← Eesti

1-08-16781/46

Obsah (4)§ 238§ 423§ 432§ 424

Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15.novembril 2011 Jõhvi kohtumajas, kirjalikus menetluses Kriminaalasja number Kohtunik Taotlus Taotluse esitaja RESOLUTSIOON 1-08-

§ § 423, 424, 432 kohtunik M Ä Ä R A S: Jätta Jevgeni Velitškini taotlus temalt Harju Maakohtu 27.01.2009 kohtuotsusega, Tallinna Ringkonnakohtu 07.04.2009 kohtumäärusega ja Riigikohtu 10.06.2009 kohtumäärusega välja mõistetud kriminaalmenetluse kulude tasumise edasilükkamiseks kuni 08.05.2012 rahuldamata. Määruse ärakiri saata Jevgeni Velitškinile, Jõhvi kohtutäitur Risto Küttile. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. KOHTU TUVASATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Harju Maakohtu 27.01.2009.a kohtuotsusega nr 1-08-16781 tunnistati Jevgeni Velitškin süüdi KarS § 330 järgi ja karistati vangistusega 3-kuud.

§ 238lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra, mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust. Kar

S § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu 07.11.2003.a. otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (seisuga 26.01.2009.a. on kandmata karistus 13 aastat 2 kuud 7 päeva) ja mõisteti Jevgeni Velitškinile liitkaristus 13 aastat 4 kuud ja 7 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestati kohtuotsuse kuulutamise päevast – 27.01.2009.a. Jevgeni Velitškinilt mõisteti välja riigituludesse sundraha 6525 krooni, kaitsjatasu 3527 krooni ja ekspertiisi maksumus 705 krooni. Kohtuotsus jõustus 10.06.

  1. Kohtuotsus oli saadetud sundtäitmisele ning kohtutäitur Risto Kütti poolt on Harju Maakohtu 27.01.2009 kohtuotsuse 1-08-16781 alusel algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 072/2009/
  2. Tallinna Ringkonnakohtu 07.04.2009.a kohtumäärusega Jevgeni Velitškinilt mõisteti välja kaitsjatasu 1209,50 krooni. Kohtumäärus oli saadetud sundtäitmisele ning kohtutäitur Risto Kütti poolt on Tallinna Ringkonnakohtu 07.04.2009 kohtumääruse 1-08-16781 alusel algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 072/2009/
  3. Riigikohtu 10.06.2009.a. määrusega nr 3-7-1-1-194 Jevgeni Velitškinilt mõisteti välja kaitsjatasu 1062 krooni. Riigikohtu kohtumäärus oli saadetud sundtäitmisele ning kohtutäitur Risto Kütti poolt on Riigikohtu 10.06.2009 kohtumääruse 3-7-1-1-194 alusel algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 072/2009/
  4. Harju Maakohtu 18.02.2011 kohtumäärusega lükati Jevgeni Velitškinilt Harju Maakohtu 27.01.2009 otsusega kriminaalasjas nr 1-08-16781 välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud – sundraha, ekspertiisitasu ja kaitsjatasu (täiteasi nr 072/2009/1872), Tallinna Ringkonnakohtu 07.04.2009.a kohtumäärusega Jevgeni Velitškinilt mõistetud välja kaitsjatasu (täiteasi nr 072/2009/1873) ning Riigikohtu 10.06.2009.a. määrusega nr 3-7-1-1-194 Jevgeni Velitškinilt mõistetud välja kaitsjatasu (täiteasi nr 072/2009/1871) maksmine edasi üheksaks kuuks, s.o 01.04.2011 kuni 01.01.2012.a. 10.11.2011 saabus Harju Maakohtult Viru Maakohtule Jevgeni Velitškini avaldus, milles ta taotleb temalt välja mõistetud Harju Maakohtu 27.01.2009 otsusega kriminaalasjas nr 1-0816781 kriminaalmenetluse kulud – sundraha, ekspertiisitasu ja kaitsjatasu (täiteasi nr 072/2009/1872), Tallinna Ringkonnakohtu 07.04.2009 kohtumäärusega mõistetud välja kaitsjatasu (täiteasi nr 072/2009/1873) ning Riigikohtu 10.06.2009 määrusega nr 3-7-1-1 194 mõistetud välja kaitsjatasu (täiteasi nr 072/2009/1871) maksmise tähtaja edasilükkamiseks kuni 08.05.2012, kuna temale ei antud võimalust õigeaegselt alustada menetluskulude tasumist s.o alates 01.04.
  5. Oma avaldusele on Jevgeni Velitškin lisanud K-Raha Tartu Vangla väljavõtted 01.08.201117.10.2011, millest nähtub, et Jevgeni Velitškini arvele on laekunud rahalised vahendid summas 510 € ning kinnipeetav on ülalnimetatud ajavahemiku jooksul külastanud vangla kauplust, tasunud osaliselt võlnevusi täiteasjades nr 072/2009/1871 ja nr 072/2009/1872 ning teinud pangaülekandeid erinevatele isikutele. Kohtumääruse põhjendused

§ 423

alusel järgitakse kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel käesoleva seadustiku rahalise karistuse täitmisele pööramise sätteid.

§ 432

lg 1 järgi lahendab kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata.

§ 424

alusel võib mõjuvate põhjuste olemasolu korral süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. VangS § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama, kui vangistusseadus ei sätesta teisiti. Töötamist välistavad asjaolud on sätestatud vangistusseaduse § 37 lõikes

  1. Jevgeni Velitškin poolt esitatud taotlusest ei nähtu ühtegi vangistusseaduse § 37 lg 2 p-des 1 - 4 toodud asjaolu (üle kuuekümne kolme aasta vanune kinnipeetav; üldharidust või kutseharidust omandav või tööalasel koolitusel osalev kinnipeetav; kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama; kuni kolmeaastast last kasvatav kinnipeetav). TMS § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Kohus peab vajalikuks märkida, et Harju Maakohtu 18.02.2011 määrusega oli juba kord lükatud edasi menetluskulude tasumine üheksa kuu võrra, s.o kuni 01.01.
  2. TMS § 45 alusel on lubatud peatamine, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Isik kannab liitkaristust muuhulgas raske I astme isiku- ja varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Seega isiku vanglasse sattumine ja sellest tulenev kasin sissetulek on tekkinud tema enda süül kuritegeliku käitumise tagajärjel. Kohtuotsusest tulenevate rahaliste kohustuste täitmine ei saa pidada ebaõiglaseks. Isik, kes paneb kuriteo toime, peab arvestama olukorraga, et süüdimõistmise korral peab ta hüvitama menetluskulud. Jevgeni Velitškini avalduses ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Jevgeni Velitškinil esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesoleva toimiku materjalides ega ka Jevgeni Velitškini avalduses selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõsiseltvõetavat argumengi, miks kuni maini 2012 ei ole süüdimõistetu võimeline tasuma menetluskulusid ja mis muutub alates 08.05.
  3. Esitatud kinnipeetu konti väljvõtest nähtub, et arvele laekuvad kuigi tagasihoidlikud aga siiski rahalised summad, mida isik kasutab kaupluses siseostude tegemise, osa koguneb vabanemisfondi. Kohus on arvamusel, et Jevgeni Velitškini taotlusest ei nähtu, et tal oleks kohtuotsusega ja määrustega väljamõistetud menetluskulude tasumise ajatamise mõjuvat põhjust ja leiab, et taotlus menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks kuni 08.05.2012.a tuleb jätta rahuldamata. Samas kohus leiab, et Jevgeni Velitškinil on piisavalt aega s.o kuni 01.04.2012, et jätkata Harju Maakohtu 27.01.2009 kohtuotsusega, Tallinna Ringkonnakohtu 07.04.2009 ja Riigikohtu 10.06.2009 kohtumäärustega väljamõistetud menetluskulude tasumist. Kohtunik Inna Kirsipuu Ärakiri õige Nooremreferent Kohtumäärus jõustus 03.12.2011 Nooremreferent Liivi Õun Liivi Õun

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.