4-11-2636/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2011.a. Rapla 04.oktoober 2011.a. Kohtuistungi aeg Väärteoasja number 4-11-2636 Kohtunik Indrek Saar Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Väärteoasi Mikk Puurmanni kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri Rapla politseijaoskonna patrullpolitseinik Tiina Trofimova 19.juuni 2011.a. kiirmenetluse otsusele Liiklusseaduse § 74-19 lg. 1 järgi Menetlusalune isik Mikk Puurmann, (isikukood 38809290293, elukoht xxxxxxxx xxxxxx x xxxx ) Politsei ja Piirivalveameti Lääne Prefektuur, esindaja Olimar Merilain ( Rapla politseijaoskond Savi 2 79514 Rapla) Kohtuvälise menetleja esindaja Kohaldatud menetlussätted Väärteomenetluse seadustiku §§ 29 lg. 1 p. 1, 132 p. 3, 133, 135 lg. 2 ja 4, 155 lg. 1 p. 1 ja lg 2 ning 156 RESOLUTSIOON Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Rapla politseijaoskonna patrullpolitseinik Tiina Trofimova 19.juuni 2011.aasta kiirmenetluse otsus Mikk Puurmani karistamise kohta varem kehtinud Liiklusseaduse § 74-19 lg. 1 järgi ja lõpetada väärteoasja menetlus. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusealuse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Kassatsioonkaebus tuleb esitada maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse poolele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool soovib kassatsiooniõigust kasutada, siis peab ta sellest maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisele järgnevast päevast. Kassatsiooniteate esitamata jätmise kohtuotsuse motiveerivat osa ei koostata ja kohtuotsus jõustub 12.oktoobril 2011.a. Kassatsiooniteate esitamise korral koostatakse kohtuotsus tervikuna
2. päeval pärast kassatsiooniteate esitamist ja on samast päevast kohtu kantseleis kohtumenetluse pooltele kättesaadav. Kaebuse sisu Kaevatava otsusega karistas kohtuväline menetleja Mikk Puurmanni varasema Liiklusseaduse § 7419 lg. 1 järgi rahatrahviga 25 trahvühikut. Otsuse kohaselt oli M.Puurmann 19.juunil 2011.a. kella 12.42 paiku Rapla maakonnas Rapla - Järvakandi - Kergu maantee
3. kilomeetril sõiduautot juhtides Liiklusseaduse § 20 lg. 4 vastases seisundis- tema poolt välja hingatud õhu ühes liitris leidus 0,16 milligrammi alkoholi. Kaebuse kohaselt külastas Mikk Puurmann 17.-18.juunini 2011 Järvakandis toimunud festivali Rabarock. Enne lahkumist sai M.Puurmann festivalialal korraldatud Maanteeameti kampaania „Sõida kaine peaga“ käigus kinnituse alkoholijoobe ja alkoholi tarvitamise tunnuste puudumise kohta. M.Puurmann oli teadlik, et Järvakandist Rapla poole viival teel kontrollib mootorsõidukite juhtide seisundit politsei ja leiab, et tema teos puuduvad süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused s.t. tahtlus või ettevaatamatus. Samuti ei saa tema käitumist pidada tähelepanematuks või kohusetundetuks. Ei saa eeldada, et ta oleks pidanud ette nägema riigi poolt korraldatud kampaania käigus saadud teabe mittevastavust tegelikkusele. Vastuvõetamatu on olukord, kus riik karistab isikut mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest, olles sama isiku enne kaineks tunnistanud. Maanteeeameti esindaja on ajalehes Postimees 21.juunil k.a. avaldanud, et niisuguseid juhtumeid ei tohiks olla ja et kampaania käigus kasutatud alkomeetrid näitavad pigem rohkem, kui politsei omad. Samal päeval on alkomeetrite müüja avaldanud ajalehe Postimees veebiväljaandes, et ühe kampaania käigus kasutatud alkomeetri õhuvõtukanalisse oli kasutamise käigus sattunud mehaaniline takistus. Riik ei olnud võimeline ette nägema, et kampaania käigus ei suudeta anda õiget hinnangut end kontrollima tulnud inimeste seisundi kohta. 27.juunil k.a. väljendasid Maanteeameti esindajad muret tekkinud olukorra üle. Neil põhjustel taotleb Mikk Puurmann kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja ei pea kaebust põhjendatuks. Vastuväidetest nähtub, et Mikk Puurmannile määratud karistus on rikkumisele kohane ja mitte liialt koormav, sest rahatrahvi tasumise tähtaega on pikendatud kolme kuu võrra. M.Puurmann tunnistas kohapeal alkoholi tarvitamist eelmisel päeval ja väitis kontrollpuhumist Maanteeameti kampaaniatelgis, kuid tema suust tuli alkoholilõhna. M.Puurmanni väiteid indikaatorvahendi kasutamisest ei ole võimalik tagantjärgi kontrollida. Menetlusaluse isiku poolt nimetatud tunnistajad on samast seltskonnast ja nende ütlused on kantud soovist sõpra aidata. Seepärast ei saa tunnistajate ütlusi pidada ülimuslikemaks võrreldes politseiametnike poolt kohapeal tehtud toimingutega. Välistatud ei ole, et M.Puurmann võis alkoholi tarvitada pärast liiklusohutuskampaania käigus seisundi kontrollimist. M.Puurmanni väide, et ta oli enne juhtimaasumist kontrollinud organismi seisundit ei välista süüd mootorsõiduki juhtimises alkoholi piirmäära ületades. Kuna menetlusalune isik oli kohapeal rikkumisega nõus, siis ei olnud vajalik tunnistajana üle kuulata teisi menetlustoimingutes osalenud politseiametnikke. Kui menetlusalune isik asub aktiivsele kaitsele, siis tuleb tal enda kaitseks teha väidetu kontrollitavaks ja mitte piirduda üldsõnalise mittekontrollitava väitega. Politsei ja Piirivalveamet teostab liiklusjärelevalvet sõltumatult Maanteeametist. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et süüks arvatud väärteo objektiivsed tunnused on menetlusaluse isiku tegevuses tõendatud - tõendusliku alkomeetri väljatrükk kinnitab, et M.Puurmanni poolt välja hingatud õhu ühes liitris leidus 0,16 milligrammi alkoholi, mis ei olnud kuni 30.juunini 2011.a kehtinud Liiklusseaduse § 20 lg. 4 kohaselt juhil lubatud. Sama sätestab ka kehtiva Liiklusseaduse § 69 lg.
4. Tõendatuks ei saa aga lugeda, et M.Puurmann teadis või pidi teadma autot juhtima asudes endal niisuguse seisundi s.o. süüks pandava väärteo koosseisulise tunnuse olemasolu. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et festivali alal viis Maanteeamet läbi kampaania „Sõida kaine peaga“ ja soovijatel oli võimalus oma seisundi kontrollimiseks ning keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimisele asumise vältimiseks. Kohtul ei ole alust kahelda menetlusaluse isiku ütlustes, et ta läbis samal päeval kella 12.00 paiku Maanteeameti poolt korraldatud kontrolli ja sai kinnituse endal auto juhtimiseks keelatud seisundi puudumise kohta. Menetlusaluse isiku ütlusi ja kaebust kinnitab Maanteeameti esindaja avaldus ajalehes Postimees 21.juunil k.a., millele on kaebuses viidatud. Viimases on Maanteeameti esindaja tunnistanud niisuguse kampaania läbiviimist ja avaldanud, et peale M.Puurmanni pöördumise sai Maanteeamet samal põhjusel teisegi avalduse. Tekkinud olukorda põhjendas Maanteeameti esindaja alkomeetri võimaliku rikkega. Samal päeval on alkomeetrite maaletooja andnud selgituse, et ühel Maanteeameti kasutuses olnud alkomeetritest oli kasutamise käigus tekkinud õhuvõtukanalisse mehhaaniline tõrge. See alkomeeter salvestab kõik mõõtmised ja probleem oli tekkinud 30 viimase mõõtmise ajal. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et Politsei ja Piirivalveamet teostab liiklusjärelevalvet sõltumatult Maanteeametist ja et festivalil läbi viidud joobekontrolli tulemuste eest vastutab selle korraldaja. Oluline on aga asjaolu, et kampaania „Sõida kaine peaga“ viidi läbi samuti riigi poolt ja riik Maanteeameti kaudu andis menetlusalusele isikule teada alkoholi tarvitamise tunnuste ja auto juhtimiseks takistuste puudumisest. Seepärast on KarS § 17 lg. 1 kohaselt välistatud M.Puurmanni tahtlus Liiklusseaduse § 20 lg. 4 nõudeid rikkudes autot juhtimisele asuda. Välistatuks tuleb lugeda ka M.Puurmanni ettevaatamatus oma seisundi suhtes pärast Maanteeameti poolt korraldatud kontrolli läbimist. M.Puurmann ei pidanud kuidagi ette nägema, et Maanteeameti telgis teatatud mõõtmistulemuses võib siiski osutuda ebaõigeks ja erineda politsei kasutuses oleva alkomeetriga kontrollimisel saadavast tulemusest. M.Puurmann soovis olla õiguskuulekas ja väärteo toimepanemist vältida ning kasutas riigi poolt pakutud võimalust oma seisundi kontrollimiseks. Ühestki uuritud tõendist ei nähtu, et M.Puurmann oleks pidanud kahtlema Maanteeameti poolt kasutatud mõõtevahendi ja teada antud tulemuse usaldusväärsuses. Seega ei saanud M.Puurmann olla KarS § 18 lg. 3 mõistes hooletu. Ettevaatmatus KarS § 18 lg. 2 ette nähtud kergemeelsuse vormis ei ole arutatava väärteo puhul võimalik. Olenemata asjaolust, et Maanteeameti poolt kontrollitud isikuid ei fikseeritud, puudub kohtul põhjus seada kahtluse alla M.Puurmanni ütlusi nimetatud kontrolli läbimise ja teada saadud mõõtmistulemuse kohta. Maanteeeameti poolt korraldatud mõõtmise läbimist kinnitavad M.Puurmanniga koos olnud tunnistaja MV ja MP ütlused, kes kinnitavad, et M.Puurmann käis Maanteeameti telgis puhumas ja sai teada, et tal ei ole takistusi auto juhtimiseks. MP sai kohapeal veel teada, et asula lõpus kontrollis juhte politsei ja ütles seda ka Mikk Puurmannile. Kuna puudub vaidlus Maanteeameti kampaania toimumise ja seal kasutusel olnud alkomeetri rikke osas, siis puudub alus arvata, et tunnistajad on andnud menetlusaluse isiku jaoks soodsaid ja ebausaldusväärseid ütlusi. Samuti puudub kohtul alus kahelda menetlusaluse isiku ütlustes, et ta teadis sõitma asudes eespool olnud politseioperatsioonist. Alusetu on kohtuvälise menetleja kirjalikus vastuses esitatud oletus, et M.Puurmann võis alkoholi tarbida pärast Maanteeameti telgis toimunud kontrolli läbimist. Kohtuväline menetleja on viidanud menetlusaluse isiku suust tulnud alkoholilõhnale kontrollimise ajal, mis nähtub joobeseisundi kontrollimise protokollist. Sama protokolli kohaselt on esinenud menetlusalusel isikul ka silmade punetus. Tunnistajana üle kuulatud politseiametnik TT ütlustest nähtub, et autos M.Puurmaniga suhtlemisel oli tema suust tunda alkoholilõhna. Kohus leiab, et nimetatud märked joobeseisundi kontrollimise protokollis ja tunnistaja ütlused ei sea kahtluse alla M.Puurmanni ütlusi Maanteeameti poolt korraldatud kontrolli läbimise ja selle tulemuse kohta. Pealegi ei ole eluliselt usutav, et teades teel toimunud politseioperatsioonist tarvitas menetlusalune isik enne sõitmaasumist veel alkoholi. Kontrolli läbi viinud politseiametniku poolt tuntud alkoholilõhn ja tehtud märge silmade punetuse kohta ei anna alust järeldada, et M.Puurmann võis pärast Maanteeameti pool tehtud kontrolli läbimist ja enne sõitmaasumist alkoholi tarvitada. Alkoholi tarvitamist eelmisel päeval ja õhtul on M.Puurmann kogu aeg tunnistanud. Tunnistajana üle kuulatud politseiametnik SL ütlused asja lahendamisel midagi ei lisa, sest tunnistaja ei mäleta M.Puurmanni kinnipidamist ja kontrollimist 19.juunil k.a. Järvakandis. Indrek Saar Kohtunik