1-11-8845/9

Kriminaalasi nr. 1-11-8845 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja 26.10.2011.a. Tallinnas Kohtunik Aime Ivanson Sekretär Maire Viksi Prokurör Mairi Heinsalu Kaitsja Toomas Bekker Tõlk Marek Litnevski Süüdistatav G K , isikukood XXX, Elukoht xxx Kriminaalkorras karistamata, Töökoht köögitööline Süüdistus Menetluse liik KarS § 121 lühimenetlus Kriminaalasja nr. XXX RESOLUTIIVOSA G K süüdistuses KarS § 121 järgi õigeks mõista. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Süüdistus G K t süüdistatakse selles, et tema, viibides 26.12.2009 kella 03:50 paiku Tallinnas Xxx asuvas KPR lõi TÕ õlleklaasiga näkku, mille tagajärjel õlleklaas purunes ning vigastas TÕ nägu, põhjustades TÕ’le füüsilist valu ja tervisekahjustusi - ninal kaks pindmist lõikehaava ning ülahuultel lõikehaavad. Seega pani G K toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, mis seisnes löömises, valu tekitamises ja tervise kahjustamises, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 121 järgi. Kohtu seisukoht G K tunnistas kohtuistungi algul ennast süüdi talle esitatud süüdistuses, ristküsitluse käigus aga selgitas, et tegelikult ta ei tahtnud TÕ klaasiga visata, tahtis vaid visata klaasist õlut näkku, kuid kuidagi juhtus, et klaas sattus talle vastu nina. Süüdistatava ütluste kohaselt tahtis ta õlut visata vastu nägu sellepärast, et kannatanu lõi tema sõbrannat jalaga vastu jalga ja kuna nad olid üks seltskond, siis võttis ta seda kui rünnet ka tema vastu. Klaasi võttis ta võõra laua pealt. Kohtu seisukohalt ei ole süüdistatava ütlused kannatanu-poolse jalaga löömise osas tõendatud, vähemalt ei toimunud see vahetult enne väidetavat sündmust. Ükski muu tõend seda ei kinnita. Kohtueelses menetluses on üle kuulatud baaritöötaja EK, keda võib pidada erapooletuks tunnistajaks. Tema ütluste kohaselt istus kannatanu mingi aeg süüdistatava lauas. Süüdistatav hakkas temaga valjul häälel rääkima ja kui talle sai märkus selle kohta tehtud, ütles ta, et meesterahvas käitub temaga inetult ja teeb talle imelikke ettepanekuid. Peale tunnistaja märkust lubasid kõik vaikselt istuda. Siis läks süüdistatav koos teise naisterahvaga tantsupõrandale tantsima, aga kannatanu järgnes neile. Kuna see süüdistatavale ei meeldinud, hakkas ta teda endast eemale tõukama. Mingil hetkel võttis ta võõrast lauast klaasi ja lõi sellega kannatanule näo piirkonda. Seega toimus kogu intsident tantsupõrandal tantsimise ajal. Kuigi kannatanu ja tunnistaja on öelnud, et tegemist oli õlleklaasiga löömisega vastu nägu, siis tulenevalt süüdistatava poolt öeldust, ei ole kohus selles päris kindel. Süüdistatav on järjepidevalt kinnitanud, et ei soovinud klaasiga näkku lüüa, vaid tahtis klaasist õlut vastu nägu visata ega tea isegi, kuidas klaas kannatanule vastu nägu sattus. Selleks, et teisele inimesele õlut vastu nägu visata, tuleb klaasiga teha näo suunas viskeliigutus. Kannatanu ütluste kohaselt oli ta väga purjus. On üldteada, et purjus inimesel on püsti seistes probleeme tasakaaluga, ta kõigub, tal on koordinatsioonihäired. Seega ei ole välistatud situatsioon, kus süüdistatav, soovides vabaneda tüütust kannatanust, kes isegi tantsupõrandal talle asu ei andnud, haaras laualt õllega klaasi ja tegi liigutuse kannatanu suunas, et talle klaasist õlut näkku visata, kuid purjus kannatanu sattus kõikudes talle liiga lähedale ja õlleklaas tabas kogemata tema nägu ning kukkus süüdistatava käest maha ja purunes. Kohtu arvates võis kõrvalseisjale süüdistatava käeliigutus tunduda löögina, kuna klaas ju tabas kannatanu nägu. Sellepärast ongi tunnistaja E.K väitnud, et süüdistatav lõi klaasiga vastu nägu. Tegelikult aga tunnistaja G K kavatsust ei teadnud. Kohtu veendumust selles, et klaas tabas TÕ nägu kogemata, kinnitavad kannatanu ütlused selle kohta, et enne lööki seisis süüdistatav tema ees seljaga. Seega ei pruukinud ta enne klaasi hoidva käega viskeliigutuse tegemist näha ja hinnata, kui kaugel kannatanu temast oli. Kui end ümber pööras ja viskeliigutuse tegi, tabaski klaas tahtmatult kannatanu nägu. Sellise tegevuse juures toimub kõik väga kiiresti ja kannatanule võis tunduda ja tunnistajale jääda mulje nagu oleks G K tahtlikult klaasiga vastu TÕ nina löönud. Prokurör väitis vaidluste ajal, et G.K on antud teo toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega, kuivõrd ta pidi möönma, et õllekannuga löömine võib tekitada vigastusi. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Väljendi „pidi möönma“ kasutamine näitab, et prokurör ei ole ka ise G K poolt tagajärje möönmises kindel. Kaudse tahtluse intellektuaalne element on „et isik peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist“, mis tähendab, et ta ei ole tagajärje saabumises kindel, vaid peab seda üksnes võimalikuks. Kohus on seisukohal, et G K poolt TÕ näole vigastuste tekitamise võimalikuks pidamine ei ole tõendatud, kuna ei ole vastuvaidlematult ümber lükatud süüdistatava väide, et ta soovis kannatanule üksnes õlut, aga mitte õlleklaasi näkku visata. Õlu aga teatavasti vigastusi näole ei tekita. Seega süüdistatava ütlustele tuginedes, ei ole tõendatud, et G K pidas võimalikuks KarS § 121 süüteokoosseisule vastava tagajärje saabumist. Kohus leiab, et G K pani teo toime ettevaatamatusest hooletuse 2 vormis. Ta ei teadnud, et tema tegu võib lõppkokkuvõttes kaasa tuua teise isiku vigastamise. Kui ta oleks aga olnud hoolikam ja tähelepanelikum ega tegutsenuks nii kiiresti ning oleks enne õlle viskamist kannatanust veidi eemaldunud, ei oleks juhtunud, et tabab mitte ainult õllega, vaid ka klaasiga kannatanu nägu ja tekitab seeläbi näole vigastusi. Kuna ei ole tõendatud kuriteokoosseisu subjektiivne külg – tahtlus, ei ole KarS § 121 teokoosseis täidetud ja G K tuleb talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. Kohus juhindub KrMS § 238 lg 1 p. 4. Kohtunik 3