lg 1 järgi elukoht: XXXX XX; isikukood: 47108112743 varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata; väärteokorras karistatud ühel korral; tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja advokaat Anne Vissak RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Ly Kaasik
lg 1 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.
lg 1 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui Ly Kaasik ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
elab kohtu määratud alalises elukohas;
§-le 78 lg 1 hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest. Tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista võlaõigusseaduse § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel 742 (seitsesada nelikümmend kaks) eurot 75 senti Eesti Energia AS (arvelduskonto nr 10002059413005 SEB Pank, arvelduskonto nr 1180005555 Swedbank, arvelduskonto nr 332099000006 Sampo Pank, arvelduskonto nr 17000115797 Nordea pank; viitenumber 3235580104213124) kasuks. Mõista Eesti Vabariigilt Advokaadibüroo Sirje Must kasuks välja 19 (üheksateist) eurot 18 senti, sealhulgas käibemaks 3 (kolm) eurot 20 senti advokaat Anne Vissaku poolt Ly Kaasikule Tartu Maakohtus riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista Ly Kaasikult riigituludesse menetluskuludena sundraha osa 217 (kakssada seitseteist) eurot 3 senti ja riigi õigusabi kulud 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 36 senti. Jätta KrMS § 180 lg 3 alusel sundraha osa 200 (kakssada) eurot välja mõistmata. Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel, et Ly Kaasikul on õigus menetluskulud summas 255 (kakssada viiskümmend viis) eurot 39 senti tasuda ositi 10 (kümme) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud ja rahalise karistuse summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874 ja rahalise karistuse tasumisel 4100065035. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number, makse nimetus ja oma nimi. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. 2 Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu Ly Kaasikut süüdistatakse selles, et tema kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal ajavahemikul 17.03.2009-11.11.2010 Tartu maakonnas XXXX vallas XXXX külas asuvas XXXX talus lülitus juhtmete ühendamise teel ebaseaduslikult AS-i Eesti Energia elektrivõrku ja kasutas kuni 12.11.2010 ebaseaduslikult elektrienergiat arvestuslikult 11 621 krooni (742.75 euro) väärtuses. Sellega pani Ly Kaasik toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o elektrienergia ebaseadusliku kasutamise võrku ebaseadusliku lülitumise teel. Eesti Energia AS on esitanud tsiviilhagi summas 742.75 eurot. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Ly Kaasikule karistuseks 2 kuud vangistust.
alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Ly Kaasik 18 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab
II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et Ly Kaasik on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Ly Kaasik süüdi tunnistada
Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole. Tsiviilhagi on esitanud Eesti Energia AS summas 742.75 eurot. 3 Süüdistatav on hagi õigeks võtnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1p 5 alusel. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas Süüdistatava kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi osutamise eest kohtumenetluses tasu väljamõistmiseks ühe pooltunni eest summas 19,18 eurot, sealhulgas käibemaks 3,2 eurot. Kohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ p 18 kohaselt. Lisaks riigi õigusabi kulule 19,18 eurot on menetluskuludeks määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 19.18 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 417,03 eurot (palga alammäär on 278,02 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Ly Kaasik saab miinimumpalka, tal on tasuda tsiviilhagi Eesti Energia AS-le ja täitemenetluses olev võlgnevus. Arvestades sissetulekute vähesust, peab kohus põhjendatuks vähendada väljamõistetavat sundraha 200 euro võrra ning määrata KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulude tasumine ositi kümnele kuule. Ingeri Tamm Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.