lg 1 p 1 alusel või alternatiivina mõistetud karistuse vähendamist ja selle tasumist ositi. Kaebuses on esitatud ka taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Kaebuse esitamise tähtaeg oli 18.07.2011.a. Kaebuse esitaja avaldas ülekuulamisel ja vastulauses soovi, et talle saadetaks otsus väärteoasjas tema meilile. Otsus saadeti V.Viljus´le alles 03.08.2011.a. Kuna kaebuse esitajal puudus võimalus otsust avada, kuna see oli digitaalselt allkirjastatud, siis palus ta saata otsuse uuesti. Otsuse sai kaebuse esitaja lõpuks kätte 22.08.2011.a. Kuna kaebuse esitaja palus nõuetekohaselt saata otsus meiliaadressile ja see saabus alles 22.08.2011.a., nii, et V.Viljus sai selle lahti teha, siis palutakse kaebuse esitamise tähtaeg ennistada. Asjaolu, et V.Viljus vahepeal asja vastu huvi ei tundnud oli tingitud sellest, et ta arvas, et asi lõpetatakse ära. Kaebusele on lisatud väärteoasja otsuse koopia, kaitsja Monica Meristo volikiri, meilivahetus ja vastulause. 25.10.2011.a. saabus kohtusse Monica Meristo poolt Velo Viljus`e taotlus täitemenetluse peatamiseks. Taotluse kohaselt on Vello Viljus esitanud kohtusse kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele koos tähtaja ennistamise taotlusega. Kohtutäitur Kairi Laiõun`a poolt on alustatud täitemenetlust nr 140/2011/1381 ning V.Viljuse arved on arestitud. Kuna kaebus on käesoleval hetkel lahendamata ja arvete sulgemine on V.Viljuse pannud raskesse olukorda, siis palutakse peatada kuni kaebuse osas tehtud lahendi jõustumiseni täitemenetlus nr 140/2011/1381. Kohtumääruse põhjendused. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi
) § 114 lg 1 p 2 järgi on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale. Sama paragrahvi lõige 4 järgi esitatakse kaebus üldmenetluses tehtud otsuse peale maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.
järgi nõuab maakohus pärast üldmenetluses käesoleva seadustiku § 73 lõike 1 kohaselt tehtud kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse saamist viivitamata väärteotoimiku otsuse teinud kohtuväliselt menetlejalt. 27.09.2011.a. saabus kohtule kohtuväliselt menetlejalt toimik Vello Viljus`e kohta väärteoasjas nr 2590,11,003193. 2
lg 1 p 1 ja 2 kohaselt kontrollib maakohtunik eelmenetluses asja kohtualluvust ning käesoleva seadustiku §-de 114 ja 115 nõuete täitmist; jätab kaebuse käiguta või läbi vaatamata käesoleva seadustiku §-s 118 sätestatud alustel.
lg 2 p 1 sätestab, et maakohtunik teeb kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast käesoleva seadustiku § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Kohtuistungi korraldamise kohustust seadus ette ei näe. Kohtunik kaebuse koos lisadega ja väärteotoimiku materjalid läbi vaadanud, leiab, et kaebus on küll esitatud kohtualluvuselt õigele kohtule, kuid kaebus on esitatud selleks ettenähtud tähtaja möödumisel, seega ei ole täidetud
Kaebuses on esitatud taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks, seega tuleb kohtu poolt käesoleva kaebuse lahendamisel alustada sellest, kas taotlus on põhjendatud ning kas selle alusel saab kaebuse esitamise tähtaega ennistada või mitte.
sätestab, et kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi.
lg 1 kohaselt kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku § 172 lg 1 kohaselt ennistab kohus mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaja. Nimetatud paragrahvi lõige 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega või muu asjaolu, mida kohus peab mõjuvaks. Kehtiva kohtupraktika alusel omaksvõetud seisukohtade järgi saab mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud - loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud, milleks võivad olla raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms. (RKL 3-1-1-90-10). Kaebuse esitamise viimaseks tähtajaks oli 18.07.2011.a., mida on kaebuse esitaja enda kaebuses ka märkinud (t.lk 3). Kaebus esitati kohtusse 02.09.2011.a. Taotlust kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks põhjendatakse sellega, et kuigi kaebuse esitaja avaldas ülekuulamisel ja vastulauses soovi, et talle saadetaks otsus väärteoasjas tema meilile, siis sai ta kohtuvälise menetleja otsuse meilile alles 03.08.2011.a. ning otsuse, mille ta sai avada 22.08.2011.a., milliseks ajaks oli aga kaebetähtaeg juba möödunud. Lisaks on kaebuse esitaja avaldanud, et asjaolu, et ta vahepeal asja vastu huvi ei tundnud oli tingitud sellest, et ta arvas, et asi lõpetatakse ära. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja poolseid põhjendusi kaebetähtaja ennistamiseks, ei saa lugeda mõjuvateks, mille alusel saaks kohus rahuldada kaebetähtaja ennistamise taotluse.
lg 4 kohaselt tuleb üldmenetluses tehtud kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse esitamise 15-päevast tähtaega hakata lugema päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.
lg 4 kohaselt peab kohtuvälise menetleja lahend olema menetlusosalisele kättesaadav 30 päeva möödudes väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule või tema kaitsjale kätteandmisest alates.
lg 1 ja 2 kohaselt tuleb väärteoprotokolli koopia anda menetlusalusele isikule kätte allkirja vastu. Väärteoprotokolli kantakse ka kohtuvälise menetleja otsuse kättesaadavaks tegemise kuupäev. Selle toiminguga loetakse väärteoprotokoll kätte saaduks ja kohtuvälise menetleja otsuse kuupäev teatavaks tehtuks. Sellest tulenevalt on
lgs 4 sätestatud kaebuse esitamise tähtaja arvutamise juures õiguslik tähendus vaid sellel, millal 3 on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kätte saadav, mitte aga kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisel (RKL nr 3-1-1-99-10). Vello Viljus`le on väärteoprotokoll koostatud 03.06.2011.a., millest nähtub, et kohtuvälise menetleja lahend on menetleja juures kättesaadav alates 01.07.2011.a. Väärteoprotokolliga on menetlusalune isik V.Viljus tutvunud ja andnud ütlused lisaprotokollil, mida ta on kinnitanud enda allkirjaga. Ida Politseiprefektuuri poolt on otsus väärteoasjas nr 2590,11,003193 tehtud küll 28.06.2011.a., kuid edasikaebe tähtaega on arvestatud siiski alates 01.07.2011.a. ning märgitud on õigesti, et kaebuse esitamise viimane tähtaeg on 18.07.2011.a. Kohtuvälise menetleja otsuse teatavakstegemisel eeldatakse, et menetlusalune isik läheb väärteoprotokollis teatavaks tehtud ajal ise kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma. Juhul, kui menetlusalune isik seda ei tee, kannab ta üldjuhul ka riski, mis kaasneb otsuse sisust mitteteadmisega. V.Viljus´le oli teatavaks tehtud, millisest kuupäevast alates on otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Tähtsust ei oma asjaolu, et V.Viljus ootas otsust tutvumiseks e-posti teel ja sai selle alles 03.08.2011.a., samuti ei oma käesoleval juhul tähtsust see, kas ja millal V.Viljus avaldas, et tema sooviks on saada otsus meilile, kusjuures kohus on väärteotoimiku alusel tuvastanud, et kaebuses esitatud väide selle kohta, et V.Viljus on juba ülekuulamisel avaldanud soovi otsuse saamiseks e-postile, ei ole tõendamist leidnud, kuna menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll (koostatud 03.06.2011) sellesisulist taotlust ei sisalda. Seega, kohus leiab, et käesoleval juhul ei esine mõjuvaid põhjuseid kaebetähtaja möödalaskmiseks ning alus kaebetähtaja ennistamiseks puudub. Kohus jätab V.Viljus`e taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ning sellest tulenevalt kaebuse sisuliselt läbi vaatamata. Kohus peab vajalikuks selgitada, et Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-55-10 asunud seisukohale, et „Tulenevalt
MS §-st 172 võib maakohus kohtuvälise menetleja otsuse peale mittetähtaegselt esitatud kaebuse sisuliselt läbi vaadata üksnes juhul, kui kaebuse esitaja on taotlenud kaebetähtaja ennistamist, kaebetähtaja ennistamiseks on mõjuv põhjus ja kohus on vormikohase otsustusega kaebetähtaja ennistanud.
lg 1 p 1 kohaselt peab kohus kaebuse tähtaegsust kontrollima juba eelmenetluses.“ Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 sätestab, et kohus võib võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Kuivõrd käesolev lahend on kaevatav ning selle jõustumine sõltub sellest, kas menetlusosaliste poolt esitatakse kohtumääruse peale kaebus, siis leiab kohus, et käesoleval juhul on põhjendatud rahuldada Vello Viljus`e taotlus täitemenetluse peatamiseks kohtutäitur Kairi Laiõun`a menetluses olevas täiteasjas nr 140/2011(1381, kuna kohtutäitur on nimetatud täiteasjas asunud täitma Ida Politseiprefektuuri 28.06.2011.a. otsust nr 2590,11,003193, millise osas on aga käesoleval hetkel lõplik lahend tegemata. TMS § 46 lg 1 p 2 alusel täitemenetluse peatab kohtutäitur kohtulahendi esitamisel, kui selle kohaselt täitemenetlus või täitetoiming tuleb peatada. TMS § 47 lg 1 kohaselt täitemenetluse peatamise korral jäävad tehtud täitetoimingud jõusse. Sama paragrahvi lg 11 kohaselt täitemenetluse peatamise korral edastab kohtutäitur täitemenetluse peatamise otsuse viivitamata kolmandale isikule, kes täidab võlgniku vara suhtes kohtutäituri arestimisakti. Täitemenetluse peatamise ajaks peatub arestimisakti alusel nõude täitmine. Võlgniku varale 4 seatud keelumärked jäävad püsima ning lg 2 kohaselt täitemenetlus uuendatakse pärast selle peatamist tinginud asjaolu äralangemist. Täitemenetluse uuendamisel edastab kohtutäitur võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule vastava teabe, mis on arestimisakti täitmise jätkamise aluseks. Kohus juhindus määruse tegemisel
Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Kullerkupp Lea Herne Tartu Ringkonnakohtu 25.11.2011 RESOLUTSIOON Juhindudes
§-dest 196 lg 2 ja 198 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.