← Eesti

1-11-9711/4

Kriminaalasi nr 1-11-9711 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03 november 2011 a Jõgeva kohtumaja (istung toimus 26 oktoobril 2011 a Tartu kohtumajas) Kriminaalasja number 1-

§ 139

lg 2 p 1, 2, 3 järgi 4 kuud vabadusekaotust tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud; 2) 01.03.2001.

§ 139lg 2 p 1, 2, 3 ja § 197 lg 2 p 2 - § 15 lg 2 järgi 7 kuud vabadusekaotust, lõplikuks karistuseks Kr

K § 41 lg 1 alusel 9 kuud vabadusekaotust; 3) 02.05.2001.

§ 197lg 2 p 1, 2 ja § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 7 kuud vabadusekaotust, lõplikuks karistuseks Kr

K § 40 lg 3 alusel 8 kuud vabadusekaotust; 4) 10.09.2002.

§ 139lg 2 p 1, 2, 3 ja § 197 lg 2 p 1, 2 järgi 1 aasta vangistust; 5) 26.08.2003.a Viljandi Maakohtu poolt Kar

S § 215 lg 2 p 1 järgi 2 aastat vangistust, millest KarS § 74 lg 2 alusel kuulus kandmisele 6 kuud vangistust, 1 aasta 6 kuud vangistust mõisteti KarS § 74 lg 1 alusel tingimisi 3-aastase katseajaga. Prokurör esitas arvamuse kirjalikult, milles ei toeta Linnar Tverdohlebi ennetähtaegset vabastamist. Oma arvamust põhjendab prokurör järgnevaga: L. Tverdohleb on kriminaalkorras varasemalt karistatud 6-l korral, millest 4 karistust on ta kandnud ka reaalse vangistusena. Varasemalt on ta viibinud ka katseajal, kuid on rikkunud katseaja nõudeid ja sooritas katseajal uue kuriteo. Varasemad karistused, s.h reaalne vangistus, ei ole muutnud tema käitumisharjumusi ja ta on jätkanud uute, s.o I astme kuritegude toimepanemist (dünaamika raskemaks läinud). Kui isegi kõige rangem karistus ei ole talle positiivset mõju avaldanud, siis ei ole ka käesoleval ajal erilist usku käitumise paranemisse, eriti olukorras kus tema motivatsioon muutusteks ei väljendu selgesõnaliselt. Nii raske kuriteo sooritanud isiku vabastamise puhul aga peab olema selge veendumus, et tulevikus on sellised kuriteod välistatud. Seda antud juhul aga ei ole. Samuti suurendab uue kuriteo toimepanemise riski tema puhul see, et tal puudub vabanedes töökoht ja seega ka legaalne sissetulek. Kindla töö olemasolu tema puhul oleks aga äärmiselt oluline, arvestades tema varasemat kuritegelikku käitumist. Sellest tulenevalt on risk uue kuriteo sooritamiseks kõrge. Samuti leiab prokurör, et kuriteo toimepanemise asjaolusid arvestades ja õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt ei ole käesolevaks ajaks ärakantud karistuse pikkus vastavuses kuriteo raskusega ja L. Tverdohlebi ennetähtaegne vabastamine riivaks oluliselt avaliku õiglustunnet. Linnar Tverdohleb palub ennast vabastada enne tähtaega. Taotlust põhjendab ta asjaoluga, et viimase vangistuse ajal on ta oma tegude üle järele mõelnud ja kahetseb väga tehtud tegu. Kuritegu võib aeguda, kuid tehtud tegu ei aegu kunagi, mistõttu kohus võiks anda võimaluse, et ta saaks näidata, et on muutunud. Vabadus on kõige tähtsam, ükski kuritegu ei ole nii tähtis kui vabadus. Vanglas on ta käinud sotsiaalprogrammides, käib tööl, otsib nii palju tegevust kui võimalik. Vabaduses kavatseb tööle minna. Ta on üle 7 aasta vangistuses olnud ja saab aru, et kui vabaneb enne tähtaega, siis tuleb kõiki tingimusi täita. Samas see on väljakutse, et iga asi, mis teed, toob vanglasse tagasi. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Linnar Tverdohleb 2

(3)on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole ja andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et käesolevalt Linnar Tverdohlebi ennetähtaegne vabastamine oleks ennatlik. On tunnustamist väärt, et kinnipeetav on vangistuse ajal osalenud erinevates programmides, tegelenud enesetäiendamisega ja ka töötab. Linnar Tverdohlebi selgitustest kohtuistungil saab järeldada, et ta on analüüsinud enda käitumist ja teinud järeldusi, mis võiks aidata teda edasiselt asuda elama õiguskuulekalt. Ta kahetseb toimunut. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et Linnar Tverdohleb on isik, keda on kriminaalkorras karistatud korduvalt ja ta on ka vangistuses viibinud korduvalt. Vaatamata sellele on ta jätkanud kuritegude toimepanemist ja seda ka ajal, kui ta oli tingimuslikult vabastatud eelmise otsusega mõistetud vangistuse kandmisest. Tema kuritegude dünaamika on läinud järjest raskemaks. Hetkel kannab ta karistust raske isikuvastase kuriteo, s.o mõrva eest. Kohus leiab, et käesolevaks ajaks Linnar Tverdohlebi poolt ärakantud karistusaeg ei ole vastavuses toimepandud kuriteo raskusega. Lisaks nähtub ka kinnipeetava isiklikust toimikust, et Linnar Tverdohleb omab kehtivat distsiplinaarkaristust. Taotlemaks ennetähtaegset vabastamist, peaks süüdimõistetu käitumine vangistuses olema laitmatu, et saaks asuda seisukohale, et ta on karistusest vastavad järeldused teinud ning, et ta suudab ka vabaduses järgida katseajaga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.