Konkurentsiasjad on keerulised avastatavad, sest kartellis osalejad on sellest huvitatud, ega soovi ütlusi anda. Kes on teinud uurimisorganitega koostööd, ja kui nad on seda soovinud, siis on nende suhtes
alusel menetlus lõpetatud, et anda signaal avalikkusele, et on kasulik teha koostööd, et ettevõtjad usuksid seda, et nende suhtes ollakse leebemad. Kahe isiku suhtes on menetlus lõpetatud. Taktikalistel kaalutlustel ei olnud otstarbekas lõpetada juriidilise isiku suhtes. KN on algusest peale oma süüd tunnistanud ja esitanud omapoolsed tõendid. N oli selle kartelli rikkujaks, tema langetas esimesena hindu, millele järgnesid ka teised. AK süü ei ole nii suur, et ei saaks taotleda kriminaalmenetluse lõpetamist ja
alusel ja panna AK tasuda riigituludesse 20 000.- krooni 6 kuu jooksul ning kaitsjakulud jätta AK kanda.
lg 2 kohaselt võib kohus panna kohustusi isikule kelle suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse juhul, kui isiku süü ei ole suur ja kriminaalmenetluseks avaliku menetlushuvi puudub. Kohus võib prokuratuuri taotlusel ja süüdistatava nõusolekul panna tähtajalisi kohustusi, kas tasuda kriminaalmenetluse kulu ja hüvitada kuriteoga tekitatud kahju, maksta kindel summa riigi tuludesse või teha üldkasulikku tööd. OÜ AK juhatuse liige KN nõustus prokuröri taotlusega ja on nõus tasuma kuue kuu jooksul riigi tuludesse 20000 krooni. Süüdistatava kaitsja Jüri Urb toetas prokuröri taotlust. Antud firma on oma süüd tunnistanud ja siis on võimalik seda meedet rakendada. Kaitsja A. Simson ei ole taotluse vastu, kui on taotluse vastu sellisel kujul. Kuskil ei räägita, et keegi annab mingeid ütlusi, või teeb kaastööd, et see annab eelisseisundi.
Siin asjas on isikuid, kelle süü asjas on palju väiksem ning tuleks rääkida milline on kellegi süüaste ja seda tuleks kaaluda erinevate süüdistatavate suhtes. Kaitsja Aasmaa leiab, et prokuratuur peaks hindama hüpoteetilist süüd. Selline lõpetamine, et keegi on teinud koostööd, ei ole kohtule õiguslikult siduv. See võib viia võrdse kohtlemise ebamõistliku piiranguni. Tegu on võistleva menetlusega. Palub jätta taotlus rahuldamata, see rikub võrdse kohtlemise põhimõtet ebaproportsionaalselt. Kaitsja Kuusk toetab advokaat Simsoni positsiooni. Kaitsja Malve on seisukohal, et see on ohtlik tendents. Ei saa aru miks K. N oma süüd tunnistab. Tundub, et ta on sügavas eksituses ja kahtleb ka tema süüs. Näeb siin ohtlikku tendentsi, et keegi võtab süü omaks ja sellega süüdistaja püüab luua tõeväärtust. Kohtu silmis ei tohiks see olla usaldusväärsem tõend. Kohus kuulanud ära prokuröri taotluse, kaitsjate ja süüdistatavate seisukohad ning tutvunud kriminaalasja materjalidega leiab, et prokuröri taotlus kuulub rahuldamisele.
lg 1 kohaselt kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, süüdistatava süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud või võtnud endale kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib kohus prokuröri taotlusel ja süüdistatava nõusolekul kriminaalmenetluse lõpetada.
lg 2p2 kohaselt võib kohus kriminaalmenetluse lõpetamisel prokuröri taotlusel ja süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse tasuda määratud tähtajaks kindel summa riigituludesse. OÜ AK juhatuse liige KN nõustus kohtuistungil tasuma kuue kuu jooksul riigituludesse 20000 krooni. OÜ AK on oma süüd tunnistanud ja oli esimeseks isikuks, kes rikkus väidetavat kokkulepet. Kohus leiab, et arvestada eeltoodut, inkrimineeritavast kuriteost möödunud aega, mille jooksul süüdistatav on käitunud õiguskuulekalt ja et süüdistatav on nõus tasuma teatud summa riigituludesse ning puudub avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks, tuleb kriminaalmenetlus
lg 1 kohaselt lõpetada ja
Kohus ei saa hetkel kaaluda teiste süüdistatavate suhtes
Eeltoodu alusel ja juhindudes
S § 400 lg 2 järgi (alates 27.02.2010 KarS § 400 lg 4 järgi)
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.