1-09-7768/14

Kriminaalasi 1-09-7768 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17 novembril 2011.a.Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-09-7768 Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kohtuistungi sekretär Terje Liebert Kriminaalasi Zinaida Tumaševitš süüdistus KarS § 209 lg.2p.1 järgi Prokurör Ruta Rammo Süüdistatavad Zinaida Tumaševitš, isikukood 46112290017; kodakondsuseta; elukoht Eesti Vabariigis teadmata; 1 klassi haridusega; emakeel mustlaskeel, valdab vene keelt; varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral. Kaitsja Eve Jundas Menetluse liik Lühimenetlus Kohus arutab antud kriminaalasja KrMS § 269 lg.2 p.2 alusel süüdistatava osavõtuta RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Zinaida Tumaševitš KarS § 209 lg.2p.1 järgi ja mõista talle karistuseks 2 aastat vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust. KarS§ 65 lg.2 alusel suurendada mõistetud karistust Järva Maakohtu 22.02.2005.a. mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o. 1 aasta 5 kuud ja 13 päeva ning mõista liitkaristuseks 2 aastat 9 kuud ja 13 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda karistuse kandmisele asumise aeg. Zinaida Tumaševitš suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Rahuldada tsiviilhagi ja välja mõista Zinaida Tumaševitš’ilt NT kasuks 3201,97 eurot (50 100 krooni). KrMS § 175; § 179; § 180 alusel välja mõista Zinaida Tumaševitš’ilt menetluskulud: sundraha 417,03 eurot ja kaitsjatasu 165,70 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank’is või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, maksekorraldusse märkida viitenumber 2800049777 ja selgitus: süüdistatava nimi, 1-09-7768, sundraha, kaitsjatasu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg.1, 2, 3 p.2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsioonteate esitamise kättesaadav 17.11.2011.a. on kohtuotsus tervikuna Asjaolud ja menetluse käik: Zinaida Tumaševitš`it süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, pettis varalise kasu saamise eesmärgil ajavahemikul 14.03.2008-23.04.2008 Harjumaal, XXX linnas NT`lt sularahas ja ülekannetega välja kokku 55 100.- krooni. Nimelt lubas Zinaida Tumaševitš vabastada NT needusest, parandada tema tervist ning tuua tema ellu armastava mehe, milleks nõudis järjepidevalt raha, lubades samas kogu raha peale needusest vabastamist ja NT tervendamist tagastada. Eksitusse viidud NT maksis Zinaida Tumaševits`ile sularahas 14.03.2008 2500.- krooni, 18.03.2008 5000.- krooni ja 20.03.2008 10 000.- krooni ning seejärel Zinaida Tumaševitš`i poolt antud Ž M arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX AS SEB Pangas 31.03.2008 7000.- krooni, 05.04.2008 7000.krooni, 08.04.2008 3000.- krooni, 11.04.2008 4000.- krooni, 15.04.2008 10 000.- krooni, 17.04.2008 3000.- krooni, 19.04.2008 600.- krooni, 21.04.2008 1400.- krooni ning 22.04.2008 600.- krooni; 23.04.2008 maksis NT sularahas Zinaida Tumaševitš`ile veel 1000.krooni. 2 Oma tegevusega pani Zinaida Tumaševitš toime KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kuriteoga tekitas Zinaida Tumaševitš NT`le materiaalse kahju summas 55 100 krooni (3521,53 eurot). Kohus arutab antud kriminaalasja KrMS § 269 lg.2 p.2 alusel süüdistatava osavõtuta järgmistel asjaoludel. Zinaida Tumaševitš ei ilmunud kohtusse 08.07.2009.a., 30.09.2009.a., 15.10.2009.a. ja 10.12.2009.a. Kohus edastas süüdistatavale kutse aadressile XXX, politsei abil. Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna teatel Zinaida Tumaševitš nimetatud aadressil ei ela ning nimetatud korter seisab alates märtsist 2009.a. tühjana. 10.12.2009.a tegi kohus määruse Zinaida Tumaševitš tagaotsitavaks kuulutamiseks ja tema suhtes kohaldatud tõkendi muutmiseks ja uue tõkendina vahistamise kohaldamiseks. Põhja Politseiprefektuur alustas 18.12.2009.a. Zinaida Tumaševitš suhtes jälitustoimiku . Ülaltoodust tulenevalt kohus leiab, et kriminaalasja arutamine süüdistatava osavõtuta on põhjendatud, kuivõrd Zinaida Tumaševitš asukohta Eesti Vabariigis ei olnud võimalik tuvastada ning tema leidmiseks on tehtud mõistlike pingutusi. Vastavalt Rahvastikuregistri 25.10.2011.a. väljavõttele nähtub, et Zinaida Tumaševitš ei oma kehtivat elamisuba ning ta ei ela aadressil XXX. Seega on kohtu hinnangul ilma temata kohtulik arutamine võimalik. Zinaida Tumaševitš kaitsja asus seisukohale, et süüdistus ei ole põhjendatud. Tegemist on tsiviilõigusliku vaidlusega. Kohus uuris järgnevaid kirjalikke tõendeid: • NT avaldus /tl 4-5/ • Kannatanu NT ütlused, arvestusleht, allkiri-kohustus /tl 11-15, 115-122/ • Väljavõte NT haigusloost /tl 129-130/ • Fotode järgi äratundmiseks esitamise protokoll fototabeliga /21-23/ • Maksekorraldused /tl 6-10/ • N. T AS-i Hansapank kontode väljavõtted /tl 16, 77-78, 90-91/ • Väikelaenulepingute koopiad /tl 92, 94/ • Politseijuhtivinspektor Tiiu Kull`i ettekanne /tl 31/ • Piirivalveameti teatis piiriületusandmete kohta /tl 34/ • Tunnistaja Žanna M ütlused /tl 37-40/ • Tunnistaja AP ütlused /tl 112-114/ • Tunnistaja IT ütlused /tl 97-101/ • Tunnistaja IT ütlused /tl 123-126/ • Kahtlustatav Zinaida Tumaševitš`i ütlused /tl 24-29, 103-110/ • Karistusregistri teatis /tl 55-57/ 3 • Järva Maakohtu 22.02.2005 otsus, Viljandi Maakohtu 02.05.2002 otsus /tl 58-61, 138140/ Kohus, kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid ja süüdistatava poolt kohtueelsel menetlusel antud ütlusi, asub seisukohale, et Zinaida Tumaševitš süü talle inkrimineeritud süüdistuses on täies mahus tõendamist leidnud ning kohtueelses menetlus õigesti kvalifitseeritud KarS§ 209 lg.2p.1 järgi. Kohtu järeldused: Käesoleva kriminaalasja uurimisega on tuvastatud, et 14.03.2008 päeval sisenes Zinaida Tumaševitš XXXs, XXX asuvasse YA kauplusesse ning kõnetas seal müüjana töötanud NT`d, öeldes, et viimasel on peal needus, millest tema võib N. T raha eest vabastada. Samuti saavat ta raha eest aidata N. T `l terveneda ning hea mehe leida. NT, kes elas

1. aasta talvel üle ränga liiklusõnnetuse, mille tagajärjel diagnoositi tal muuhulgas koljupõhimikumurd, maksis 14.03.2008 õhtul uuesti kohtudes Zinaida Tumaševitš`ile 2 kanamuna abil needusest vabastamise eest sularahas 2500 krooni. Raha lubas Z. Tumaševitš tagastada, kui on sellega Petseri kloostris käinud ning selle tervise ja armastuse peale pannud. Samal õhtul ütles Z. Tumaševitš veel N. T `le, et nad peavad uuesti kohtuma ja andis NT`le oma telefoninumbri XXX ja koduse aadressi XXX, XXX. Toimunust ei lubanud Z. Tumaševitš N. T `l kellelegi rääkida, muidu ei minevat see täide. Paar päeva hiljem helistas Z. Tumaševitš N. T `le ja kutsus viimase enda juurde koju, käskides N. T `l tervise ja mehe jaoks kaasa võtta 5000 krooni. 18.03.2008 andiski NT Z. Tumaševitš`i kodus viimase kätte 5000 krooni, mille Z. Tumaševitš pani piibli vahele. Mõni päev hiljem helistas Z. Tumaševitš uuesti N. T `le, öeldes, et Petseri kloostrisse palvetama minekuks on vaja veel 10 000 krooni ja 20.03.2008 viiski N. T 10 000 krooni Zinaida Tumaševitš`ile koju, mille Z. Tumaševitš pani samuti piibli vahele. Peale seda helistas Z. Tumaševitš korduvalt N. T `le ja väitis end olevat Petseri kloostris N. T eest palvetamas. Kuna Z. Tumaševitš`i enda pangakontod olid arestitud, käskis ta 31.03.2008 N. T `l raha üle kanda Ž M arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX AS-i SEB Pangas, millel olevatele rahalistele vahenditele oli tal juurdepääs. 31.03.2008 kandis N. T Z. Tumaševitš`i nõudmisel Ž. M arvelduskontole üle 7000 krooni ning 05.04.2008 veelkord 7000 krooni, 08.04.2008 veel 3000 krooni, olles selleks 05.04.2008 võtnud AS-st Hansapank 21-protsendilise intressimääraga väikelaenu summas 10 000 krooni. Mõni päev hiljem helistas Z. Tumaševitš uuesti N. T `le ning soovis saada veel 15 000 krooni, soovitades N. T `l laenu võtta, kogu raha lubas ta kloostrist naasmisel N. T `le tagastada. 11.04.08 kandis N. T Ž. M arvelduskontole üle 4000 krooni. 15.04.2008 taotles N. T Z. Tumaševitš`ile maksmiseks uuesti Hansapangast väikelaenu summas 10 000 krooni ning kandis laenusumma, s.o. 10 000 krooni tervikuna samal päeval Z. Tumaševitš`i poolt antud Ž. M arvelduskontole. Peale seda nõudis Z. Tumaševitš veelkord 10 000 krooni ülekandmist Ž. M arvelduskontole, ent kuna N. T `l ei olnud nimetatud summat kusagilt võtta, kandis ta 17.04.2008 Ž. M arvelduskontole üle ainult 3000 krooni, 19.04.2008 600 krooni, 21.04.2008 1400 krooni ning 22.04.2008 600 krooni. 23.04.2008 maksis N. T sularahas Z. Tumasevitš`ile viimase nõudmisel veel 1000 krooni. Kokku maksis N. T Zinaida Tumaševitš`ile 55 100 krooni, sellest 18 500 krooni sularahas, 36 600 krooni ülekannetega. Nimetatud summade maksmiseks oli NT sunnitud korduvalt võtma ülikõrge intressimääraga pangalaenu, samuti laenama raha oma tütardelt ning tuttavatelt. Kohtueelses menetluses 11.06.2008.a. Zinaida Tumaševitš end süüdi ei tunnistanud, kuigi raha saamist ta osaliselt tunnistas. Tunnistas algselt, et sai NTlt raha, umbes 33 000 krooni, aga ülekuulamise lõpus tunnistas, et sai N lt 55 000 krooni, mille maksab ka tagasi, seda siis uurija küsimuse peale, kuidas kavatseb raha tagasi maksta, kui ei teagi, palju raha ta üldse sai. Esmalt andis ütlusi, et NT rääkis talle ise esimesel kohtumisel, et tal on tervisega probleemid, 4 tal ei ole meest ning ema liini pidi on needus peal. Tumaševitš lubas T eest palvetada, et needus pealt ära läheks, see jõud olevat temal pärit vanaemalt. T kinkis talle 1000 krooni, kuna tal läkski algul paremaks. Süüdistatav kutsus kannatanu enda juurde koju, kuna viimane soovis, et Tumaševitš talle ka ennustaks. T käiski mitu korda Tumaševitši juures kodus, kolmandal korral külas olles rääkis Tumaševitš kannatanule, et tahab avada kioski, kuid rahadega on raske ja palus NTlt laenu 58000-60000 krooni. NToli nõus aitama, kuid ta ei teadnud, kas saab kohe selle raha pangast laenata, sest tema palk on väike. Zinaida Tumaševitši ütluste kohaselt lubas ta kannatanule osade kaupa tagasi maksta, samuti oli plaan auto maha müüa ning ka sealt oleks saanud raha. Auto pidi ära ostma tuttav IM, kelle perekonnanime Tumaševitš täpselt ei teadnud, samuti ei teadnud potentsiaalse ostja telefoninumbrit. Kuna kannatanu tahtis raha üle kanda, andis Tumaševitš talle oma õetütre konto numbri, kuna tema enda konto on kohtutäituri poolt arestitud. Kui kannatanu oli raha arvele üle kandnud, siis ta helistas Tumaševitšile, Tumaševitš võttis raha oma õetütre M kontolt välja, kuna kontoomaniku pangakaart oli tema käes. Mingi aeg käis Tumaševitš Petseris enda asju ajamas, samuti NTeest palvetamas. Samuti tunnistas Zinaida Tumaševitš, et tal on mälulüngad, aga kui uurija küsis, kuidas ta saab siis kindel olla, et sai N lt laenu, mitte ei võtnud temalt raha needuse mahavõtmiseks, siis ütles Tumasevitš, et väljendas end hoopis valesti, tegelikult on tal kõrge vererõhk ning kuna ta on kirjaoskamatu, siis ta ei suuda lihtsalt kuupäevi meeles pidada. Kioski jaoks, mille avamiseks Tumaševitš T lt raha küsis, pidi kaup toodama Riiast, selle pidi kohale tooma JM. T lt saadud rahast pool kulus elamiseks, pool pidi minema kauba jaoks, mille M pidi tooma juuni lõpus, pool raha oli juba ära maksnud, ülejäänu pidi toimuma kauba saamisel. Seega nähtub Tumaševitši ütlustest, et osa saadud rahast pidi tal sel hetkel alles olema. Küll ei teadnud Tumaševitš M telefoninumbrit. Ja nagu kohtueelses menetluses selgus, ei saanudki ta M numbrit teada, sest sellenimelist isikut ei eksisteeri. Kiosk pidi Tumaševitši sõnul XXX turul olemas olema, M pidi juuni lõpus lahkuma ja siis pidi Tumaševitš selle endale saama. Kui uurija Tiiu Kull ütles ülekuulamise lõpus, et nad lähevad siis koos nimetatud kioskit vaatama, selgus Tumasevitši ütlustest, et tegelikkuses ühtki M kokkulepitud kioskit XXX turul ei ole. Hiljem esitas Zinaida Tumaševitši kaitsja taotluse täiendavate uurimistoimingute läbiviimiseks, kuna väidetavalt ei olnud Tumaševitš esmasel ülekuulamisel võimeline seoses vähese kooliharidusega oma huvisid kaitsma. Täiendaval ülekuulamisel 20.10.2008 andis Tumaševitš ütlusi, et T kaebas talle oma rasket elu, halba tervist, meestega ei vedavat, noorest peast pole tal õnne olnud. Tumaševitš vaatas teda ja kuna tal on vanaemalt valge maagia anne, ütles, et saab kannatanut aidata, kuna nägi T l needust peal. Seetõttu ütleski, et saab aidata. Kannatanu küsis, et kust Tumaševitš teab, sest räägib tõepoolest õigust. N hakkas nutma ja palus teda aidata, Tumaševitš selgitas, et selleks on vaja mitu seanssi ja see ei ole tasuta. Sama päeva õhtul kell 7 said nad uuesti kokku, Tumaševitš käskis T kaasa võtta 2 muna ja 2 taskurätti, juba autos alustas ta seda protsessi, munade abil võttis needuse maha. Selle teenuse eest küsis ta 2500 krooni, mille T olevat talle kinkinud. Teine protsess toimus Tumaševitši juures kodus, kannatanu pidi tooma 5000 krooni, need pidid minema nõidusega koos põletamisele, et needus tagasi ei tuleks. N pani 5000 krooni piibli vahele ja ütles veel, et tahab Tumaševitši abiga meesterahva saada; rääkis oma elust ja tervisest, et jalg, s.t. põlv valutas, selle jala valu võttis Tumaševitš kannatanult ära. Peale seda läks N koju, Tumaševitš ütles, et sõidab Petseri kloostrisse, kus tehakse protsesse tema tervise ja armastuse peale ja Petserisse on kindlasti vaja sõita. Ütles, et kui ta helistab Petserist ning protsessidele läheb vaja raha, siis telefoni teel ütleb arve numbri ja kui N l võimalus tuleb, võib ta raha panga kaudu üle kanda. Petserisse ta läkski, N kandis üle 33 000 krooni. Peale seda läks 5 Tumaševitši arvates NT paremaks, ent umbes 2 nädala pärast helistas Tumaševitš ja ütles, et kuna aitas T , ent tal on endal raskused, siis peaks ka T teda aitama, lubas, et hakkab talle raha osade kaupa tagasi maksma. N hakkas raha tagasi küsima, aga Tumaševitšil kohe ei olnud seda summat. Palus, et N ootaks raha tagastamisega, kuna tema tegi talle head, Tumaševitš lubas ka oma vana auto maha müüa ja raha tagastada. N oli nõus, et talle tagastatakse iga kuu 2500.- krooni, sest ega autot nii kiiresti maha müüa saa. Konkreetset aega neil ei olnud, lubas ise iga kuu 15ndaks kuupäevaks 2500 krooni tagastada. Oli samuti solvunud, kuna tegi head ja see oli nagu tasu selle eest, 33 000 pidi olema tasu selle eest, 2500 krooni T kinkis talle. Peale seda kõnet kandis 3-l kuul tema arvele lubatud raha, kokku ei oska arvutada. Elas väga üle, et T asja politseisse andis, on ühe korra kohtulikult karistatud, see oli analoogne situatsioon. Uurijale kartis tõtt rääkida, kuna oli karistatud ja arvas, et teda pistetakse kohe vanglasse. Selles osas, kuidas ta näeb, et inimesel on needus peal, Tumaševitš ütlusi ei andnud, kuna see pidi olema tema sisemine saladus, näeb ja aitab, võtab haigused maha. T oli Tumaševitši sõnul kõrgvererõhutõbi, parema jala põlv valutas, see needus oli talle jäänud juba emalt, s.t. N emalt. Munade laiakslitsumisega needuse mahavõtmisest ei saa seda rääkida, see on valge jõud, millega võtab needuse ja haigused maha. Raha, mis piibli vahele lasi panna, põletatakse ära küünalde peal, et needus ära läheks ja ära põleks, piiblit ta ära ei põletanud. Sõnad räägitakse peale, ta ise tunneb seda, kuidas needus ära läheb. Miks raha pidi piibli vahele panema, selle kohta ühtki mõistlikku põhjendust Tumaševitš anda ei osanud, ütles vaid, et see läheb needuse mahavõtmiseks. Petseri kloostrist ostab küünlad, palvetama ei lähe, vaid tal on oma koht kloostri juures, kus keegi ei näe teda, istub rohu peale ja teeb protsessi inimeste heaks, tal on seal kindel koht. T käest sai raha kokku järgmiselt: 2500 krooni sai kingiks, 5000 krooni andis ta küünalde peal ära põletamiseks, ülekandega peale selle veel, 33 000 krooni kõik kokku. N ütles, et 2500 krooni ta tagasi ei taha. Teab, et see summa oli kokku 33 000 krooni. Eelmiste kohtuotsuste järgi välja mõistetud summad on hüvitamata, maksab osade kaupa sellele Viljandi naisele, 100 kr kuus. Ametlikult ei lähe tööle, kuna on kirjaoskamatu, pealegi mustlane. Tegeleb humanitaarabi riietega, nende müügist saab natuke tulu, ametlikult seda kuskil ei näita. Sõiduauto on tänaseks ära müüdud, aga raha pole veel saanud, müüsid selle auto Kadaka turul, mees teab, kellele. Ostja lubas raha selle kuu jooksul tasuda sularahas, lepingut sõlmitud ei ole. Hinnaks 12 000 krooni. Pärast väitis, et on küll kirjalik leping sõlmitud ja lubas selle hiljem esitada, ent ei ole seda teinud. Näeb inimese karmat, N kandis seda ema risti. Võib näha ka inimese eelnevat elu, selleks on vaja erinevad protsessid läbi teha. Nagu nähtub Piirivalveameti teatisest, ei ole Zinaida Tumaševitš 2008.aasta
2. märtsist kuni
3. juunini Eesti-Vene piiri ületanud, seega ei vasta tõele tema ütlused selle kohta, et ta käis Petseri kloostris või kui käis, siis järelikult seadust rikkudes, ületades piiri selleks mitte ettenähtud kohas salaja. Kannatanu NT ütlustest nähtub aga, et kui nad esmakordselt Tumaševitšiga kaupluses, kus NT töötas, kohtusid, ei soovinud Tumaševitš midagi osta, kuna tal ei olevat üldse raha kaasas, aga ütles kohe kannatanule, et viimase peal olevat suur needus, tema näeb seda ja sellest peab lahti saama, see inimene, kes selle needuse peale pani, on ammu surnud. Selline süüdistatava käitumine viitab otseselt kavatsetusele, ta läkski eesmärgipäraselt ilma rahata ja ostusoovita poodi järjekordset ohvrit otsima, kellelt needusejutuga, mis oli süüdistatavale mitme aasta vältel palju raha sisse toonud, jälle võimalikult palju raha välja meelitada. Tumaševitš lubas NTd aidata, küsis, kas kannatanu on abielus, kuulnud vastust, pakkus ise välja, et aitab hea mehe leida. Kannatanu rääkis talle terviseprobleemidest - kõrge vererõhk, krooniline 6 osteokondroos (selgroohaigus) ja jala tallaga on probleemid, sinna kogunevad soolad ja valus on kõndida, rääkis ka avariist, mille 2002.aastal üle elas. Zinaida ütles, et on vaja raha, täpset summat ta kohe ei öelnud. Õhtul kui kokku said, käskis munade purukslitsumise eest, millega pidi needuse maha võtma, maksta 2500 krooni. Kannatanu temale raha ei kinkinud, mitte ühtegi krooni, ta andis raha üle teadmises, et saab kogu raha tagasi. Paar päeva hiljem helistas Tumaševitš ja ütles, et tervise ja mehe jaoks on vaja 5000 krooni ja kutsus endale koju, 5000 krooni pani Tumaševitš piibli peale, pärast pani ta selle raha piibli vahele, raha pidi minema põletamisele, aga miks, sellest kannatanu aru ei saanud. Peale seda käskis Tumaševitš pidevalt raha juurde maksta, käskis ka laenu võtta, kuna pidavat hiljem kõik tagastama, kui kloostrist tagasi tuleb. Tumaševitšile sularaha üle andes Tumaševitš seda ka üle ei lugenud. Nagu uurimise käigus on tuvastatud, siis Tumaševitš lugeda-arvutada eriti oskagi, nii et tegelikult Tumaševitš ei saagi oma harimatusest teada, kui palju raha ta kannatanu käest sai, samas ei ole kohtul mingitki põhjust kahelda kannatanu ütluste usaldusväärsuses. Oluline on siinjuures asjaolu, et kannatanu ema vähemalt 2009.aastal, mil kannatanu ütlusi andis, elas, tegemist on 6 lapse emaga, kelle elu on hästi läinud. Põlv ei ole kannatanul kunagi haige olnud – kuigi Tumaševitši väitel nägi ta, et T on põlv haige, kogu selle aja jooksul ei läinud kannatanul tervis mitte grammigi paremaks, vaid hoopis halvemaks. Nagu kannatanu ja süüdistatava poolt kohtueelses menetluses antud ütlustest nähtub, valetas Tumaševitš ka Petseri kloostris käimise osas, tegelikult ta seal ei käinud, kuna piiriületusi ei fikseeritud; kui temalt täiendaval ülekuulamisel küsiti, mismoodi ta siis kloostris teiste eest palvetab ja oma „protsesse” teeb, selgus, et tegelikult ta kloostris sees ei palvetagi, raha pidi piibli vahele panema selle kurjast vabastamiseks, millegipärast pidi raha ka peale seda ära põletama, kuigi enda sõnul ülivõimetega Tumaševitš oli selle ometi kurjast vabastanud. Algselt võttis Tumaševitš enda sõnul 2500 krooni eest needuse 2 muna abil NT maha, aga pärast pidi millegipärast ka veel kloostris needusega tegelema. Küsis T laenu kioski avamiseks, laenu soovis tagasi maksta osaliselt automüügist saadud rahast, ent arusaamatuks jääb, miks küll oleks pidanud esmalt laenu võtma ja siis laenu tagasimaksmiseks auto maha müüma, selle asemel et laenu võtmise asemel esmalt auto maha müüa. Autole olevat ostja IM olemas olnud, ent ometi müüs ta selle palju hiljem hoopis Kadaka turul ning rohkem poole väiksema hinnaga kui algul pakkus (37 000 krooni asemele väidetava 12 000 krooniga) ja loomulikult auto müügist saadud raha Nina T le ei makstud. Kioskit, kus lubas kauplema hakata, tal tegelikult olemas ei olnud, isikut, kes pidi kauba tooma, ei eksisteeri. Ehk siis kokkuvõtvalt on kõik Tumasevitš poolt antud ütlused juba iseenesest vastuolulised. Seda, et süüdistatav vassis ja valetas, tõendab ka ilmekalt asjaolu, et Tumaševitš on öelnud, et tal on vanaemalt päritud valge maagia anne, näeb needust ja haigusi, samas ütles, et NT on surnud ema poolt needus peal, ometigi elas NT ema vähemalt veel 2009.aastal ja väga õnnelikult, ütles ka, et kannatanul on põlv haige ja valutab ning tema võttis enda sõnul põlvevalu ära, kuigi kannatanul ei ole põlv kunagi valutanud. Zinaida Tumaševitš ei ole oma väidet üleloomulike oskuste omamise ja nende headel eesmärkidel kasutamise osas reaalsete tõenditega sisustanud, vaid on pugenud peitu selle taha, et ei saa oma saladusi reeta. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Zinaida Tumaševitši süü on süüdistusaktis loetletud tõenditega täielikult tõendamist leidnud ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud kelmusena. Tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine on petmine. See tähendab teise isiku kujutluse ehk intellektuaalse arusaama mõjutamist. Petmine aktiivse teo ehk tegevusega tähendab tegevust, mis teadvalt tekitab teises isikus väärkujutlust. Süüdlase tegu ehk petmine loob kannatanul tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse, kannatanu viiakse 7 eksimusse. Kohus tuvastas, et Zinaida Tumaševitš tegutses varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel ehk siis osutades n.ö raviteenust, milleks tal tegelikult võimed puudusid ning viies sellega kannatanu eksimusse, sai teenuse eest varalist kasu. Karistus: Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Sanktsioonina on KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest ette nähtud ühe- kuni viieaastane vangistus. Tegemist on II astme kuriteoga. Kriminaalkorras on Zinaida Tumaševitšit varem kahel korral karistatud, mõlemal korral analoogiliste kelmuste toimepanemise eest. 02.05.2002 Viljandi Maakohtu poolt KrK § 143 lg 1, KrK § 47 alusel mõisteti vabadusekaotus 2a katseajaga 3a; 22.02.2005 mõisteti Järva Maakohtu poolt KarS § 209 lg 2 p 1, 2 alusel vangistus 2 aastat (Järva Maakohtu otsusega mõisteti Tumaševitšilt kuritegudega tekitatud kahjudena välja kokku 529 300 krooni, mis on senini kannatanutele hüvitamata), ent kuna Tumaševitš oli kuriteod toime pannud katseajal, liideti karistus ning lõplikuks karistuseks mõisteti KarS § 65 lg 2 alusel vangistus 3a 7k 1p; vabanes tingimisi enne tähtaega 27.03.2007, katseaeg kuni 09.09.2008 (karistuse ärakandmata osa 1a 5k 13p). Taolised andmed viitavad asjaolule, et Zinaida Tumaševitš ei ole varasematest rikkumistest järeldusi teinud ning on hoolimatult suhtunud eelmistesse karistustesse. Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid ei esine. Arvestades võimalusega mõjutada isikut edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest tuleb teda karistada karistusega, mis on ka õiguskorra kaitsmise huvides ning väljendab seadusandja tahet. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-9906). Lähtuvalt eeltoodust ning arvesse võttes KarS § 56 lg 1 sätestatud karistuse mõistmise üldaluseid, ehk siis isiku süüd, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid, asub kohus seisukohale, et käesoleva otsusega tuleb Zinaida Tumaševitš’it karistada reaalse vangistusega. Kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi summas 55 100 krooni kuulub rahuldamisele osaliselt ja nimelt kuna 02.07.2008 ja 15.07.2008 – seega ajal, mil kriminaalmenetlus oli juba algatatud, on Zinaida Tumaševitš maksnud tagasi välja petetud raha kokku 5000 krooni, kuulub Zinaida Tumaševitš’ilt välja mõistmisele 50 100 krooni ( 3201,97 eurot). 8 Kohus juhindub KrMS § 238; §§313- 315 sätetest. Piret Liivo Kohtunik 9