← Eesti

4-11-2604/11

4-11-2604 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 4. november 2011. a, Tallinn Väärteoasja number 4-11-2604 Kohtukoosseis eesistuja Meelika Aava, lii

§ 15¹ järgi kvalifitseeritava väärteo.

Põhja Prefektuuri Lõuna politseijaoskonna väärteomenetleja I. T poolt 28.06.

  1. a koostanud väärteoprotokolli nr AB 1267703 kohaselt, A. Korovin 17.05.
  2. a kella 18.40 ajal, viibides 1 Tallinnas Sütiste tee 1 juures, oli eelnevalt tarvitanud narkootilisi aineid ilma arsti ettekirjutuseta,

§ 15¹ järgi kvalifitseeritava väärteo.

Põhja Prefektuuri Lõuna politseijaoskonna väärteomenetleja I. T poolt 28.06.

  1. a koostanud väärteoprotokolli nr AB 1267704 kohaselt A. Korovin 26.05.
  2. a kella 16.50 ajal, viibides Tallinnas Mustamäe tee 12 juures, oli eelnevalt tarvitanud narkootilisi aineid ilma arsti ettekirjutuseta,

§ 15¹ järgi kvalifitseeritava väärteo.

Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik V. T on 03.06.

  1. a. koostanud väärteoprotokolli nr AB 1235117 selle kohta, et A. Korovin 03.06.
  2. a kella 20.08 ajal, viibides Tallinnas Paldiski mnt 48 juures, tarvitas narkootilist või psühhotroopset ainet väikeses koguses ilma arsti ettekirjutuseta,

§ 15¹ järgi kvalifitseeritava väärteo.

Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik E. M on 07.06.

  1. a koostanud väärteoprotokolli nr AB 1235154 selle kohta, et A. Korovin 07.06.
  2. a kella 19.30 ajal, viibides Tallinnas Paldiski mnt 56 juures, oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta,

§ 15¹ järgi kvalifitseeritava väärteo.

  1. Kohtuväline menetleja saatis eelpoolnimetatud väärteoasjad arutamiseks Harju Maakohtule ja Harju Maakohus ühendas 22.08.
  2. a määrusega väärteoasjad ühiseks menetlemiseks, lugedes väärteoasja numbriks 4-11-
  3. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
  4. 29.08.
  5. a otsusega väärteoasjas nr 4-11-2604 tunnistas Harju Maakohus A. Korovini süüdi: 15.05.
  6. a toime pandud väärteos NPAS § 15¹ järgi ja mõistis talle karistuseks 4 päeva pikkuse aresti; 17.05.
  7. a toime pandud väärteos NPAS § 15¹ järgi ja mõistis talle karistuseks 4 päeva pikkuse aresti; 26.05.
  8. a toime pandud väärteos NPAS § 15¹ järgi ja mõistis talle karistuseks 4 päeva pikkuse aresti; 03.06.
  9. a toime pandud väärteos NPAS § 15¹ järgi ja mõistis talle karistuseks 4 päeva pikkuse aresti ning 07.06.
  10. a toime pandud väärteos NPAS § 15¹ järgi ja mõistis talle karistuseks 4 päeva pikkuse aresti. Kokku kuulus kohtuotsuse kohaselt seega A. Korovinil ärakandmisele 20 päeva pikkune arest. Kohus arvestas karistuse kandmise algust A. Korovini arestimajja karistuse kandmisele ilmumisest ning kohustas teda karistuse kandmisele ilmuma hiljemalt 15.10.
  11. a. Tähtaegselt aresti kandmata jätmisel määras kohus kohaldada A. Korovini suhtes sundtoomist arestimajja. Ühtlasi mõistis kohus A. Korovinilt menetluskuludena välja tasu joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise eest kokku 199 eurot. Kohus luges menetlusaluse isiku poolt väärtegude toimepanemise tõendatuks: 15.05.2011.a. episoodis - 15.06.
  12. a. koostatud väärteoprotokolliga (tl 42), tunnistaja D. V ütlustega (tl 44-45), menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga (tl 46), joobeseisundi tuvastamise saatekiri-uuringuaktiga (tl 47); 17.05.
  13. a episoodis - 28.06.
  14. a koostatud väärteoprotokolliga (tl 64), tunnistaja J. L ütlustega (tl 66), menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga (tl 67), joobeseisundi tuvastamise saatekiriuuringuaktiga (tl 68); 26.05.2011.a. episoodis - 28.06.
  15. a koostatud väärteoprotokolliga (tl 86), tunnistaja I. V ütlustega (tl 88), menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga (tl 89), joobeseisundi tuvastamise saatekiriuuringuaktiga (tl 90), isikusamasuse tuvastamise protokolli ja fotoga (tl 91-92); 03.06.
  16. a episoodis - 03.06.
  17. a koostatud väärteoprotokolliga (tl 3), tunnistaja R. U ütlustega (tl 4), isikusamasuse tuvastamise protokolliga (tl 5), joobeseisundi tuvastamise saatekiri-uuringuaktiga (tl 6), karistusregistri väljavõttega (tl 7-19); 2 07.06.2011.a. episoodis - 07.06.
  18. a koostatud väärteoprotokolliga (tl 22), tunnistaja A. K ütlustega (tl 23), isikusamasuse tuvastamise protokolliga (tl 24), õigusvastase teo toimepanemise aktiga (tl 25), joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga (tl 26). Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid KarS §-de 57 ja 58 järgi kohus menetlusaluse isiku käitumises ei tuvastanud. Arvestades A. Korovini varasemat korduvat karistatust samalaadsete väärtegude eest ja varasemate trahvide mittetasumist, pidas kohus vajalikuks karistada teda kõigi väärteoepisoodide eest kokku 20 päeva pikkuse arestiga. Kohus märkis, et väärtegude toimepanemise dünaamikast nähtuvalt on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamine A. Korovini poolt väga sage. Seejuures on tõendamist leidnud, et isik tarvitab koos nii narkootilisi, kui ka psühhotroopseid aineid. Kohus leidis, et kaitsmaks õiguskorda, tuleb karistuse määramisel arvestada lisaks isikuga seotud eripreventiivsele eesmärgile ka karistuse üldpreventiivsete eesmärkidega, mistõttu tuleb aresti kestuse osas kohaldada pikemaajalist karistust, kuna A. Korovinile varasemalt määratud lühemaajalised arestid pole karistuse eesmärke täitnud. Apellatsioon
  19. Harju Maakohtu 29.08.
  20. a otsuse peale esitas apellatsiooni A. Korovin, kes märgib, et nõustub kohtuga ja tunnistab oma süüd väärtegude toimepanemises ning on valmis kandma talle mõistetud 20 päeva pikkust arestkaristust, kuid ta ei nõustu kohtuotsusega temale karistuseks mõistetud aresti korraga ärakandmise osas. Apellant palub võimaldada tal kanda aresti ositi, puhkepäevadel, põhjendades seda sellega, et tal on naine ja laps ning ta viibib metadoon-asendusravil ja töötab ning ta ei tohi kaotada oma tööd. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  21. Kohtukolleegium leiab, et apelleeritud kohtuotsuse muutmiseks või tühistamiseks apellatsioonis toodud asjaoludel puudub alus, mistõttu esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata.
  22. KarS § 66 lg 1 kohaselt, mõistes rahalise karistuse, aresti või kuni kuuekuulise vangistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise või kandmise ositi. Apelleeritud Harju Maakohtu 29.08.
  23. a otsusega on A. Korovinit karistatud NPAS § 151 järgi kokku 20 päeva pikkuse arestiga, mis kuulub kohtuotsuse järgi ärakandmisele korraga. Maakohus ei ole A. Korovinile karistust mõistes pidanud tema suhtes KarS § 66 kohaldamist võimalikuks ning apellatsioonis toodu ei anna ringkonnakohtule alust ümber hinnata Harju Maakohtu otsustust A. Korovinile mõistetud arestkaristuse korraga ärakandmise kohta. Karistuse mõistmisel võttis maakohus arvesse kõiki asjaolusid, sealhulgas A. Korovini perekondlikku, tööalast ja tervislikku olukorda. Puuduvad tõendid A. Korovini perekondliku, tööalase ja tervisliku olukorra kohta, mis kinnitaksid, et tal puudub võimalus kanda aresti järjest. Ka ei ole apellandi väitetav viibimine metadoon-asendusravil niisuguseks asjaoluks, mis ei võimaldaks tal kanda väärteo eest mõistetud karistust. Aresti kandmise ajal tagatakse A. Korovinile vajadusel kvalifitseeritud arstiabi.
  24. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus apelleeritud kohtuotsuse muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. Meelika Aava Ivi Kesküla Malle Preimer 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.