäära. Vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS § 221 lg 1; §
lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod toime tahtlikult, kuna menetlusalune isik – Tiit Kuusik teadis, et temal puudub sõiduki juhtimise õigus, s.t, et tal ei ole kehtivat juhiluba; tema poolt juhitaval sõidukil pole ülevaatust läbitud; ta on ebakaines olekus, kuid vaatamata sellele asus Tiit Kuusik mootorsõidukit juhtima. Kohustus omada juhtimisõigust, liigelda tehnokontrolli läbinud sõidukiga ja juhtida sõidukit seisundis, mis vastab seaduses sätestatud nõuetele on juhi esmased kohustused ja nende põhjendamatu järgimata jätmine on tahtlikult toime pandud väärtegu. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud Tiit Kuusiku käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Isik on pannud oma rikkumised toime ühe teoga, seega lähtub kohus karistuse mõistmisel KarS § 63 lg-st 1, kuna tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab mitu väärteokoosseisu. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Karistust kergendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Kohus asub seisukohale, et Tiit Kuusik ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et Tiit Kuusikule määratud trahvid on tasumata, siis ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut rahatrahviga, kuna rahatrahvi mõistmine temale karisuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu. Kuna isikul puudub töökoht, siis see tähendab ka sissetulekuallika puudumist. Hoolimata varem määratud karistusest ei ole Tiit Kuusik oma käitumisviisi muutnud ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Arvestades aga, et isikut ei ole varem karistatud arestiga, leiab kohus, et põhjendatud on aresti mõistmine sanktsiooni keskmises määras s.o 15 päeva. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks VTMS § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 16.12.2011.a. Kohus juhindub KarS § 48, § 63 lg 1 ning VTMS §-dest 83 p 2, 107 lg 1 p 1, 108-111, 113 Aulike Salo Kohtunik 3 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.