) § 3 punkt 2 kohaselt tekib võlaõigussuhe muuhulgas ka kahju õigusvastasest tekitamisest.
lg 1 sätestatu kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamatajäänud tulu.
lg 1 kohaselt on asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju suuruseks hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele.
kohaselt tuleb teisele isikule tekitatud kahju hüvitada, kui kahju tekitaja on kahju tekkimises süüdi.
lg 1 punkt 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui rikuti kannatanu omandit või sellega sarnast õigust. Ülaltoodut sätete alusel leiab kohus, et süüdistatav Sergei Golenda on tekitanud kannatanule kahju ning on kahju tekitamises süüdi, sest ta on tegutsenud tahtlikult
S § 56 lg 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et süüdistatava Sergei Golenda karistust kergendavaks asjaoluks tuleb lugeda tema kohtueelses menetluses avaldatud kahetsust, raskendavad asjaolud puuduvad. KarS § 216 lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus 30 kuni 500 päevamäära või vangistus kuni 2 aastat. Karistuse liigi valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistatava süü ei ole väga suur ning tal puudub kriminaalkorras kehtiv karistus. Seega peab kohus võimalikuks karistada süüdistatavat alternatiivse karistusega ehk rahalise karistusega. Arvestades, et süüdistataval puudus alaline sissetulek käesoleva kriminaalmenetluse alustamisele eelnenud aastal, leiab kohus, et süüdistatavale tuleb karistus määrata arvestusega miinimumpäevamääras. Käesolev kriminaalasi oli lõpetatud Põhja Ringkonnaprokuratuuri määrusega 10.06.2008 avaliku menetlushuvi puudumise tõttu, kuid süüdistatav jättis temale nimetatud määrusega pandud kohustused täitmata ning kriminaalmenetlust tuli uuendada. Seega, arvestades karistuse mõistmise põhimõtteid ning karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, leiab kohus, et S.Golendat tuleb karistada rahalise karistusega alla sanktsiooni keskmist määra alammäära lähedasena. Kohtunik Julia Vernikova
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.