lg 1 p 5,
,
lg 4,
,
,
S § 424 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 73 lg 1,3 alusel ei pöörata 3 kuud vangistust täielikult täitmisele, kui Üllar Kangur ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Üllar Kanguri suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab kehtivuse kohtuotsuse jõustumisest. 2 KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Üllar Kangurilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4-ks (neljaks) kuuks. Mootorsõiduki juhtimisõiguse 4-ks kuuks äravõtmine hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest. Kui kohtuotsust keegi ei vaidlusta, jõustub kohtuotsus 14.11.2011.a ja alates 14.novembrist 2011.a puudub Üllar Kanguril 4 kuu vältel juhtimisõigus. Liiklusseaduse §-s 127 sätestatu kohaselt on Üllar Kangur käesoleva kohtuotsuse jõustumisest viie tööpäeva jooksul kohustatud loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kohtuotsuse koopia edastada Maanteeametile, liiklusregistrile liiklusregistrisse mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohta kande tegemiseks.
lg 1 alusel välja mõista Üllar Kangurilt riigituludesse menetluskuludena: • 14 eurot joobe tuvastamise kulu (lk 5;
lg 1 p 3), • 45 eurosenti kaitsjale toimikust koopia tegemise kulu (lk 20;
lg 1 p 5), • 417 eurot 03 eurosenti sundraha (
Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakontole nr 10220034796011 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-11-11484, menetluskulu 04.11.2011.a kohtuotsuse alusel“, või - pangakontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-11-11484, menetluskulu 04.11.2011.a kohtuotsuse alusel“, või - pangakontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-11-11484, menetluskulu 04.11.2011.a kohtuotsuse alusel“. Kui süüdimõistetu ei ole menetluskulusid täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul kohtutäiturile (
,
lg 2,
KOHTUOTSUSE KOOPIA KÄTTEANDMINE
lg 1 alusel võib pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist sellega tutvuda kohtus. Kohtumenetluse poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia.
lg 1 alusel edastada kohtuotsuse jõustumise järgselt kohtuotsuse koopia Kohtute Raamatupidamiskeskusele (menetluskulude osas). Jõustunud ja jõustumise märkega kohtuotsuse koopia edastada Maanteeametile, liiklusregistrile liiklusregistrisse mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohta kande tegemiseks. EDASIKAEBAMISE KORD
lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise 2 3 peale või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise korral
Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või
15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.
lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.
lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. ASJAOLUD Kokkuleppes kajastatud süüdistus, karistus ja seisukoht tsiviilhagi ning konfiskeerimise osas Üllar Kangurit süüdistatakse selles, et tema juhtis 19.06.2011 kella 08.30 paiku Tartus, Ringtee tn 43 juures sõiduautot Volvo XC70 reg nr XXX XXX, olles joobeseisundis. Sellega pani Üllar Kangur toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 50 lg 1 alusel nõuab prokurör kohtus lisakaristusena Üllar Kangurilt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 4 (neljaks) kuuks. Lähtudes KarS §-st 73 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele kui Üllar Kangur ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Tsiviilhagi ja konfiskeerimist ei ole. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kohtu seisukoht Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel jäi süüdistatav kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.
lõikes 1 sätestatu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolev kohtuotsus on süüdistatava suhtes süüdimõistev. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks 14.- eurot joobe tuvastamise kulu (lk 5), II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 3 4 417 eurot 03 eurosenti (
lg 1 p 9,
lg 1 p 2) ja 45 eurosenti kaitsjale kriminaalasja toimikust koopia tegemise kulu (lk 20,
Kuna kriminaalasjas puuduvad küllaldased tõendid, millistel oleks kohtul alust jätta
lg 3 alusel osa menetluskuludest riigi kanda, siis alust menetluskuludest osa riigi kanda jätmiseks ei ole. Pealegi on süüdistatav töövõimeline isik ning tal on olemas kindel sissetulekuallikas ja töökoht ning tal puuduvad ka alaealised ülalpeetavad. Kuna kriminaalasjas puuduvad küllaldased tõendid, millistel oleks kohtul alust järeldada, et alalist töökohta ja sissetulekuallikat omav ning ilma ülalpeetavateta ja alaealiste lasteta Üllar Kanguri sissetulek ei võimalda tal menetluskulusid ära tasuda, siis alust menetluskulude ositi tasumise võimaldamiseks ei ole. Juhul kui Üllar Kangur soovib siiski edasiselt taotleda menetluskulude ositi tasumise võimaldamist, tuleb tal selleks esitada kohtule enda põhistatud taotlus koos sellele lisatud tõenditega – näiteks töölepinguga, laenulepingute koopiatega, pangakonto väljavõttega jmt. Taotluses tuleb ka märkida, kui suures summas igakuuliselt ollakse võimeline menetluskulusid tasuma. Taotluse kohtule esitamise korral lähtub kohus täitemenetluse seadustiku §-s 45 sätestatust. Täitemenetluse seadustiku §-s 45 sätestatu on järgmine: § 45. Täitemenetluse peatamine, pikendamine ja ajatamine kohtumääruse alusel Kohus võib võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Kajastatud seadusesättest tulenevalt tuleb Üllar Kanguril enda taotluses menetluskulude ajatamiseks ehk ositi tasumise võimaldamiseks kajastada enda perekondlik ja majanduslik olukord ning kohtule selgitada, millest lähtudes on täitmine ilma võlgnevuse ajatamiseta tema suhtes ebaõiglane ja kui suures ulatuses oleks õiglane menetluskulusid ajatada ehk kui suures summas on ta igakuiselt võimeline menetluskulusid tasuma. Heli Sillaots kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.